Teemade kronoloogia
Tulumaks vanaduspensionilt (2)
Asjaõigusleping (notariaalne) (3)
asjaõigusseadus (3)
Kiiruskaamera esmane info kohtutäiturilt. (5)
Notar jättis pärimisteema poolikuks (8)
kohtutäitur ja lastetoetus (6)
Laenuandja (2)
Kiiruskaamera esmane info kohtutäiturilt.
Kaamera 13.01.2015 11:23 (10 aastat tagasi)
Kiiruskaamera tagasihoidlik trahv mille esmased teated olid saadetud inimesele vanale aadressile kus ta neid kätte ei saanud. Küll aga leiti uus kodune aadress alles siis süsteemist üles kui asi kohtutäituri kätte anti ja nüüd esimene info saadud trahvi kohta tuligi juba kohtutäiturilt. Kas on seal midagi veel vaidlustada kui ei ole esimesi teavitusi kätte saanud? Või see ei loe ja tuleb kõikide tasudega ära maksta ja kõik? Trahvi ennast ei soovi vaidlustada - küll aga lisandunud intresse ja kohtutäituri tasusid.
A 13.01.2015 12:55 (10 aastat tagasi)
Teoreetiliselt oleks võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221) https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014014, kuid on küsitav kas see end ka praktiliselt ära tasub.
A-le 13.01.2015 21:10 (10 aastat tagasi)
Ei tasu. Kui politsei teavitas kiiruskaamera trahvist lõpuks Ametlike Teadaannete kaudu, siis loetakse, et trahviteade oli kätte saadud. Enne seda kontakteerutakse selle kanali kaudu, mis riigil teada on (ehk mis inimene ise on riigile andnud). Kui siis oli vananenud andmed või valed andmed esitatud, siis on see inimese oma vastutus. Juriidilise isiku korral loeb vaid registrijärgne aadress. Riigikohtust selline asi eelmine aasta läbi käinud, ära jaga valeteavet siin.
A 14.01.2015 09:34 (10 aastat tagasi)
VTMS § 54.3 lg 2 seab trahviteate AT-s avaldamisele ette kindlad tingimused - Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega on AT-s avaldamiseks alus olemas üksnes siis, kui kõik need tingimused on täidetud. Asjaolu, et kohtutäituril on õnnestunud isiku elukoht siiski üles leida, võib tähendada seda, et isiku viibimiskoht oli siiski teada (või oli seda võimalik välja selgitada) ning trahviteadet oli siiski võimalik muul viisil kättetoimetada. Juhul kui aga politsei piirdus vaid trahviteate saatmisega rahvastikuregistris oleval aadressil ning avaldas seejärel selle kohe AT-s, püüdmata välja selgitada kus isik võib viibida, siis ei ole AT-s avaldamine õiguspärane. Vt näiteks analoogilise MKS regulatsiooni kohta halduskohtumenetluses tehtud Riigikohtu lahendi 3-3-1-63-13 p 11 ja 24. http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-13
A 14.01.2015 09:48 (10 aastat tagasi)
Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus asjas 3-2-1-138-13 p 16, 18 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-138-13 Trahviteate sundtäitmisele esitamisel tuleb selleks, et kohtutäitur saaks alustada täitemenetlust, kohtutäiturile esitada ka trahviteate kättetoimetamist kontrollida võimaldavad andmed. Kolleegiumi arvates peab kohtutäitur trahviteate kättetoimetamist tõendavaid andmeid kontrollima, kuna need puudutavad täitemenetluse lubatavuse eeldusi. Kui trahviteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud, ei ole alust täitemenetlust alustada, sest võlgnikul ei olnud võimalust hoiatustrahvi vaidlustada ning see ei ole jõustunud. Kohtutäitur võib täitemenetlust alustada seega vaid siis, kui täitedokumendi kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohtutäituril on kohustus kontrollida kättetoimetamist tõendavate dokumentide olemasolu ning nende sisu ulatuses, mis on kohtutäituri pädevuses täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet arvestades. Kolleegium rõhutab, et täituri täiendav (osaline) kontroll mõjutab ka kohtuvälist menetlejat hoolikamalt kontrollima kättetoimetamise asjaolusid. See aga on kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise ja hoiatustrahvi sissenõutavuse eeldus. Seega tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi muuta ulatuses, milles ringkonnakohus leidis, et kohtutäituril ei olnud kohustust kontrollida, kas trahviteade oli avaldajale kätte toimetatud. Samuti oli kohtutäituril kohustus kontrollida, kas talle oli esitatud dokument trahviteate kättetoimetamise kohta.
Jan 24.01.2015 00:34 (10 aastat tagasi)
Minul ka just analoogne juhtub. Politsei saatis ka trahviteate tähitult rahvastikuregistris olevale aadressile,kust postiljon mind loomulikult ei leidnud. Sellel aadressil elab äi,kellele ei ole minu kirja pakutud ega ka postkastis olnud teadet,et mind oleks otsitud. Jah minu viga et,ei olnud selleks ajaks sissekirjutust muutnud,kuid kõik muu post liigub juba 6 aastat õigesti ning ka kohtutäituri kiri tuli uuele aadressile ja kui ma neilt küsisin,et kuidas nendel siis õige aadress teada,siis vastati,nemad kasutavad teisi kanaleid. Lihtsalt jääb tunne,et kellelegi on selline asi kasulik. Maksin kohtutäituri nõude ära,kuid hakkan ikkagi uurima,miks Omnivast postkasti teadet ei jäetud,kui inimestega otse kontakti ei saadu. Kas ma siis peaksin olema 24/7 valves ja kodus,et äkki tuleb tähitud kiri või pidevalt kontrollima ametlikke teadaandeid? Kahjuks ei märganud ka kiiruskaamera pildistamise hetke,et selliseks jamaks valmis olla.