Teemade kronoloogia
Puhkus jõuluajal (6)
7500 eurot mittevaraline kahju (3)
krim.asjas väljamõistetud kahju hüvitamine (2)
Mis on "mõistlikult tulutoov tegevus"? (4)
Mis on "mõistlikult tulutoov tegevus"?
Mõistlik 9.12.2014 00:26 (10 aastat tagasi)
Et siis - mis on teema pealkirjas nimetatud tegevus? Kas "mõistliku" all tuleb mõista nt mittekriminaalset tegevust? Või tuleb selles sõnaühendis kasutada selle sisustamiseks sõna "mõistlikku" kindlasti koos sõnaga "tulutoov"? Kui jah, siis mis on see "mõistlikult tulutoov"? Kas Eesti keskmine palk? Kas miinimumpalk? Kas tegelik Eesti suurema osa elanikkonna poolt teenitav palk (on ilmne, et suur osa Eesti elanikkonnast Eesti keskmist küll ei saa)? Kas see on üldse mingi numbrilise väärtusega väljendatav? Kui ei, siis milline on kriteerium, millal loetakse mistahes tulu mõistlikuks? Kas 2 lapse isana mees, kes teenib 600€ kätte, kuid kelle naine ei tööta, tegeleb "mõistliku tulutoova" tegevusega? Või kas isik, kellel on 5 last, kelle naine ei käi tööl ja ta teenib 1050€ kätte, tegeleb "mõistliku tulutoova" tegevusega?
Mõistlik 9.12.2014 00:36 (10 aastat tagasi)
OK, võtan siis ühe küsimuse maha. Sõnasõnalt on sättes siiski "mõistlikult tulutoova", ehk siis kriminaalse tegevuse küsimus langeb ära. Eeldan, et tegemist on siiski tuluga, mis on mõistlik. :)
A 9.12.2014 09:37 (10 aastat tagasi)
Minu meelest ei ole mõistlikult tulutoovat tegevust võimalik kindla numbrilise väärtusega väljendada. Näitaks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses (§ 17 lg 2 p 1) on mõistlikult tulutoova tegevusega tegemise võimekuse seisukohalt peetud oluliseks isiku vanust, elukutset ja haridust. Seega näiteks, kui arvestades eeltoodud eeldusi, oleks isikul võimalik teenida kordades suuremat palka, isik aga töötab miinimupalgaga, siis vast seda ei saa lugeda mõistlikult tulutoova tegevusega. Seevastu isik, kes saab kätte üle 1000 euro, s.o üle Eesti keskmise, tegeleb ilmselt küll mõistlikult tulutoova tegevusega, kuna see, palju on isikul ülalpeetavaid või kohustusi, ei võimalda väita, et seetõttu oleks tema tegevus vähem tulutoov. Põhimõtteliselt lihttöölise puhul saab täiesti lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ka miinimumpalga saamist või kui näiteks tervislikel põhjustel ei ole võimalik täistööajaga töötada, siis ka alla selle. Üldiselt võib tulutoov tegevus olla mõistlik, kuni selle käigus saadav tulu ületab tegevuse kulusid.
Mõistlik 9.12.2014 11:48 (10 aastat tagasi)
Üldiselt olen selle mõttekäigu nõus. Tänud viite eest VÕVS-ile. Arendaks veidike teemat edasi. On ilmne, et tänase infoajastu võidukäigu juures ei saa isikud, kes on kas pankrotis vms. asuda tööle VÕVS-is esile toodud kriteeriumite kohasele töökohale. Milline tööandja võtaks vastutavale tööle 35 aastase kõrgharidusega majandusanalüütiku, kui ta on näiteks kunagise lolli käiguna andnud käenduse sõbrale ning selle tagajärjel läbinud pankrotimenetluse? Ilmselt mitte keegi. Info pankroti kohta on "avalik saladus" ning see kujundab vägagi tööandjate (eriti nende, kes suudavad maksta üle 1000€ netos palka) arvamust isikust, eks? Seega on isik justkui täitnud kõik VÕVSis kirjeldatud eeldused kõrgepalgalisuseks, kuid reaalses elus ei ole see tegelikult võimalik. Seega on "mõistlik tulutoov tegevus" siiski tõlgendaja (suuremalt jaolt kohtuniku) tõlgendamise teema. Aga küsimus on siis hoopis selles, et kuidas kaitsta ennast selle suva eest? Kas siis iga eks-kõrgepalgaline pankrotivõlgnik on potensiaalne kohustuse rikkuja, kui ta peab töötama olude sunnil töökohal, kus ei ole vastutust ja sellest tulenevalt on ka madalam palk, kui tema kvalifikatsioon lubaks?
A 9.12.2014 14:17 (10 aastat tagasi)
PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastama, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi (muuhulgas kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida). Vt näiteks ka Riigikohtu otsus 3-2-2-1-13 p 10. Seega esiteks peab seda kohustust olema rikutud, teiseks peab see olema toimunud süüliselt. Ehk siis ainuüksi asjaolu, et võlgnik töötab miinimumpalgaga, kuigi tal võib-olla oleks potentsiaalselt võimalik saada suuremat palka, ei võimalda minu meelest rääkida isegi kohustuse rikkumisest, rääkimata sellest, et see oleks toimunud süüliselt. Ja kui ka kohus peaks taolises vaidluses jõudma järeldusele, et kohustust on süüliselt rikutud sellega, et töötatakse madalapalgalisel töökohal, siis on alati võimalus kaitsta oma õigusi edasikaebamisega järgmise astme kohtusse.