Teemade kronoloogiavõimalikud vastuväited hüpoteegi realiseerimisele (11) valekaebus (5) seotud isikud tulumaksuseaduse tähenduses (0) juriidilise isiku vara ei ole juriidilise isiku omaniku vara (2) |
juriidilise isiku vara ei ole juriidilise isiku omaniku varaMartin 19.01.2012 12:28 (13 aastat tagasi) Lugu on selline, et seoses liisinguauto tagastamisega majanduslanguse tipphetkel tekkis liisingufirmal minu ettevõtte vastu nõue, mis kehtib kohtuotsuse alusel 30 aastat. Lisaks olen eraisikuna ka auto liisinud ettevõtte käendaja, nii et nõue laieneb ka mulle endale. Kuna liisingufirma ei ole saanud selle firma ja minu arvetelt piisavalt raha, tegid nad kohtutäiturile ülesandeks minu teise ettevõtte osakud arestida. Kuna selle firma nimel oli 2 kinnistut, millest 50 % omanik oli minu eraisikust vend, siis otsustasin kinnistud täielikult tema nimele kirjutada, tehes selleks vajaliku notariaalse müügitehingu. Nüüd väidab kohtutäitur, et nad olid notarite kojale saatnud kirja, mille järgi poleks notar tohtinud antud tehingut üldse teha. Minu küsimus oleks, et kas osakute arestimine ja nende hilisem müük üldse puudutab ettevõttele kuuluvat vara, ehk kinnistuid ja arveldusarveid või on need kaks täielikult erinevat asja? Siit leidsin küll ühe teema ja vastuse, mille järgi ei tohiks need seotud olla ning ettevõtte juhatuse liikmena on mul igati vaba voli ettevõttele kuuluva varaga tehinguid teha, vaatamata asjaolule, et ettevõtte osakud on arestitud. Teine küsimus oleks, et kas on olemas seaduslik võimalus minu poolt tehtud tehingut tagasi pöörata, ehk kinnistud minu vennalt võõrandada või muul viisil olukord liisingufirma kasuks pöörata? Tunnistan, et meeleldi ma neile seda raha ei kingiks, sest reaalselt jäin neile võlgu ainult 15 000 EEK. Suur nõue tekkis auto üliodavalt maha müümise tõttu, vaatamata minu palvetele ja katsetele müügi osas igati aidata. Aitäh vastuse eest! Nikolai 19.01.2012 15:32 (13 aastat tagasi) Sul on õigus: ettevõtte juhatus võib ettevõtte vara käsutada. Seda näitab ka asjaolu, et notarid ignoreerisid notarite koja kaudu laialisaadetud totakat käsutuskeeldu. Ja kuivõrd sul on õigus, siis miks peaks tehingu "tagasi pöörama" (mis on juriidiliselt võimatu, kui ostja ei pruugi tahta müüa)? Kogu ebaõiglus algas pihta ikkagi pangakontsernist, mille tütarettevõte (liisingufirma) müüs meelega auto üliodavalt (tõenäoliselt oma jopedele), ja nüüd riigivõimu mahitusel / koostöös kohtutäituritega üritab võtta ohvritelt veel seitse nahka. mh 19.01.2012 18:08 (13 aastat tagasi) [... argumentum ad hominem, kustatutatud juura.ee portaali poolt ...] |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |