Kinkelepingu tagasivõtmine

B+ 7.04.2015 14:20 (10 aastat tagasi)

Esiteks, ärgem nimetagem seda süüdistuseks. Tegemist on teise poole arvamuse/hinnanguga, mis sõltuvalt asjaoludest võib, aga ei pruugi omada õiguslikku sisu või tähendust. ---- Kinkelepingust taganemise korral on oluline, et taganemine toimuks ühe aasta jooksul alates ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. --- Antud juhul, kui kingisaaja näiteks ei nõustu taganemisega, tuleb kinkijal pöörduda kohtusse. Kohtus peab kinkija tõendama, et kingisaaja on käitunud tänamatult. Tõendada saab fikseeritud sündmustega, aga ka nt tunnistajate ütlustega jms. Ainult sõna-sõna vastu olukorras jääb õigus kingisaajale. --- Pelgalt asjaolu, et üks kinkijatest on surnud, ei mängi rolli lepingust taganemisel.

A 7.04.2015 14:29 (10 aastat tagasi)

See, et üks kinkijatest surnud on, ei mängi rolli, kinkija õigus vastava aluse esinemisel kinkelepingust taganeda, läheb üle ka kinkija pärijatele. Kinkelepingust taganemise aluseks saab olla muuhulgas jäme tänamatus kinkija või tema lähedase inimese vastu. Taganemise aluseks oleva asjaolu esinemist peab vaidluse korral kohtus tõendama kinkija, kes kinkelepingust taganeda soovib, näiteks võib ta taotleda enda vande all ülekuulamist või kaasata tunnistajad vms.

Hybert 8.04.2015 10:17 (10 aastat tagasi)

Kas see taganemise aeg ei olnud mitte 3 aastat peale kinkelepingu sõlmimist?

B+ 8.04.2015 12:05 (10 aastat tagasi)

Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud (VÕS § 270 lg 1).

kelluke 8.04.2015 16:37 (10 aastat tagasi)

Tänud vastamast! Mulle jääb ka küsimuseks mis fikseerib selle "taganemise õiguse tekke algus momendi" millest hakkab jooksma aasta? Kas see peab olema ka kohtusse minnes kuidagi fikseeritud sündmus või mitte?

A 8.04.2015 17:12 (10 aastat tagasi)

Taganemise õiguse tekkimisest teadasaamine, s.o siis sellest faktilisest asjaolust (ehk konkreetsest jämeda tänamatuse ilmingust) teadasaamine, mis annab taganemiseks aluse. Kuna hagiavalduses tuleb kajastada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, siis loomulikult tuleb hagiavalduses fikseerida aeg, millal leidis aset see sündmus, millele kinkija kingisaajale kinkelepingust taganemise avalduse esitamisel tugines.

kelluke 8.04.2015 21:05 (10 aastat tagasi)

Saan aru et kinkijal on õigus aasta jooksul anda sisse avaldus kingi tagasi võtmiseks. Ütleme et kinkija annab avalduse sisse, kuid kingi saaja ei anna allkirja. Kinkija ka kohtusse seepeale ei pöördu ning asi jääb sinnapaika. Kas järgmise tüli tekkimisel on tal taas võimalus aasta jooksul uuesti reageerida? Kas kinkija võib seda lõpmatuseni teha? Kas ainult kohtus kaotamine võtab kinkijalt tagasi võtmise õiguse?

A 9.04.2015 09:03 (10 aastat tagasi)

Kingisaaja ei peagi andma allkirja. Oluline on tõendada, et lepingust taganemise avaldus on kingisaajani jõudnud ning kui seejuures on täidetud ka kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused, siis on kinkelepingust kehtivalt taganetud, vt Riigikohtu lahendi 3-2-1-8-11 p 13. http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-8-11 Peale kinkelepingust taganemist on kinkijal 3 aastat aega oma nõue kinke tagastamiseks maksma panna ja kohtusse pöörduda, juhul kui kingisaaja ei ole vabatahtlikult nõus omandit kinkijale tagasi kandma. 3 aasta möödudes kinkelepingust taganemisest kinkija nõue aegub, kusjuures lepingust ei ole võimalik korduvalt taganeda, kuna leping lõpeb juba esimese taganemisavalduse kingisaajani jõudmisega.

C 9.04.2015 09:07 (10 aastat tagasi)

Saad valesti aru. Kinkjal on õigus 1 aasta jooksul jämeda tänamatusest teada saamisest kinkelepingust taganeda. Taganemine toimub vastavasisulise notariaalse avalduse esitamisega kingisaajale. St, kui kinkija soovib kinkelepingust taganeda, peab ta pöörduma vabalt valitud notari poole, kes tema soovi kohaselt koostab ja tõestab vastavasisulise taganemise avalduse, milles ühe asjana tehakse ka kingisaajale ettepanek tulla x ajal notari juurde kinkenda saadud kinnisasja omandit kinkijale tagasi andma. Kui kingisaaja tollel x ajal notari juurde ei ilmu, siis ta järelikult ka ei nõustu väitega, et oli tänamatu ning pole nõus asja tagasi anda. Seejärel on kinkijal õigus pöörduda kohtusse ning hageda kingisaaja nõusolekut. Jõustunud kohtuotsus seda asendab. See, et kinkija on x nõudega kohtus kaotanud, ei välista iseenesest asjaolu, et y aja pärast leiab tema hinnangul aset uus jämeda tänamatuse olukord, ning kõik (taganemise protseduur, võimalik uus kohtuasi) kordub jälle. Seadus ei määra, et kingisaajal oleks õigus taganeda kinkest vaid ühe tänamatuse korral.

B+ 9.04.2015 13:30 (10 aastat tagasi)

Minu arvates ei ole taganemisavaldust vaja notariaalselt kinnitada. Tuleb teha tavapärane tahteavaldus ja edastada see kingisaajale tähtitud kirjaga. Õige on, et taganemisavalduses tuleb anda võimalus kingisaajale kingi ese vabatahtlikult tagastada. Selleks tuleb alustada suhtlemist sobivate aegade osas, mil pooled saavad notari juurde minna.

kelluke 9.04.2015 13:34 (10 aastat tagasi)

Aga kas juhul, kui kinkijad on mõlemad surnud, kandub taganemise avalduse tegemise õigus edasi nende pärijatele?

A 9.04.2015 14:12 (10 aastat tagasi)

Jah, sellisel juhul on taganemise õigus pärijatel, kuid siiski üksnes sama 1 aasta jooksul ajast, mil ilmnes kingisaaja jäme tänamatus kinkijate suhtes.

Vello 9.04.2015 14:16 (10 aastat tagasi)

Natuke teemaväline küsimus võib olla, aga mis õigused siis üldse kingisaajale jäävad? 1.Tal on küll omandiõigus aga kas olen õigesti aru saanud, et kui kingisaaja soovib maja koos kinkijaga maha müüa/pantida/rentida, siis kinkijal on alus kohe kink tagasi võtta jämeda käitumise tõttu? Või müük ei anna veel tugevat alust kingitust tagasi võtta? 2. Kui kinkijal on nüüd elamisluba, õigusega majutada oma lähedaseid. Kas need lähedased võivad siis vabalt majas elada nii nagu tahavad ja mingeid piiranguid neile ei tohi teha? Kui aga need lähedased käituvad kingisaajaga halvasti? Kas selle vastu pole mingeid seaduseid? Kui kinkija sureb, kas siis lähedased võivad majas edasi elada, või kustub ka siis nende majutamiskohustus? 3. Ehk oskate tuua mingeid reaalseid variante, kuidas kingisaaja saab tehinguid teha kingitusega, ilma kohtupinke nühkimata. Pangalaen ja salaja? Muud mul nagu pähe ei tule. Tänud vastajatele

A 9.04.2015 14:44 (10 aastat tagasi)

Kingisaajal, kui täieõiguslikul omanikul on piiramatu õigus oma omandit käsutada, sh võõrandada, pantida või muul viisil koormata, kusjuures kinkija nõusolekut need tehingud ei nõua (pangalaenu tagatiseks pank siiski kinnistuid, mis on koormatud kasutusõigusega, reeglina ei soovi). Ainsaks kohustuseks kinkija ees on taluda viimase majas elamist kuni tema surmani, juhul kui isiklik tähtajatu kasutusõigus on kinkija kasuks seatud. Kinkijal on õigus kinki kingisaajalt tagasi nõuda üksnes siis kui kingisaaja on olnud tema või tema lähedaste vastu jämedalt tänamatu. Mida lugeda jämedaks tänamatuseks, see on jäetud kohtupraktika sisustada, kuid on ilmselge et ükskõik millised seaduslikud käsutustehingud jämeda tänamatusena ei kvalifitseeru. Kinkija kasutusõigus lõpeb tema surmaga ning pärijatele see üle ei lähe.

praktikast 9.04.2015 15:47 (10 aastat tagasi)

Riigikohus 3-2-1-153-06 punkt 12 - http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-153-06 - "Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena."

