ebaseaduslik ehitis

-.-.- 14.05.2012 09:10 (13 aastat tagasi)

Võimalus on nõuda KOV-lt järelevalve teostamist.

Kaasomanik 14.05.2012 11:15 (13 aastat tagasi)

KOV vastab minu meilidele ebaselelt. Viitab omanike omavahelisele asjaolude selgitamisele väites, et neamad ei sekku eraomanike vaidlustesse samas tunne selgelt KOV ametniku poolehoidu minu vastaspoolele. Kas kuus aasta tagasi alustatud, kuid toppama jäänud detailplaneering on tänaseks aegunud ja algataja peab kogu protseduuri otsast peale tegema?

-.-.- 14.05.2012 11:27 (13 aastat tagasi)

Kui vastused on ebamäärased, siis on ehk ka küsimus või pöördumine ebamäärane. Hoidke siis oma taotlus selge ja ärge käsitlege kaasomandi küsimusi. Need ei ole omavalitsusega suheldes tõesti asjakohased. Asjakohane on see, et on püstitatud ehitis, mis ei vasta detailplaneeringule (kui see tõesti nii on) ja ehitusloata. Vaadake ehitusseaduse järelevalve sätete alt (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011197) KOV pädevust, mõelge välja Teid rahuldav taotlus, esitage korrektne digiallkirjaga taotlus, oodake ära vastus ja vajadusel vaidlustage see.

kaasomanik 14.05.2012 12:22 (13 aastat tagasi)

Lugesin ja sain selgust. Hoone on enne valmis ehitatud, kui detail sai kinnituse ja objekt ehitusloa. Hoone ei vastanud tuleohutuse nõuetele ja ehitusluba ei väljastatud. On vaid KOV detaili algatamine ja lähteülesannete püstitamine. Kuna hoone valmis enne ja tuleohutuse nõuetele hooe ei vastanud ei ole võetud ka muid KOV poolt ette kirjutaud kinnitusi. Kogu protsess seisi pea kuus aasta, vahepeal vahetusid omanikud, uutele omanikele ei antud teada detaili algatamisest. Kui järjekordne uus omanik huvi tundis selgus tõde ebaseaduslikus hoonest mille olemasoluga uus omanik nõus pole. Siit probleem. Algatatud detail kaotab kehtivuse ja uuesti alustamiseks on vaja kõigi kinnistu omanike nõusolek, aga seda pole uuelt omanikult küsitud. Kas ja mis võimalus on mul hoone lammutamiseks? KOV vastas sellele küsimusele, et enne seadustame siiski selle hoone mille on uus omanik vastu. Kas võibki nii juhtuda, et vaatamata vastusesust seadustatakse ebaseaduskik hoone?

viu 16.05.2012 09:05 (13 aastat tagasi)

siin on kaks asjaolu, mis räägivad ehitise ehitaja kasuks (kes on ju ka kaasomanik - kelle nõusolekut samuti on detailplaneeringule vaja). Ehitis on juba olemas ja kasutuses Kui uus omanik ostis midagi "ebaselget" - pöördugu selle vastu nõudega kes "varjas" ehitise seadustamise pooleliolekut. Pealegi kui see niigi pole uue kaasomaniku kasutusalal - mis siis on tema probleem, lasku seadustada. Muidu müüb see edasi ja tema uus omanik pole ka millegagi nõus. Lõpetage kaasomand ära

kaasomanik 16.05.2012 15:55 (13 aastat tagasi)

Jutt on kinnistul asetsevast kasutskorraga jagatud maaalal olevast ehitisest. Kaasomandit lõpetades jääb krunt endiselt üheks tervikuks ja kaasomandisse. Probleem on elumaal tegutseva äriühinguga mis vähendab omaniku tulu oma tegutsemisega elumaal (puudub kaasomanike nõusolek kinnistul äritegevuseks). Loomulikult on see ka kodurahu häiruiv. Ainus võimalus on häirivast ärist vabaneda kasutusloata hoone likvideerimise läbi, sest hoone ehitaja kasutab petuuvõtteid tesie kaasomaniku suhtes oma tegevuse jätkamiseks. Probleem on siin Kagu-Eestis juba pikalt käärinud. Uurisin, kuidas käituks sama probleemi korral Soome kohalik omavalitsus. Nemad väitsid, et selline asi ei saaks seal kesta rohkem kui üks päev peale asjaolude selgumist. Kuidas sarnaste sedaustega riikides Eestis ja Soome nii hambutud ollakse või on tegu ametniku ükskõiksusega?

