Teemade kronoloogia
käendaja vastutus
mesimumm 26.10.2011 11:29 (13 aastat tagasi)
Tere Elukaaslane oli 10 aastat tagasi käendaja ühele inimesele summas 20000 krooni. Ta on ära maksnud 40000. Nüüd tuli bigpangalt kiri, et on vaja veel maksta 27000. Millest nõuavad kohe 8000 krooni sisemakset???(kirjutan kroonides). 2-3 aastat tagasi üritasime selle inimesega ühendust saada, et otsigu uus käendaja. Kahjuks ei ole minegid kontakte mis ja kus ta elab jne. Samuti ei ole alles ühtegi paberit käendusest. Küsimus oleks siis selline, kas teõsti peame kokku maksma ca 70000. Ja teine küsimus elu on edasi läinud,peres on nüüd väike laps 1,8a. Emapalk on läbi saanud ja elu läheb veelgi raskemaks. Ilmselge, et meil ei ole võimalik lisakulutusi juurde saada. Niigi elame palgast palgapäevani. Ja kolmas küsimus kas on võimalik kuhugi pöörduda abisaamiseks, Kus teenustasu oleks mõistlik. Mida üldse peab edasi tegema?
A 26.10.2011 11:55 (13 aastat tagasi)
Kõigepealt tuleb pangalt küsida käenduslepingu ja ka laenulepingu koopiat, millel nende nõue põhineb ja vaadata, kas ja milline käenduse ülempiir on kokku lepitud. Samuti jääb küsimus arusaamatuks, kas 40000 on maksnud juba käendaja või võlgnik. Käendajalt ei saa nõuda võlgnevust summas, mis ületab käenduse ülempiiri.
mesimumm 26.10.2011 11:59 (13 aastat tagasi)
Meie maksime st käendaja. Kas lepingus on siis kirjutatud konkreetselt, sõnadega käenduse ülempiir, või see tuleb kuidagi muul viisil üles leida. Kas ülempiir on ainult põhivõlale, või sinna alla kuuluvad ka intressid.
mesimumm 26.10.2011 12:02 (13 aastat tagasi)
PS. kui me saame lepingukoopiad kätte ja leiamegi need punktid. Kas saame ise pangaga hakkama vaidluses vms osas. Või pank tahab saada mingit esindajat.
mesimumm 26.10.2011 12:09 (13 aastat tagasi)
Parandan oma küsimust. Kui põhivõlgnik pole oma kohustusi täitnud ja põhivõlale on jooksnud juurde intressid. Et kas need kuuluvad ka käendaja maksmisele.
A 26.10.2011 12:21 (13 aastat tagasi)
Hiljem lisandunud intressid kuuluvad käendaja poolt tasumisele, kuid käendajalt ei saa kokku nõuda rohkem kui on vastutuse ülempiir. Samuti võib intresse arvestada üksnes kuni laenulepingu makseviivituse ülesütlemiseni, edasi saab nõuda üksnes viivist.
A 26.10.2011 12:18 (13 aastat tagasi)
Tarbijakäenduslepingus peab olema sätestatud vastutuse ülempiir Tulenevalt VÕS § 143 lg 2 tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega kui ülempiiri selgesõnaliselt sätestatud ei ole, siis ei saa käendajalt üldse midagi nõuda. Vastutuse ülempiir hõlmab nii põhivõla, kui intressid kui kõik kõrvalnõuded. Esindjat suhtluses pangaga olema ei pea.
mesimumm 26.10.2011 12:24 (13 aastat tagasi)
Tänan Teid. Viimane küsimus kui pangaga me ei suuda leida lahendust. Ja nad oma nn. rida ajavad. Kas saate ehk ütelda kuhu või kelle poole peaks põõrduma. Ja see meile väga kalliks ei läheks.
