Teemade kronoloogia
Prokuratuuri tegevus, prokuröri isiklik viha (12)
Tööandja varjab tööõnnetust (12)
Tööandja varjab tööõnnetust
Marii 25.10.2017 18:49 (6 aastat tagasi)
Tere! Soovin teada kuidas tuleks käituda? Nimelt läksin ühte elementmajade ehitusfirmasse tööle ja seal oli toimunud aasta tagasi tööõnnetus, mille tööandja oli jätnud vormistamata ja TI ei tea sellest midagi. Arsti juurde viis tööandja töötaja tunde hiljem ja valetas, et inimesega juhtus õnnetus tänaval. Kas antud juhtum on nüüd aegunud või kehtib jätkuvalt? Seega saaks tööandja tagantjärgi vastutusele võtta? Kui kaua üldse seaduse järgi on tööõnnetuse aegumine? Kas saab ka kõrvaline isik toimunust teavitada TI-d ja kas saab tööandja vastutusele võtta? Kui tööandja eitab toimunut ja inimene, kellega asi juhtus ei tea et tegelikult tuli tööandjal käituda hoopis teisiti. Arstlik kirjapanek on ju olemas ja kas siis kahjukannataja peab teadma, et kolmas isik teavitas toimunust.
BB 25.10.2017 20:49 (6 aastat tagasi)
Miks sa arvad ,et just tööandja oli õnnetuses süüdi, äkki hoopis töötaja eiras tööohtuse eeskirju ja oli õnnetuses ise süüdi.
Marii 26.10.2017 00:47 (6 aastat tagasi)
Töötaja libises töökohal ja jalg läks paiste. Õnneks luumurdu ei olnud.
Ott 26.10.2017 05:16 (6 aastat tagasi)
siit tuleva dkohe küsimused: Kas tööandja täitis oma tööülesannet, kas ta pidi sel hetkel olem,a selles kohas, kas töötaja kandis vastavaid jaölanõusid jne.Minu töökohal oli juhtum midsa tööõnnetuseks ei loetud kuna töötaja oli küll tööl kuid tema ülesamdeks ei olnud see, mida ta tegema asus omast vabast tahtest. Töötaja ei pidanud sel käeval seda tööd tegema, töötaja sai vigastada olid roidemurrud sai noomituse et ei viibinud oma töökohal sai noomituse ka os juhataja ja üldse oli palju sekeldusi, terve osakond jäi aastapreemiata, mis oli ühe kuu palk.
mami 26.10.2017 05:17 (6 aastat tagasi)
tundub et siin lihtsalt tegemist õnnetusega tööl, mitte tööõnnetusega
BB 26.10.2017 09:39 (6 aastat tagasi)
Kas oli tegemist õnnetusega tööl või tööõnnetusega on tagantjärgi raske õelda. Tööõnnetusest tuleb kohe teatada ja siis viiakse ka läbi uurimine, et mis olid õnnetuse põhjused.
Marii 26.10.2017 12:54 (6 aastat tagasi)
No inimene täitis talle antud tööülesandeid ja libises. Ei viibinud ega teinud mingeid tööül. välist.Nagu ma eelmistest kommentaaridest loen siis kogemata libisemine ei ole tööõnnetus ja jääb vaid lihtsalt tõdeda, et tööandja on paras **** kui lubab tulla kohe ja viia traumapunkti vaid tuleb mitme tunni pärast.
Ott 27.10.2017 04:33 (6 aastat tagasi)
libisemisel on oma põhjus. atud juhul siis mis alal töötamine, kas olid vastavad jalanõud töötajal, kas olid väljas märgid, et põrand libe või mis põhjustas libisemise? või lihtsalt astus halvasti ja seetõttu libises. Milline on tööandja süü töötaja libisemise juures?
