Kinnsivara müügi maksustamine

Huviline 25.11.2014 11:37 (10 aastat tagasi)

Tere, Sissejuhatus: Maamaja mis isa suremise tõttu läks emale prandusega. Ema tegi kinkelepinguga edasi mull ja mu äele võrdselt. Lapsepõlvekodu siis. Nüüd aeg sealmaal, et läheb müüki (elamumaa koos hoonetega pluss metsamaa metsaga). Notar on reedel. Minul on ka ostetud korter Tallinnas (töötamine ja elamine, laps käib ka Tallinnas lasteaias). Õde õpib veel ja ka sissekirjutus maa kodus. Minul aga sissekirjutus linnas. Praegu saan aru, et müügi puhul tuleb minul maksta poole müügi summa pealt tulumaksu? Kuidas saaks seda vältida? Ei ole minul ega õel mingeid arveid ega muud sellist mis liigub maakodu aadressile. Kõik ema nimel endiselt. Kas kahe alalise elukohaga oleks võimalik minul saada maksuvabastus? Kas õde saab ka maksuavabastuse kuna ta endiselt seal elab? (Kuigi reedel notar müügiks ja praegusel hetkel oma asjadega juba välja kolitud) Abi eest väga tänulik.

C 25.11.2014 14:34 (10 aastat tagasi)

Tere. Kahe aasta jooksul võib müüa korra kinnistu, mis on olnud inimese püsielupaigaks. Samas, mis on püsielupaik - pole seaduses kuidagigi defineeritud. Tavaliselt peab inimene ise tõestama, kui MTA-l tekib küsimusi. Antud juhtumi puhul on aga tõenäoline, et Teie isiku suhtes tekib küsimusi, kuid mitte õe suhtes, kellel see oli kindlasti püsielukoht. Seega võimalus maksustamist vältida oleks selline, et vastastikusel usaldusel kingite oma osa õele ja tema sooritab tehingu ning kannab poole müügisumma teile.

Huviline 25.11.2014 15:15 (10 aastat tagasi)

Tänud vastamast. Kas selle väitmine, et oli samuti nö teine elukoht ei tule kõne alla või kui rake seda tõestada on? Arveid ei ole aga külas saaks kinnitusi kindlasti suusõnalisi. Kas sellest piisab või võivad ikkagi masku kaela lüüa?

c 25.11.2014 18:58 (10 aastat tagasi)

keeruline on ennustada MT tegevust, sa peaksid ikkagi lähtuma sellest, et nad esitavad sulle maksunõude ja sina peaksid olema võimeline tõestama, et see on sinu püsielukoht. Kui sul aga on kiire, siis lase asjal omasoodu minna ja tee oma vastulaused MTA-le ning vaata mis saab.

K. 25.11.2014 19:30 (10 aastat tagasi)

C, miks sa annad eksitavat infot? Peamise või alalise elukoha nõuet ei ole juba 2011.aastast. Maksuametile ei pea midagi tõendama, kuna inimesel võib samaaegselt olla mitu elukohta. Lihtsalt maksuvabastust ei saa rohkem kui ühe võõrandamise kohta kahe aasta jooksul.

C 25.11.2014 21:18 (10 aastat tagasi)

hoopis sina lollitad siin oma ebakompetentsusega inimesi. Soovitan lugeda MTA koduleheküljelt: http://www.emta.ee/index.php?id=26300. Kuna sa ilmselgelt pole võimeline ise midagi üles leidma, siis olgu välja toodud: TULUMAKSUVABAD VARA VÕÕRANDAMISE TEHINGUD Kuigi vara võõrandamisest saadud kasu üldreeglina maksustatakse, on siiski mõned erandid, mille puhul vara võõrandamise või omandamisega seotud tehingud on tulumaksuvabad. Tulumaksuvabastus puudutab järgmisi tehinguid: 1. alalise või peamise elukohana kasutatud vara võõrandamist; jne. 4.1 Alaline või peamine elukoht Tulumaksuga ei maksustata vara võõrandamisest saadud kasu, kui isik võõrandas kuni võõrandamiseni alalise või peamise elukohana kasutatava: kinnisasja, mille oluliseks osaks või korteriomandi või korteriomandi hoonestusõiguse esemeks on eluruum, või ehitise või korteri kui vallasasja, või elamu- või hooneühistu liikmena elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuva korteri Siinkohal on oluline mõiste „alaline või peamine elukoht”, mille sisu aga seadused täpselt ei määratle, seega on alalise või peamise elukoha kindlaks tegemine iga maksuvabastuse juhtumi puhul fakti tõestamise küsimus. ---------------------- Nii et loll jutt suhu tagasi!

