kinkeleping vs testament vs pärimisleping

Kadri 31.01.2012 11:12 (13 aastat tagasi)

Ema tahab temale kuuluvat maja ja kinnistut vormistada oma nooremale pojale. (Vanem poeg elab mujal ja tal on oma korter.) Kas selleks on mõttekam teha kinkeleping? Testamendi tegemisel jääb vist vanemal pojal peale ema surma nõudeõigus poolele vara maksumusest? Kas kinkelepingusse saab märkida, et ema võib elada majas kuni surmani?

A 31.01.2012 12:09 (13 aastat tagasi)

Testamenti saab teha ka üksnes ühele pärijale. Teised pärijad saavad pärandist osa nõuda üksnes siis, kui neil on õigus saada seaduse järgi sundosa (isikud, kelle suhtes pärandajal oli surmahetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus). Kinkelepinguga saab kingisaaja kohe omanikuks ning tal on õigus kinnisasja käsutada omal äranägemisel, sh müüa ja pantida. Kinkelepingusse saab tingimusena märkida tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise, mis annab emale ja tema perekonnaliikmetele või hooldajale õiguse elada majas kuni ema surmani.

Kadri 31.01.2012 19:38 (13 aastat tagasi)

Aga rahaliselt on odavam variant testament? Samas testamenti saab ka muuta või tühistada? Kui maja väärtus väga suur ei ole (vana talumaja, renoveerimata), siis ei tohiks riigilõiv eriti suur olla ning on mõttekam vast ikka kinkeleping teha?

B 31.01.2012 20:09 (13 aastat tagasi)

rahaliselt pole eriti midagi vahet. Mõlemal lõivud vara väärtuselt. Testamenti saab testaator eluajal loomulkult muuta või tühistada.

Riukalik Jurist 1.02.2012 12:11 (13 aastat tagasi)

Kinkeleping on reeglina kõige rumalam valik üleüldse. Tehku kas testament või mis veel parem - pärimisleping. Viimasel juhul pannakse paika õigused ja kohustused ja ka pärijal tekib kindlustunne, et ta pärandi ka kunagi reaalselt saab. Kui inimene oma vara ära kingib, siis on ta sellest jäädavalt ilma ja nagu näitab praktika, siis tihti ka vanadekodus.

Nikolai 1.02.2012 12:37 (13 aastat tagasi)

Pärimislepinguga ei ole võimalik pärandiosale pretendeerijal enda jaoks midagi tagada. Nt tehakse pärimisleping, mille kohaselt üks pool hooldab teist surmani, teine kohustub aga pärandama selle eest kinnisasja. Ent kui teine pool müüb (nt 3 päeva enne surma) kinnisasja maha, siis saab hooldaja endale küll annakusaaja aunimetuse, kuid mitte kinnisasja.

Riukalik Jurist 1.02.2012 21:59 (13 aastat tagasi)

Kõik õige, aga testament on veelgi ebakindlam. Üldjuhul ma ei soovita mitte kunagi omandit enne oma surma kuidagi üle anda. Kui kogu varaks ongi vaid eluruum ja nii Eestis tihti ongi, siis on sellest loobumine suurim lollus. Ükskõik kui toredad on suhted, pärandus ajab inimesed lolliks.

Kadri 2.02.2012 18:55 (13 aastat tagasi)

Olukord praegu selline, et noorem poeg elab oma perega seal majas. Ema ka muidugi. Temale ta tahabki seda maja teha. Maja on vaja remontida, vana ja lagunenud, ei ole vett sees ega midagi. Aga selleks et raha sinna majja investeerida, tahab poeg, et see maja ka temale jääks. Pole ju mõtet oma raha raisata, maja hind kõrgemaks ajada ja siis sellest peale ema surma pool vennale maksta. Selline saatus aga teda ootab kui ema maja ära ei tee temale.

no 2.02.2012 20:43 (13 aastat tagasi)

Siis oleks noorema poja seisukohast ikkagi kõige mõistlikum kinkeleping koos isikliku kasutusõigusega emale. Kes teab, mis elu toob ja testamenti on emal oma eluajal alati võimalik muuta või tühistada. Ja no ehk ei pea alati kõige hullemat oletama, enamus ikka saavad peale kinkimist rahulikult edasi elatud. Aga no eks sellised tülitsemise juhtumid jõuavad enamasti suure kella külge. Sõbralikust kooseksisteerimisest ju ei hakka keegi kusagil avalikkusele pasundama.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.