Teemade kronoloogiamenetlustähtajad tsiviilkohtupidamises (3) kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu (1) tehingust tuleneva nõude aegumine (1) servituudi objekti hooldamise leping (6) tööandja kehtestatud n.n. 'trahvide hinnakiri' (2) |
servituudi objekti hooldamise lepingArne 1.07.2012 08:51 (12 aastat tagasi) Tere! Seatud servituudi põhjal on vaja sõlmida servituudi hooldamise kohustused (ostu-müügi lepinguga on määratud ainult õigused). Kas keegi oskab soovitada mõnda asjakohast tüüplepingut, mida saaks kohandada konkreetsele vajadusele? Ette tänades Arne. Arne 4.07.2012 08:57 (12 aastat tagasi) Kas tegemist on raketiteadusega või olen midagi arusaamatud kirjutanud? Igatahes keegi ei oska midagi kosta. .-.-.- 4.07.2012 11:05 (12 aastat tagasi) Pigem on küsimus tõesti arusaamatu. Kui servituut on juba seatud, siis selles lepingus ongi selle teostamise tingimused kirjas. Mida Te veel sõlmida soovite? Ja mis õigused sealt ostu-müügi lepingust tulenevad? Ei saa aru. Arne 4.07.2012 11:39 (12 aastat tagasi) Sellist arusaamist ka kartsin. Tegelikult servituut ongi ainult õigus, kohustused puuduvad. Et siis, kui nt. minu kasuks on seatud vee servituut, naaber on kohustatud mulle iga ilmaga ja omal kulul andma vett, minul selles osas puuduvad mis tahes kohustused (nt. osalemine veetrassi hooldamises, kulunud seadmete väljavahetamises jne.), või kuidas? Kui minu kasuks on seatud tee servituut, kasutan teed kuidas ja millal pähe tuleb, ei osale ei tee puhastamisel talvel, ega tee korrashoius suvel, või kuidas? Ja kui see pole nii, kuidas ikka on võimalik seda lepinguga paika panna? A 4.07.2012 13:33 (12 aastat tagasi) Veeservituut nüüd küll seda ei tähenda, et Sa võiksid nüüd naabrilt tasuta vett saada, vaid see tähendab üksnes seda, et Sa võid oma veetrassi läbi naabri kinnistu vedada. Igasuguste servituutide puhul lepitakse mõlema kinnisasja omaniku õigused ja kohustused kokku servituudi seadmise lepingus. Kui seda mingil põhjusel tehtud ei ole, siis peate tegema eraldi lepingu ning kui kokkuleppele ei jõua, siis kohtutee. AÕS § 158 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. § 172 (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Arne 4.07.2012 15:06 (12 aastat tagasi) Suurimad tänud nii põhjaliku selgituse eest, mis puudutav veeservituudi. Raske on ainult aru saada, mida tähendab mõiste "abistav tähendus"? Kas see on veeservituudi puhul nt. lubamine oma kinnistule veetrassi rajamiseks ja teeservituudi korral nt. tee hooldamine ja talvel sõidetavaks hoidmine, või midagi muud? A 4.07.2012 17:00 (12 aastat tagasi) Abistav tähendus on määratlemata õigusmõiste.AÕS § 179 lubab kokku leppida, et reaalservituudi teostamisel ehitise või seadeldise abil lasub selle korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kuid üldjuhul on vastavad kohustused siiski servituudi omajal (näiteks ka teeseaduse § 25 lg 1 ütleb, et teehoidu korraldab tee omanik ehk siis servituudi omaja). AÕS §-ga 179 on hõlmatud ka vee- ja teeservituut. AÕS § 179 (1) Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. (2) Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga. (3) Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] (4) Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |