Juriidilise isiku esindamise kaasus

Üliõppur 27.06.2015 14:36 (9 aastat tagasi)

Tere! Olen üliõpilane ning ei saa kaasusest jagu, ei vaja tervet lahendust vaid veidi abi. Kaasus: Üliõpilane E. õpib magistrantuuris finantsjuhtimist ja töötab õppimise kõrvalt tuntud ehitusfirmas C assistendina. E tööülesanneteks on juhatuse liikme D assisteerimine, sekretäri- ja tugiteenuste osutamine. Ühel päeval ehitusplatsil viibides kukub D õnnetult, murrab jalaluu ja viiakse kiirabiga haiglasse. Kui E läheb D’ d haiglasse vaatama, siis palub D tal tema asemel tähtsatele läbirääkimistele minna. Nimelt on samaks päevaks planeeritud suhteliselt olulised läbirääkimised ehitusmaterjalide hulgifirmaga Hammer & Nails (edaspidi H). Firmaga H on ehitusfirma C ka varem koostööd teinud, läbirääkimised on hoolikalt ette valmistatud ja lepingu kiire sõlmimine on C huvides. E lähebki läbirääkimistele ja tutvustab end kui C esindajat. Päeva lõpuks kirjutavad H esindajad ja E alla müügilepingule, mille alusel kohustub C ostma ja H müüma suures koguses kõrgekvaliteedilisi telliseid. Lepingu hind on ehitusfirma C jaoks väga soodne. Järgmisel nädalal on D jälle (karkudega) tööl tagasi. Tema üllatuseks tekitab firmas skandaali teine juhatuse liige (F), kelle hinnangul on D asjatundmatus firmale häda kaela toonud. F arvates ei saanud D anda E’ le õigust esindada firmat C, sest sellise õiguse andmine kujutab endast edasivolitamist, millist võimalust aga ei C põhikirjast ega muudest dokumentidest ei nähtu. Seetõttu ei ole E poolt allkirjastatud leping F arvates üldse pooltele siduv ja H’ l on võimalik lepingu täitmisest igal ajal loobuda. D palub firma juristil selgitada, kas H on kohustatud E poolt allkirjastatud lepingut täitma või on H’ l tõepoolest võimalik lepingust igal ajal loobuda? – Palun selgitage seda, lähtudes TsÜS sätetest! Saan aru, et ei ole tegemist edasivolitusega, kuna seaduslik esindaja D saab Tsüs §119 lg 2 kohaselt anda volitust, mitte edasivolitust. Probleem on selles, et lisamaterjalidest ilmneb nagu lahenduse tõttu saab H lepingust taganeda enne heakskiitu sp, et üliõpilasel siiski polnud esindusõigust. Millest tuleneb volituse kehtetus? Minu silmis oli tehing tehtud D nimel, tema huvides ja D oli teinud esinduseks vajaliku tahteavalduse üliõpilasele. Suur tänu abi eest.