Vello 9.04.2015 14:34 (10 aastat tagasi)

Veel tekkis küsimus, et mida see 1aasta seadus üldse reguleerib siis? Kui see tagasivõtmise õigus ei kustu peale seda aastat aega, siis milleks üldse selline punkt? Kui kinkija ei tagane aasta jooksul võib ta ju selle aasta iga kell uuesti tiksuma panna :D jabur kuidagi ju

A 9.04.2015 14:55 (10 aastat tagasi)

Kinkija ei saa midagi tiksuma panna. Taganemise aluseks saab olla üksnes kingisaaja jäme tänamatus, seega saab kingisaaja ise oma käitumisega mõjutada seda, kas ta annab taganemiseks aluse või mitte. Kohustus, mitte üles näidata kinkija suhtes jämedat tänamatust, kestab kuni kinkija surmani. 1-aastane tähtaeg on ette nähtud selleks, et juhul, kui kingisaaja siiski näitas üles jämedat tänamatust kinkija või tema lähedaste suhtes, siis selle konkreetse tänamatuse ilminguga seoses on kinkijal õigus lepingust taganeda 1 aasta jooksul. Aasta möödudes ta enam sellele konkreetsele tänamatuse ilmingule tugineda ei saa ning kui kingisaaja ei ole selle aja jooksul rohkem tänamatust üles näidanud, siis on ta oma taganemise õiguse selleks korraks minetanud.

Vello 9.04.2015 15:05 (10 aastat tagasi)

Kas jämedat käitumist saab ta fikseerida nii, et läheb lepib pooletoobise naabriga mingi jutu kokku ja kaasab 2 oma lähedast, kes ka kinnitavad, et kingisaaja käitub jämedalt või on vaja natuke soliidsemat tõendit? Kas helisalvestisel on mingit kaalu näiteks? Toon näite, et ässitad inimese üles misiganes vahenditega ütlema asju, mida ta normaalselt ei ütleks ja siis esitad vestlusest ainult selle salvestuse osa mis oleks minu kasuks. Kas selline salvestis toimiks kohtus?

A 9.04.2015 15:19 (10 aastat tagasi)

Tõendamise üle ei ole siin mõtet teoretiseerida mingite hüpoteetiliste olukordade pinnalt. Selle, milliste tõenditega soovib üks või teine pool oma väiteid tõendada, otsustavad pooled ise ning kohtul on õigus ja kohustus neid tõendeid hinnata, kusjuures mõlemad pooled saavad esitada ka vastuväiteid teise poole esitatud tõendite kohta.

Vello 9.04.2015 15:27 (10 aastat tagasi)

Aga see lähedaste majutamine. Mis see sõna majutamine endas hõlmab? Kas neid ei ole õigust välja visata, kui nad käituvad inetult kingisaajaga. Mis majutustingimused neile tagama peab?

B+ 9.04.2015 15:45 (10 aastat tagasi)

Lähedaste majutamise eelduseks on, et kinkija kasuks või siis kellegi teise kasuks on seatud isiklik kasutusõigus.Isklik kasutusõigus tähendab, et see, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. See isik võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on elamu osa kohta, võib majutada sellesse osasse. ... Majutamise all võib mõista, et nt perekonnaliige võib ööbida jms viisil tavapäraselt elamut kasutada. Kingisaaja iseenesest majutustingimusi tagama ei pea (seda teeb isiliku kasutusõiguse alusel kinkija või muu isik).

Vello 9.04.2015 16:05 (10 aastat tagasi)

Teab keegi mõnda näidet päriselust, mis põhjusel on kinkeleping tagasi võetud läbi kohtu. Ma mõtlen selle all, et kuidas tõendati ära jäme käitumine? Kas sõna sõna vastu vaidlusel on kohus kingisaaja poolt reeglina?

B+ 9.04.2015 16:15 (10 aastat tagasi)

Näited "päriselust" saab siit: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/main.html

A 9.04.2015 16:23 (10 aastat tagasi)

Ja selles artiklis on kah mõned viited Riigikohtu praktikale: https://juura.wordpress.com/category/tsiviiloigus/volaoigus/lepinguoigus/kinkeleping/kinkelepingust-taganemine/

Teemade kronoloogia

Kinkelepingu tagasivõtmine