VÕS 88

Ermi 31.12.2015 13:48 (9 aastat tagasi)

Kuivõrd saab võlgnik määrata, missuguse kohustuse täidab? Nimelt on võlgnikul üle 22 000 eur elatise võlg, mis saadetud täiturile juba üle 5 a tagasi. Midagi sealt laekunud pole. Nüüd maksnud võlgnik enda sõnul nö värske elatisemakse otse sissenõudjale (lapsi kasvatava vanema arvele). Kas võlgnik saab määratleda, missuguse nõude ta tasub. Kuivõrd täiturile edastatud nõuded ole aegumatud, siis kas VÕS § 88 lg 2 välistab selle - " Kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse". Sissenõudja huvi ju see, et makse läheks kõige vanema võla katteks, mille aegumistähtaeg saabub kõige varem. Tore kui keegi oskaks viidata ka mõnele lahendile.

A 31.12.2015 15:07 (9 aastat tagasi)

Riigikohus märkis asjas 3-2-91-05 (p 13), et Võlaõigusseaduse § 88 reguleerib juhtumeid, mil võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ning üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks (lg 1). Seega eeldab see säte võlgnikul mitme kohustuse olemasolu. Kui võlgnik on rikkunud üksnes elatise tasumise kohustust, siis on see üks ja sama kohustus, olgugi et mitme perioodi ees. Seega VÕS § 88 siin ei kohaldu.

Ermi 4.01.2016 17:52 (9 aastat tagasi)

Ok, saan aru, et kohustus laias laastus sama ühise nimetajaga "elatis", kuid iga eraldiseisev kohustus tekib eri ajal. Ka ei pruugi eri ajal tekkinud kohusus olla samas summas. Kas mingi § annab siis konkreetsema suunise, et mille katteks õigus lugeda ülekanne. Olgu ka öeldud, et tehtud ülekanded (mida küll väga vähe) on väga erinevates summades

Leena 4.01.2016 20:37 (9 aastat tagasi)

tõenäoliselt on lapsed, kellede kasuks elatis on välja mõistetud on kõik eri vanuses. Juhul kui on tekkinud elatise võlg, aga need lapsed, kellede kasuks elatise võlg üleval onnt täisealised ise juba siis seadus näeb ette et esmalt täidetakse kohustused alaealiste laste suhtes, ehk siis maksatakse elatist neile kes alaelaised ja eiole ise suutelised endale elatist teenima. Endal olnud sama lugu.

A 5.01.2016 10:19 (9 aastat tagasi)

PKS § 98 lg 1 Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kui nüüd näiteks elatist saavaid alaealisi lapsi on mitu, siis nende vahel tuleks laekunud summad jagada võrdselt. Mis aga nüüd puudutab seda, millise perioodi eest tuleks elatisnõue täidetuks lugeda, siis on paslik pöörata tähelepanu eelviidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-91-05 p-le 14: Kuna käesolevas asjas ei saa kohaldada VÕS § 88, tuleb asja lahendamisel juhinduda üldistest tahteavalduse tõlgendamise reeglitest, mis on sätestatud TsÜS §-s 75. Arvestades eelviidatut, on võlgnikul sellisel juhul otsustusõigus valida, millise perioodi eest ta elatist tasub. Mis aga puudutab elatisnõuete aegumist, siis selle kohta on Riigikohus lahendi 3-2-1-141-15 p-des 10 ja 11 märkinud, et tulenevalt TsÜS § 164 lg 2 elatise aegumine peatub kuni lapse täisealiseks saamiseni ning seda nii väljamõistetud ning täitmisele pööratud elatisnõuete puhul, kui ka siis, kui laps ise paneb peale täisealiseks saamist elatisnõude maksma ja pöördub kohtusse.

Ermi 5.01.2016 16:07 (9 aastat tagasi)

Lapsed kõik alaealised ja elatist vajavad. Seega selles pole küsimus. Elatise maksmise kohustuse näol tegu ju ikka korduvate kohustustega (seega mitu kohustust). See, et tegu korduvate kohustustega, kinnitab ka ju TsÜS § 154 sõnastus, mis lahterdab elatise tasumise kohustuse siiski korduvate kohustuste alla (olgugi et aegumise kontekstis). Seega ma nagu ei näeks vastuolu, miks ei peaks kohalduma VÕS § 88 lg 6 p 1 - Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Ja esimesena muutus ju sissenõutavaks kõige varasema perioodi elatisnõue. OK, saan aru, et juhul kui võlausaldaja sõnaselgelt ütleb, et selle XXX summa tasusin 2015 selle perioodi elatise katteks, ei tule kõne alla VÕS § 88, aga kui on mitu ülekannet tehtud, kus ei ole üldse määratletud, mille tarvis on raha üle kantud, lihtsalt on öeldud et "elatis", nende puhul saaks ju öelda et kohaldub VÕS 88

Leena 5.01.2016 22:15 (9 aastat tagasi)

ei peagi muud märget tegema ja kui on see pere kellele elatis masti halvemas seisus siis ju loogiline et mees arvesatab esmalt selle perega

A 6.01.2016 13:08 (9 aastat tagasi)

Sellisel juhul jah, kui võlgnik ei ole määranud, millise konkreetse elatisperioodi kohta ta elatist maksab, võib lähtuda VÕS § 88 lg 6 sätestatud järjekorrast. Need ülekanded aga, kus ta on määranud, millise perioodi eest maksab, tulebki lugeda nende perioodide makseteks. VÕS § 88 lg 2 ei ole kohane, kuna nõuete võimalik aegumine ei oma mingit tähendust nõude tagatuse mõttes, siin mõeldakse tagatise olemasolu (§ 98).

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.