Härg 26.10.2011 12:36 (13 aastat tagasi)
Igaks juhuks juhin siiski tähelepanu, et kui käendusleping on sõlmitud kümme aastat tagasi, siis ei pruugi käendaja vastutuse ülempiiri sätestamise nõue (VÕS § 143 lg 2) sellele lepingule kohalduda, kuna võlaõigusseadus jõustus teatavasti alles 01.07.2002.
mvh 26.10.2011 12:47 (13 aastat tagasi)
Võite pöörduda võlanõustaja poole, see teenus on üldjuhul tasuta. Enamuse võlanõustajate kontaktandmed leiate http://minuraha.ee/
mesimumm 26.10.2011 12:50 (13 aastat tagasi)
Tänan :) Andsite suurt abi. Nüüd tean mille suunas liikuda.
mesimumm 26.10.2011 12:54 (13 aastat tagasi)
ei pruugi käendaja vastutuse ülempiiri sätestamise nõue (VÕS § 143 lg 2) sellele lepingule kohalduda, kuna võlaõigusseadus jõustus teatavasti alles 01.07.2002. Aga mis siis saab? Ku ei olegi sätestatud. Kas siis võivad nõuda nii palju kui palju heaks arvavad?
Härg 26.10.2011 14:10 (13 aastat tagasi)
Eks seal on ikka teisi võimalikke vastuväiteid ka, aga kõikide võimalike vastuväidete selgitamine läheks tõesti liiga pikaks siin, pealegi sõltuvad need konkreetsest lepingust ja konkreetsetest asjaoludest. Siin foorumis ei ole teil võimalik saada oma probleemile lõplikku lahendust, soovitan siiski pöörduda vahetult mõne juristi või advokaadi poole.
A 26.10.2011 14:12 (13 aastat tagasi)
VÕS § 142 kommentaaride kohaselt vastas käenduslepingu põhiolemus ka TsK-s üldjoontes VÕS-i regulatsioonile. VÕS käenduse sätete rakendamise kohta on kommentaarides märgitud, et käendusleping võib olla ka kestvusleping ning sellisel juhul, kui käendaja vastutus on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse käendusele tsiviilkoodeksit, kui aga peale 01.07.2002, siis VÕS-i. Käendaja vastutuse ulatus pärast 01.07.2002 tekkinud käendatavate nõuete eest määratakse vastavalt VÕS-is sätestatud reeglitele, samuti tuleb kestvuslepinguks oleva käenduslepingu lõppemise ning lõpetamisega seotud küsimuste lahendamisel lähtuda VÕS-is sätestatud reeglitest. Kuna laenuleping on Riigikohtu poolt tunnistatud kestvuslepinguks, siis on kestvuslepinguks ka laenulepingut tagav käendusleping. Ka VÕS kommentaarides on märgitud, et käendusleping võib olla kestvuslepinguks eelkõige juhul, kui käendatakse nt kliendi ja panga vahelisest suhtest tulenevaid kohustusi. Seega saab vastutuse ülempiiri ja käenduslepingu võimaliku tühisuse küsimuses tugineda VÕS §-le 143.
Härg 26.10.2011 14:20 (13 aastat tagasi)
Kõigega nõus, ka sellega, et käendusleping laenukohustuse käendamiseks on olemuslikult kestvusleping, aga päris nii VÕS § 143 lõikes 2 sätestatut siiski ilmselt kohtupraktikas ei tõlgendataks, et 01.07.2002 muutusid kõik varem sõlmitud käenduslpingud, kus vastutuse ülempiiri sätestatud ei olnud, tühiseks.
A 26.10.2011 14:44 (13 aastat tagasi)
Aga loe võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12: (1) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. (3) Kui kestvuslepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingutingimus sisaldub ühe lepingupoole tüüptingimustes, on tüüptingimuste kasutaja kohustatud viima 2003. aasta 1. jaanuariks lepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kooskõlla seadusega. Seega kuna VÕS § 142 lg 6 tulenevalt ei ole tarbijakäenduslepingu puhul pangal õigus käendaja kahjuks kõrvale kalduda VÕS § 143 sätestatust, siis pidid pank ja käendaja hiljemalt kuni 01.01.2003 kokku leppima käendaja rahalise vastutuse ülempiiri. Kui pank aga seda ei teinud ning jättis käenduslepingu, milles ülempiiri sätestatud polnud, muutmata, siis muutus selline käendusleping tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 3 ja lg 4 ning VÕS § 143 lg 2 tühiseks 01.01.2003.
mesimumm 26.10.2011 14:58 (13 aastat tagasi)
Selge, kõige olulisem mis tegema pean on saada koopiad ja lugeda üle mis nõuded kirjas on. Siis võtma ühendust pangaga ja küsima konkreetselt just siin äratoodud ülempiiride kohta. Olenevalt sellest mis seal kirjas on tahab pank ikkagi mingit raha veel. Sest neil ju alati õigus. Seega tuleb mul teha avaldus finantsinspektsioonile. Loomulikul kavatsen kogu panga suhtluse teha kirjalikult meili teel. Sest ärge pange pahaks aga võtame seda kui naiseliku instiktina, et miskit on selle bigpangaga mäda. Sest esiteks on raske jutule pääseda ja millegi pärast väldivad kirjalike kanaleid. Ainult ümbrikuid oskavad saata. Aga kui uurima hakata siis väga info vaenulikud. Kas mu teguviis on õige?
Härg 26.10.2011 15:03 (13 aastat tagasi)
Tänan, olen seda seadust oma elus lugenud päris mitu korda :). Probleem on selles, et antud juhul ei ole tegu tüüptingimusega (ega VÕSRakS § 12 mõttes üldse tingimusega), kuna vastutuse ülempiiri ei sisaldunud eelduslikult enne 01.07.2002 käenduslepingu tingimustes üldse.
Härg 26.10.2011 15:39 (13 aastat tagasi)
Lisaks veel täiendavalt, et VÕS § 143 lg 2 ei ole ka säte, millega mingi lepingus kokkulepitud tingimus saaks olla vastuolus. Ülempiiri kokku leppimata jätmine toob lihtsalt kaasa kogu tarbijakäenduslepingu tühisuse. Ka sellel põhjusel ei saa VÕSRakS § -s 12 sätestatut antud juhul kohaldada.
A 27.10.2011 08:18 (13 aastat tagasi)
VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kuna kõikide panga poolt väljatöötatud tarbijakäenduslepingute puhul on tegemist tüüptingimustega lepinguga, mida käendajal üldjuhul võimalik mõjutada ei ole, siis on kõik selles sisalduvad tingimused (k.a see et vastutuse ülempiir puudub) tüüptingimused. VÕS § 42 lg 1 järgi tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kuna kestvuslepingud tuli vastavalt VÕSRakS § 12 hiljemalt 01.01.2003 viia kooskõlla kehtiva VÕS-ga, siis on ka käenduslepingus vastutuse ülempiiri puudumine käsitletav tühise tüüptingimusena vastavalt VÕS § 42 lg 1, mis toob kaasa ka kogu lepingu tühisuse vastavalt VÕS § 143 lg 2.
Härg 27.10.2011 08:58 (13 aastat tagasi)
Vastutuse ülempiir ei saa olla tüüptingimus juba ainuüksi sel põhjusel, et see määratakse iga lepingu kohta eraldi. Ei ole ju mõeldav, et käendades 10 miljoni kroonist laenu on vastutuse ülempiir sama, mis 50 000 kroonise laenu puhul. Sama hästi võiks siis tüüptingimuseks nimetada laenuandja kohustust määrata lepingus laenusumma. Pealegi, kui see oleks tüüptingimus (mida ta igasuguse kahtluseta ei ole), siis oleks BIG kahtlemata sellise muudatuse oma tüüptingimustes enne 01.01.2003 ka teinud.
mesimumm 26.10.2011 15:09 (13 aastat tagasi)
........samuti peaksin vist küsima pangalt aruannet mida nad on teinud, et põhivõlgnikult raha saada. Ja soovima tagasimaksete graafiku koopiat. Ja absoluutselt kõiki koopiad sesoes selle käenduse ja võlaga. Kas mul on õigus neid kõiki asju küsida, Ja kas pangal on õigus keelduda. Ja kui keeldub või ei soovi arutada siis teha avaldus finantsinspektsioonile.