Huviline 25.11.2014 19:36 (10 aastat tagasi)

K - Kas tõesti ei pea tõendama et elan kahes kohas korraga? Ainuke klausel siis et kui tahan kahe aasta jooksul korteri maha müüa, siis sealt maksan makse? Kui deklareerin tulu, siis seal on ning võimalus märkida, et tegemist oli alallise elukohana? Kui nii siis on ok. Suured tänud igatahes, ei taha riigile nii suurt summat küll ära anda.

Markin 25.11.2014 21:58 (10 aastat tagasi)

Lugesin teema läbi ja soovitan tõesti kompetentseid inimesi kuulata (C), sest MTA nõuab jätkuvalt seda, et pead ise tõestama et see on sinu alaline või püsielukoht olnud. Nagu ka kirjas - see on fakti tõestamine. Kui ei suuda tõestada - maksad tulumaksu ilusasti ära.

K. 26.11.2014 15:25 (10 aastat tagasi)

Kui inimene räägib ainult seda, mis on maksuameti lehel kirjas ja ei tea, kuidas asjad tegelikult käivad, siis on asi kompetentsusest tõesti kaugel. Muidugi ei pane maksuamet oma lehele üles infot, et maksu määramisel peab ta oma otsust ka PÕHJENDAMA. Ja põhjenduseks ei saa kuidagi olla see, et isik ei suuda dokumentaalselt tõendada, et kasutas müüdud korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana, sest sellist tõendamiskohustust tulumaksuseaduse järgi isikul lihtsalt ei ole! Seadustes ei ole elukoha mõistet täpselt määratletud ning seepärast võib iga inimene oma elukoha (ja neid võib üheaegselt olla ka mitu) ise määrata lähtudes vaid omaenese hinnangust ja arusaamisest. Maksuamet võib küll nõuda täiendavat teavet ja selgitusi, kuid kirjalike tõendite puudumine iseenesest ei ole piisav alus maksuvabastuse mitterakendamiseks. Kui maksuamet tahab siiski maksu määrata, peab ta ise suutma tõestada, et isik ei saanud eluruumi kuidagi oma elukohana kasutada – see asus pooleliolevas ehitises, sel oli kehtiv üürileping vms.

Huviline 26.11.2014 15:35 (10 aastat tagasi)

K - see oli selline vastus nagu lootsin. Selge ja keerutamata. Ma tänan!

Riukalik Jurist 26.11.2014 15:45 (10 aastat tagasi)

Kas tõesti on siis nii kole keeruline enne müüki mingiks ajaks müüdav objekt panna oma rahvastikuregistri järgseks elukohaks? Mida te pidevalt mõtlete igasuguseid lollusi välja kui täiesti töötav lahendus on ju ometi nii lihtne ja ei maksa mitte midagi? Mõelge nüüd veidi selle peale, kuidas töötab MTA - eks ikka registri andmete põhjal. Ja millised kinnisvaratehingud satuvad nende huviorbiiti? Eks ikka sellised kus müüja registrijärgne elukoht ei ühti müüdava objektiga. Teised näited on vaid üksikud erandid (näiteks kadedate inimeste kaebused, meediast saadud andmed vms.). Ja mida te jooksete kohe oma makse maksma? Raha põleb taskus või?

Reelika 27.11.2014 04:06 (10 aastat tagasi)

Et töötad linnas ja laps käib linnas lasteaias ja väidad maksuametile, et elad ise kuskil maamajas või?:))) Ja maksuamet põhjendabki maksu määramisel, et isik ei kasutanud antud kinnisvara oma peamise elukohana. Kusjuures igasugused õele osa kinkimised või rahvastikuregitrisse elukohaks märkimine nähakse maksuameti poolt läbi ja maks määratakse ikkagi, sest maksuamet ei vaata tehingu juriidilist käiku, vaid asja sisulist poolt. Ehk siis mis selle tehinguga tegelikult saavutada püüti. Ja ammugi ei loe see, kus omad rahvastiku registri järgselt elukohta. See on vaid üks võimalus kuidas saaks inimene tõendada oma elukohta. Loeb ikkagi REAALNE elamine seal. Maksu tuleb maksta, mis muud!

K. 27.11.2014 11:32 (10 aastat tagasi)

Just nii, töötan linnas ja laps käib linnas lasteaias ja nädalavahetusel sõidan kogu perega maale ja elan seal. Lisaks sellele on teises linnas veel ka lapsepõlvekodu ja kord-paar kuus elan ka seal. Inimesel võib olla üheaegselt mitu elukohta ja üheski seaduses pole määratud, kui tihti või kui kaua ta neis viibima peab.

A 27.11.2014 11:57 (10 aastat tagasi)

Jah, võib olla küll mitu elukohta, kuid maksuvabastus laieneb üksnes kas alalisele või peamisele elukohale. Kui elad 5 päeva linnas ning 2 päeva maal, siis ei saa olla maakodu ei alaliseks ega ka peamiseks elukohaks ning selle müümisel tekib tulumaksukohustus.

A 27.11.2014 12:03 (10 aastat tagasi)

Vabandust, tegelikult on K-l õigus, alates 2011. a-st puudub TuMS § 15 lg 1 p-s 5 nõue, et maksuvabastus oleks seotud üksnes alalise või peamise elukoha müügiga.

K. 27.11.2014 12:04 (10 aastat tagasi)

ÕS: alaline <12: -lise> pidevalt kestev, püsiv. Kui mu elustiil ongi selline, et kord elan ühes, kord teises kohas, siis on see minu jaoks püsiv olukord ja maakodu, kus ma viibin püsivalt nädalavahetuseti on igati minu alaline elukoht.

A 27.11.2014 12:14 (10 aastat tagasi)

Samas sisaldub alaliselt või peamiselt elamise nõue juba elukoha mõistes endas (TsÜS § 14 lg 1). Siin üks asjalik artikkel elukoha mõiste sisustamisest tulumaksuvabastuse rakendamisel, kus samuti viidatud, et tõendamiskoormus on isikul, kes maksuvabastust rakendada soovib. http://www.donoway.eu/et/elukoha-m%C3%B5iste-sisustamine-tulumaksuvabastuse-rakendamisel

K. 27.11.2014 16:16 (10 aastat tagasi)

No see on nüüd küll täielik kompott, täiesti asjatundmatu artikkel. Kirjutatud iseenesest küll sel aastal, kuid materjalid ja viited sellistesse ammumuistsetesse aegadesse, et häbi hakkab kirjutaja pärast. Näiteks maksuameti juhend „Maksumaksja alalise või peamise elukoha määratlemine maksuvabastuse rakendamisel“ on aastast 1996(!) ja asub MTA kodulehel arhiivis, ehk teisisõnu, maksuamet ise ka ei lähtu enam sellest juhendist. Lasse Lehise kommentaar on kirjutatud siis, kui kehtis veel vana TsÜS, mille alusel isik pidi juhul, kui elukoha tunnustele vastas mitu kohta, määrama neist ühe oma alaliseks ja peamiseks elukohaks. Kui ta seda ei teinud, võis huvitatud isik (näiteks maksuamet siis) ise valida, millist kohta lugeda isiku elukohaks. TsÜS väljatoodud kommentaarid aga (ei ole ise nimetatud teost lugenud) on lausa naljakad. :) Kui inimene on ühe paigaga KÕIGE ENAM seotud, siis ei saa enam kuidagi olla teist samaväärset paika, sest „kõige enam“ on ülivõrre. Samuti ei saa olla mitut kohta, kus inimene viibib „rohkem kui mingis muus kohas“. Selline tõlgendus on täielikus vastuolus praegu kehtiva TsÜS § 14 teise lõikega: „Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas.“ Minu arust on kõige õigem lähtuda seisukohast, et isiku elukohaga on tegemist siis, kui see on kogu aeg ja püsivalt talle kättesaadav ja ta seda ka (kasvõi aeg-ajalt) kasutab.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.