käendaja vastutus

jh 17.11.2011 13:29 (13 aastat tagasi)

õppelaenu puhul ongi seepärast 2 käendajat, et kui üks käendaja langeb rivist välja siis lähevad kohustused üle teisele käendajale.

A 17.11.2011 15:37 (13 aastat tagasi)

Juhul, kui käenduslepingu sõlmimise ajal isik dementne ei olnud, siis hilisem diagnoos ilmselt käenduse kehtivusele mõju ei avalda. Üldjuhul realiseerub käenduskohustus üksnes siis, kui laenuvõtja millegipärast omi kohustusi ei täida ning siis on pangal õigus pöörata nõue käendaja vastu. Kas ja kuivõrd pank seejuures arvestab käendaja dementsusega, ei julge prognoosida.

MART 22.11.2011 15:06 (13 aastat tagasi)

Leping sõlmitud enne 1.07.2002 aastat (aastal 2000). Kusjuures käendaja teadis lepingu sõlmimisel, et käendatav summa saab olema 4x12 000 kr. Nüüd selgub, et laenuvõtja on teinud hunti ja summa on 120 000 kr´, sest käenduslepingus polnud sees, et peab iga kord nõusoleku andma uuele summale. Minu küsimus nüüd konkreetne - kas saab käenduslepingu üles ütelda pettuse tõttu? Laenusaaja on viimast õppelaenu osa välja võttes teadlikult varjanud panga ees fakti, et käendaja ei ole enam teovõimeline ja mistõttu võlausaldaja ei saanud veenduda käendaja jätkuvas sobivuses. Vastav kohustus on laenuvõtjal lepingus sees, et peab informeerima panka olulistest ja muutunud asjaoludest. Või selle alusel, et käendaja ei võinud lepingu sõlmimisel eeldada tulevaste kohustuste sellist suurusjärku. Mingit summat lepingus kirjas ei olnud. Samas TsK 206 alusel sai käendusega tagada vaid tõelist nõuet, tulevaste kohustuste tagamine ei olnud lubatud. Kuna ei olnud põhikohustuse tähtpäeva kindlaks määratud, siis Tsk 211 järgi peaks olema käendus üldse lõppenud, kuna 1 aasta jooksul käenduslepingu sõlmimisest ei ole käendaja vastu nõuet esitatud?

A 22.11.2011 15:28 (13 aastat tagasi)

Siin on üks arutelu käenduslepingu kohta, mis sõlmitud TsK kehtivusajal http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/15541