A 27.10.2011 08:27 (13 aastat tagasi)
VÕS § 146 lg 1 järgi käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Seega saad küsida nii laenulepingut koos maksegraafikuga, kui ka andmeid laenu tasumise kohta. Seda, mida nad on teinud põhivõlgnikult raha saamiseks, võib pank mitte avaldada, kuna olenematult raha maksmata jätmise põhjustest on pangal õigus võlgnikupoolsel lepingurikkumisel pöörata võlgniku poolt täitmata jäänud nõue käendaja vastu ning pangal puudub kohustus nõuda nõude täitmist võlgnikult. Kuna võlgniku ja käendaja puhul on tegemist solidaarvõlgnikega, siis on panga otsustada, kas nõuda kohustuste täitmist võlgnikult või käendajalt või mõlemilt korraga.
jah 26.10.2011 15:31 (13 aastat tagasi)
Kui laenaja ise on täies elujõus ja tervises ja tal on sissetulek ja ka mingi vara siis oleks mõttekas lasta asi kohtusse minna ja seal esitada vastuväide, et laenu võtja ise tasuks oma laenu
Härg 26.10.2011 15:33 (13 aastat tagasi)
Käendaja ja põhivõlgnik vastutavad VÕS § 145 lõikes 1 sätestatu kohaselt võlausaldaja ees solidaarselt, selline vastuväide ei omaks mingit kaalu.
jah 26.10.2011 18:24 (13 aastat tagasi)
vastutavadki solidaarselt, aga kui asi läheb kohtusse ja kohtus käendaja tõestab ära, et võlgnik on võimeline ise tasuma oma võlga, et võlgnikul on vara jms. Käendaja aga on nt väikese lapsega kodune abikaasa ülalpeetav ja vara tal ka ei ole siis teeb jub akohus otsuse kes maksab
Härg 26.10.2011 19:09 (13 aastat tagasi)
Nii see kahjuks ei ole, kohus võib küll pakkuda kompromissi, mille kohaselt hageja oma nõudest käendaja vastu täielikult või osaliselt loobub, aga kui hageja sellega ei nõustu, siis ei ole kohtul muud võimalust, kui nõue (ka) käendaja vastu rahuldada. Õiguslikult ei oma põhivõlgniku ja käendaja majanduslik seisukord põhivõlgniku nõudele nende kui solidaarvõlgnike vastu vähimatki mõju.
mvh 26.10.2011 19:33 (13 aastat tagasi)
Lisada võiks veel seda, et käendajal on hiljem õigus regressi korras makstud võlg põhivõlgnikult sisse nõuda. Tean kohtupraktikast juhtumit, kus kohus mõistis käendajalt välja ainult põhivõla,intressid ja kohtukulud. Põhivõlgnikult, aga ka viivised ja muud sissenõudekulud. Selles juhtumis põhivõlgnik ei vastanud kohtu kirjadele ja ei ilmunud ka kohtusse, käendaja aga palus nõudeid tema vastu vähendada.
mesimumm 27.10.2011 10:08 (13 aastat tagasi)
Lugesin läbi mida kirjutasite. Kui ma käenduslepingu ja muud paberid kätte saan ja väga jänni jään. Proovin uuesti küsida Teie käest. Lihtsalt lõpetuseks seda, et eile üritasin kümnel korral helistada Bigi, et saada teada inimene kellele võiksin oma meile kirjutama hakata, ja mitte keegi ei vasta. Ei saa olla võimalik, et koguaeg telefon kinni enamvähem nagu 24h. See pole esimest korda!!!! Siis jätsin oma kontakti, et helistage tagasi. Seda ei ole tehtud. Täna proovin uuesti......
A 27.10.2011 11:12 (13 aastat tagasi)
Soovitan lugeda seda TÜ magistritööd, siin on käenduse teemat väga põhjalikult lahatud ja võib-olla leiad vastuväidete esitamiseks midagi endale sobivat. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15071/molder_karin.pdf?sequence=1
A 28.10.2011 08:16 (13 aastat tagasi)
Võid vaadata ka käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 211 p 2: Käendus lõpeb kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu; kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast.
bucho 30.10.2011 16:07 (13 aastat tagasi)
mis nalja teete? 10 aastat tagasi bigbankilt laenu? naljakoht
? 30.10.2011 17:20 (13 aastat tagasi)
Bigbanki kodulehelt: Ajaloost: 1992 Tänane BIGBANK alustas tegevust ja avas esimese esinduse Tartus. Niisiis, miks ei võinud 10 aasta tagasi saada bigbankist laenu?