Pensionärilt elatise nõudmine

A 16.12.2016 13:33 (8 aastat tagasi)

Elatise tagasiulatuvat väljamõistmist on kohtupraktikas peetud paljudel juhtudel alusetuks, eriti olukorras, kus see põhjendamatult paneks kohustatud isiku raskesse majanduslikku olukorda. 400-eurone nõue on ka ilmselgelt ebamõistlik. Kuna vanematel on üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus, tähendaks see sellisel juhul seda, et ka ema ise peaks lapsele oma sissetulekust sellisel juhul 400 eurot kulutama. Kohtul on PKS § 102 lg 2 teisest lausest tulenevalt õigus mõjuval põhjusel vähendada elatist ka alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse puhul. PKS § § 102. Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine (1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. (2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

KUI 16.12.2016 14:18 (8 aastat tagasi)

Kui elatise nõue anti sisse koos isaduse tuvastamisega siis need paar kuud tõesti saab nõuda tagasiulatuvalt ja kui kohemaksta ei saa sis lihtsalt jääb võlgnevus üles. A väide, et vanemad peavad panustama võrdselt ei pea paika, elatis määratakse ikka vastavalt võimalustele! Kus see lapse isa siis oli kui kohus otsuse tegi ja selle 400 eur elatist välja mõistis? Oleks tulnud kohe sõna võtta. Praegu peaks vist veel mehel olema ka võimalus edasi kaevata ja paluda asjaolusid arvesse võtta. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3 lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada Täitemenetluse seadustiku § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Riikliku pensioni saaval võlgnikul on võimalik teha kohtutäiturile avaldus, et Pensioniamet peaks kinni igakuiselt tema pensionist summa, mida võlgnik on võimeline võlgnevuse katteks maksma. Avalduse võib võib ise koostada või kasutada selleks olemasolevat maksegraafiku avalduse vormi. (Võlgnik - Vormid - Maksegraafiku avaldus). Avalduse palume edastada kas e-mailiga saates, tavaposti teel või ise kohale tuues. Eeltoodud avalduse esitamine tagab Teile, et kinnipidamisi teostatakse korrektselt ja igakuiselt ning võlgnevus väheneb.

A 16.12.2016 14:46 (8 aastat tagasi)

Katrini kirjast loeb igatahes välja, et isadus on tuvastatud mõned kuud tagasi, kuis elatist nõutakse kohtu kaudu nüüd, s.t kohtuotsust elatise väljamõistmiseks eelduslikult ei ole, ning kostjal on õigus esitada kohtule hagiavalduse vastusena tõendid oma majandusliku olukorra kohta ning taotleda kohtult elatise tagasiulatuvalt väljamõistmata jätmist ning elatise väljamõistmist alla miinimummäära, nagu PKS § 102 lg 2 seda võimaldab. Kui aga kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta peaks tõepoolest olema olemas ja jõustunud, siis on asjakohane KUI kommentaar.