Laste külastus

Mikk 21.07.2015 12:09 (9 aastat tagasi)

Mure selles, et maksan lapse emale alimente ja sooviksin lapsi näha. Pole lapsi mulle juba üle aasta aega näidatud tuues kõikvõimalikke ettekäändeid. Kas kohtusse minek on siis ainuke väljapääs? M@ilidele ei vastata ja telefoni teel kuulen vaid sõimu.

Reelika 21.07.2015 12:21 (9 aastat tagasi)

Kas elatist maksad kohtuotsuse alusel või toetad oma lapsi lihtsalt omaalgatuslikult? Kui kohtuotsuse alusel, ega ei ole pandud paika lapsega suhtlemise korda?

C 21.07.2015 13:53 (9 aastat tagasi)

Elatise maksmine ja suhtluskord lastega on 2 eri asja. Neid ka menetletakse eraldi. Seega ei omaks elatise kohtunalehd mingit tähendust. Vastuseks Miku küsimusele - Jah, sa ilmselt pead kohtusse pöörduma suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Ilmselt pead mõne juristi või siis lausa advokaadi abi kasutama. Kohtus selgub, mida su laste ema siis oma käitumise õigustuseks ütleb. Kahjuks nimetatud suhtluskord on ilus teoorias, aga Eesti Vabariik on praegu koht, kus lapsest lahus elava vanema õigused ei ole reaalses elus tagatud. Aga kui lapsi tõesti näha tahad, siis midagi pead ju tegema.

Reelika 21.07.2015 23:30 (9 aastat tagasi)

On jah kaks eri asja, kuid tihti menetletakse neid koos. Ehk siis kui üks lapsevanem on pöördunud kohtusse, siis tavaliselt ühe tsiviilasja raames pannakse paika lapsega suhtlemise kord kui otsustatakse elatusrahaga seonduv. Mõnikord ka eraldi..

C 22.07.2015 13:56 (9 aastat tagasi)

Üldiselt esitab elatise nõude üks ehk siis last kasvatav vanem ja suhtluskorda nõuab tavaliselt lahuselav ehk siis teine vanem. Seega ei ole alust kohtul seda koos menetleda. Igal juhul ei ole elatise maksmine ja lapsega suhtlemine seotud.

A 22.07.2015 14:16 (9 aastat tagasi)

C-ga nõus. Kui elatise nõuet lahendatakse hagimenetluses (v.a juhul, kui nõue on esitatud maksekäsu kiirmenetluses), siis lapsega suhtlemise korraldamist lahendatakse hagita menetluses. Seega ei ole nende asjada läbivaatamine ühe tsiviilasja raames kuidagi põhjendatud ega menetluslikult õigustatud, kuna see ei saa toimuda ühes menetluses ka vastuhagi korras.

Reelika 22.07.2015 15:17 (9 aastat tagasi)

Tean lihtsalt juhtumit, kui naine esitas hagi elatise nõudes mehe vastu ja mees esitas vastuväite. Tema soov oli ka, et määratakse lapsega suhtlemise täpsem kord..ja nii ka kohus tegi. Ühe tsiviilasja raames sai vastuse nii elatusrahadega seonduv kui ka külastuskord...see oli 2009

C 22.07.2015 16:32 (9 aastat tagasi)

Üheainsa kohtuasja pealt, mis lahendati varasema perekonnaseaduse redaktsiooni alusel ei maksa selliseid üldistavaid järeldusi teha.

Triin 13.08.2015 09:08 (9 aastat tagasi)

Tere! Ma ei anna küsimusele vastust, vaid tahan öelda järgmist. Olen ka ise ema ja vanaema. Kasvatanud lapsi üksinda, alates nende 10 ndast eluaastast. Ei tulnud kunagi , isegi mitte mõtesse, et lapsed ei saa kohtuda kas isa või isapoolsete vanavanemate ja sugulastega. Õnneks polnud ma nii egoistlik laste suhtes. Lapsed ei ole esemes, vaid elusolendid. Leian, et need emad on väga haiged ja egoistlikud inimesed, kes keelavad suhtlemise lastel oma isaga. Seda enam veel kui isa ka raha maksab ja lapsi aitab. Juhul, kui isa aga ei toeta rahaliselt ja soovib lapsi näha, siis ikka ema mõelgu ennem, kui keelama hakkab. See halvategemine tuleb talle kõik ükskord tagasi. Veskikivid jahvatavad aeglaselt aga õiglaselt!

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.