Õiguslik selgitus

J 7.04.2015 09:17 (10 aastat tagasi)

Ikka on, kui see teine isik suudab taolise kokkuleppe olemasolu ka tõendada.

A 7.04.2015 09:29 (10 aastat tagasi)

Siin on olenevalt asjaoludest tegemist kas üüri- või rendilepinguga (juhul kui leping oli tasuline), vt VÕS § 271 - 360, või siis tasuta kasutamise lepinguga, vt § 389 - 395. https://www.riigiteataja.ee/akt/111042014013

rella 7.04.2015 09:30 (10 aastat tagasi)

Suudab ikka, ja ma arvan, et iga terve mõistusega inimene saab aru, et niisama selliseid asju ei tehta (heastpeast hakatakse kellegi majapidamist ülevalpidama vabatahtlikult). Kusjuures korra käis peast läbi selline asi, et kas pole nagu tegemist kelmusemoodi asjaga õiguslikult? Loodi vale ettekujutus asjast jne.

rella 7.04.2015 09:33 (10 aastat tagasi)

Mainin ära, et tegemist suusõnalise asjaga. EI mingeid kirjalikke lepinguid. Noh, leping võib ka minumälumööda suusõnaline olla kui säädus ei sätesta teisiti. Ei oska olukorrale õiguslikku hinnangut anda. Inimkeeli võib öelda, et isikut kasutati ära.

A 7.04.2015 09:33 (10 aastat tagasi)

Oluline on tõendada seda, milles täpselt ning millistel tingimustel, kui pikaks ajaks kokku lepiti, vastavalt sellele saab ka otsustada, mida ning millistele sätetele tuginedes nõuda saab.

rella 7.04.2015 09:44 (10 aastat tagasi)

Kogu jama ongi selles, et ajaliselt ei lepitud midagi kokku, seda seniks kuni isikud omavahel läbi saavad. Selline keeruline värk. Antud hetkel on raske piiritleda kas tegemist on pettuse e. kelmusega või tsiviilvaidlusega. Raske piiri tõmmata. Samas käis see kõik niikiirelt. Sai oma ühekordse kasu kätte ja saadeti pikalt.

C 7.04.2015 10:06 (10 aastat tagasi)

kogu selle kirjelduse peale võin üsna kindlalt öelda, et kuna tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, ühtegi lepingut taasesitavas vormis fikseeritud pole, isik (kannatanu) on saanud oma tasu, siis on juhtum perspektiivitu. Mingisugusele "terve mõistusega inimesele" rõhuda on täiesti kohatu, sest kohtus arvestatakse tõendeid, mitte emotsioone. Loomulikult võib asja kohtusse anda tsiviil hagis (pettus on täiesti jabur:)) ja kohus hakkab vaagima neid tõendeid mida mõlemad pooled esitavad.

A 7.04.2015 10:09 (10 aastat tagasi)

Kuna tasust Sa midagi ei kirjuta, eeldan et tegemist tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 393 lg 3 Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. VÕS § 391 (1) Kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. (2) Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist võib kasutaja nõuda üksnes vastavalt käsundita asjaajamise sätetele. Kasutajal on õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik. Käsundita asjaajamise kohta võid lugeda § 1018 - 1026. Esitatud asjaoludest ma mingeid viiteid pettusele või kelmusele ei näe, puhas tsiviilvaidlus.

rella 7.04.2015 10:32 (10 aastat tagasi)

Tsiviil ta õigem vast ole jah. Lihtsalt sain targemaks, tean mida kosta isikule siis.

rella 7.04.2015 14:40 (10 aastat tagasi)

Uurisin natuke seda käsundita asjaajamist ja tingimused käsundita asjaaja kohta on nagu täidetud. Peavalu valmistas VÕS § 1023 lg 3 esimen lausepool "Kui vastavalt asjaolule on ilmne, ... " Mida peetakse siis silmas vastava asjaolu all?

rella 7.04.2015 15:20 (10 aastat tagasi)

See selline sõna-sõna vastu olukord, üks pool võib väita, et kulude hüvitamine tuleb päevakorda nt. teatud tingimustel. Teatud tingimused võivad siin olla ju ükskõik millised ja need ka esinesid. Muuljuhul mitte. Seega suht nokk-kinni saba lahti. Põhimõtteliselt on asi milles saab vaielda.