-.-.-. 17.05.2012 09:26 (13 aastat tagasi)

Kaasomandi lõpetamise eesmärk on, nagu nimigi ütleb, kaasomandi lõpetamine ja krunt ei saa pärast seda kaasomandisse jääda. Jagatakse reaalosadeks. Teiseks, kuidas saab äritegevus vähendada elumaa omaniku tulu? Mõelge läbi, mis see kahju täpsemalt on. Kui emotsionaalne, siis jätke asi sinnapaika, mingit mõistlikku nõuet välja ei võlu. Kolmandaks, viu kommentaar on väga õige. Kui hoone ikka enam-vähem normaalsesse kohta ehitatud, siis lammutama ei hakka seda keegi (kahtlen, et ka Soomes). Tegemist on omavalitsuse jaoks pika, keerulise ja ebakindla tulemusega menetlusega. Kui kaasomandisse ostetud kinnisasi ei vasta lepingu tingimustele (nt piirab ebaseaduslik ehitis Teie ehitusõigust Teie kasutuses oleval maal), siis esitage nõue müüja vastu. Aga omaette küsimus on see, kuidas Te tõendate, et kinnistul asuv hoone oli midagi sellist, mida te tavapärase ülevaatuse käigus märgata ei saanud (kui Te just kinnistut ainult müüja kinnistuetele tuginedes ei ostnud ja see ka selgelt lepingust ei nähtu).

kaasomanik 18.05.2012 00:23 (13 aastat tagasi)

Ehitis vähendab minu tulu selliselt, et kui soovin seda edasi müüa ei ole ostja huvitatud kodust, kus toimub klientide intensiivne teenuse osutaja külastamine. Lisaks käivad kliendid mööda ühiskasutuse teed ja seda oma autodega, parkimine on krundil kus on seatud kasutuskord, parkla maaala on ettevõtja ainukasutuses. Loodame, et siin kirtjat ei võeta jonnaka kaasomanikuna, kes viriseb tühast. Äritegevus on sedavõrd häiriv, et sama meelt on vastaskrundi elanik, kes pole rahul ehitatud hoonega, mis on varjanud valguse tema akendelt, lisaks häirib teda äritegevuse müra. Algatatud detaili varjamisest veel seda, et ehitise omanik väidab, et ta on teavitanud kaasomanikke ehitise planeeringust, aga varjanud selgelt selle edenemist, õigemini mitte edenemist. Reaalsuses pole mind asjast teavitatud. Vahest täpsustab teadja, kui kaasomand lõpetada, kas muutub siis krundi kasutuskorraga jagatud maaala kasutusõigus ja kohustus seda kasutada sihtotstarbeliselt, siis väikeelamumaa? Kas sellisel juhul on õigus ilma teiste nõusolekutta muuta maa sihtotstarvet? Soome näide kiskus emotsionaalseks. Pidasin silmas, et seal oleks koheselt äritedevusele piir pandu, siin aga öeldakse, et see pole meie asi, vaielge ise.

kaasomanik 22.05.2012 11:31 (13 aastat tagasi)

Hoonele on küll algatatud detail, kui kuna see ei saanud nõutud kinnitusi ei saanud see ka ehitusluba. Tühi selle hoonega, probleemiks on tegevus, mis häirib, hoone ja selle legaalsus on lihtsalt üks võimalusi palagani lõtemaliseks kinnistul, lihtsalt võimaluse otsimine. Uurisin sisuliselt sama kasutuspõhimõttega ridaelamu omaniku seisukohta Pirital. Sisuliselt sama tingimus eluks, üks kinnistu, kus on mitu omanikku, igal oma garaaz. Kui nüüd üks omanikest arvaks, et avab oma elumaal hulgilao koos seda külastavate klientidega või näiteks autoparanduse, siis see tegevus ei tuleks seal kõmeallagi. Kuidas minu samas olukorras siis saab üks kaasomanikest lihtsalt kinnistul tegeleda ettevõtlusega ilma teiset kaasomanike nõusolekuta? Küsimus on mind häirivast tegevusest ilma minu loata. Kinnistu on üks tervik mis on kasutuskorraga jagatud ja väikeelamumaa. Kas saabki nii olla, et keegi võtab pähe ja teeb mis heaks arvab?