Teemade kronoloogia
Töötervishoid- töökoha asukoha muutus (1)
mees võttis lapse omaks,nüüd tahab loobuda (7)
Kompromissleping (3)
Kompromissleping
Pille 9.04.2015 10:51 (10 aastat tagasi)
Sõlmisime AS Eesti Telekomiga kohtu kaudu kompromisslepingu ning tegime maksegraafiku summale 459,04 eurot. Maksma pidin hakkama jaanuarist 2015. Sellega kohtuasi lõppes. Esimesed kolm kuud olen ilusti maksnud 30 eurot nagu lepingus kirjas. Eile avastasin aga, et minu kontod on arestitud summale 819 eurot. Helistasin kohtutäiturile ja küsisin, et milles asi, kellele ma maksnud ei ole? Tuli välja, et Elionile. Saatsin kohtutäiturile kompromisslepingu ning kolme kuu maksete väljavõtted. Kohtutäitur tegi järelpärimise Elionile, kuid siiamaani ei ole vastust tulnud. Samas arestis kohtutäitur ka minu krediitkaardi, millel oli 100 eurot peal. Kui ma seda raha soovisin tagasi saada, sest see on ju panga raha, mitte minu raha, ütles kohtutäitur, et neil ei olegi õigus krediitkaarte arestida ning tema, 14 aasta töötamise aja jooksul pole sellist asja veel tehtud. Saatsin talle pildi pangakonto esileheküljest. Vastust ei ole aga tulnud ja kontod on siiamaani arestitud. Küsimus selline: Kas minul, kui Eesti riigi kodanikul, on mingisuguseid õigusi, näiteks kaevata Elioni ja kohtutäiturit kohtusse selliste tegude eest või pean alandlikult nende mõnitamist kannatama?
A 9.04.2015 15:04 (10 aastat tagasi)
Sul on õigus esitada kas kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile endale, kusjuures kaebuse lahendamisel tehtud otsusele saad edasi kaevata maakohtule või siis võid esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, loe TMS § 217-221. https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015005
Pille 9.04.2015 20:43 (10 aastat tagasi)
Kas peab ka advokaadi palkama? Kogemused on näidanud, et ilma advokaadita kohtus võitu ei saa.
A 10.04.2015 09:52 (10 aastat tagasi)
Advokaadi palkamine on rangelt vabatahtlik. Kui oled kompromissimäärust täitnud nii nagu selles ette nähtud, on täitemenetluse alustamine olnud ilmselgelt põhjendamatu. Seega selles etapis peaks piisama kohtutäiturile avalduse esitamisest täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel koos vastavate tõenditega kompromissilepingus märgitud nõuete tähtaegse tasumise kohta. Juhul, kui kohtutäitur seejärel täitemenetlust ei lõpeta, siis võiks alles kaaluda teiste õiguskaitsevahendite kasutamist - kaebus kohtutäituri tegevuse peale või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kuna kohtutäitur ei saa enne täitemenetluse alustamist kontrollida nõude täitmist, siis enne, kui teda ei ole vastavatest asjaoludest informeeritud, ei ole põhimõtteliselt alust ka kaebuse esitamiseks. Alles, siis, kui kohtutäitur jätab avaldusele regeerimata või mingil põhjusel rahuldamata, on põhjust tema tegevuse peale kaevata.