BB 26.10.2017 13:45 (6 aastat tagasi)
Kui inimene täitis talle antud tööülesandeid siis on tegemist tööõnnetusega.Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül.Tööõnnetusest tuleb koheselt teavitada tööandjat.Kui kannatanu pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb tervishoiutöötajale öelda, et õnnetus juhtus tööl. On juhtumeid, kus töötajal on ilmnenud tervisekahjustus hiljem või on hiljem selgunud, et vigastus on arvatust tõsisem, kuid töötaja ei ole tööõnnetusest teatanud. Sellisel juhul on kannatanul väga raske tagantjärele tõestada, et tervisekahjustus on tekkinud varem juhtunud tööõnnetuse tagajärjel. Kui töötaja jätab tööõnnetusest õigeaegselt teatamata, siis jääb ta ilma seadusega ettenähtud hüvitistest. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.Tööandja peab viivitamata uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul arvates selle toimumisest. Uurimise lõpus koostatakse kolmes eksemplaris vormikohane raport. Üks raporti eksemplar jääb tööandjale, ülejäänud esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõppemist Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide esindajale. Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi, kuid vajadusel ka muid tööõnnetusi.
BB 26.10.2017 14:09 (6 aastat tagasi)
Kui tööandja on varjanud tööõnnetust võib sellest teada anda igaüks kes on asjast teadlik Tööinspektsioonile.Selliste juhtumite puhul on Tööinspektsioon alustanud teabekontrollimist sündmuste selgitamiseks. Juhul,kui Tööinspektsiooni uurimise tulemuselselgub, et tegemist oli tööõnnetusega,mida varjasid kas tööandja või töötaja või siis mõlemad, näeb seadusandlus ette karistuse väärteomenetluse korras. Karistada saab nii tööandjat kui ka töötajat.Seega kui töötaja jättis arstile ütlematta ,et õnnetus juhtus tööl, siis ta sisuliselt varjas tööõnnetust ja ilmselt saab ka tema lisaks tööandjale karistada.
Siim 27.10.2017 16:35 (6 aastat tagasi)
antud juhul tundub et tegemist õnnetusega työökohal mitte tööõnnetusega
BB 27.10.2017 17:26 (6 aastat tagasi)
Seaduseandja on tööõnnetuse mõiste fikseerinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvis 22 lõikega 1, mille kohaselt loetakse tööõnnetuseks töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik tööandja huvides töökeskkonnas tehtavate tööde käigus saadud tervisekahjustused (ka kõige väiksemad põrutused, kriimustused) kvalifitseeruvad tööõnnetuse alla.
ahi 27.10.2017 18:30 (6 aastat tagasi)
tööl juhtunud õnnetuse korral viiakse läbi põhjalik uurimine antud juhul kindlasti vaja vadata lepingut, mis seal kirjas, kes mutretseb tööriided sh jalanõud. Kas töötaja oli instrueeritud jne. Ja siis otsustatakse kas tööandja makasab töötajale hüvitist või ei. Näiteks minu töö ruumis libastus inimene ja kukkus teisele otsa,murdus mitu roiet. see kellele otsa kukuti oli töötaja, aga ta ei kandnud vastavaid jalanõusid mis olid talle antud tööandja poolt kuna pidas neid ebamugavaks. Tulemusena kirjutasid kõik töötajad seletuskirjad kes sel päeval tööl olid, kõigiga käidi eraldi vestlemas töötajate vabast ajast kutsuti töö juurde. Lõpuks tehti otsus ja tööandja ei olnud kohustatud tasuma hüvitist esimesest päevast vaid töötajale hakkasid kehtima samas tingimused nagu oleks juhtunud väljaspool tööaega see asi. Lisaks sai ta noomituse ja noomituse sai ka osakonnajuhataja keda sel päeval tööl ei olneud sai noomituse et töötaja ei täitnud eeskirju. Terve osakond jäi ilma preemiata, Kliendi alla kukkudes jäänud töötaja üidi ka hüvitama klindi kahjud