Testamendi rakendus

A 30.10.2017 06:09 (7 aastat tagasi)

Mingit märget selle kohta ei lisata ning testamendi tegemine ei piira mitte kuidagi omaniku käsutusõigust.

Rakendus 30.10.2017 06:31 (7 aastat tagasi)

Tere ja tänan. Ei pidanud silmas omaniku õiguseid vaid soovisin teada, et kas omandiregistris on näha notariaalse testamendi olemasolu. Näiteks. Kui Lahkunul on vormistatud notariaalne testament, aga omaniku eksemplari ei leita või ei taheta leida, siis kuidas toimub omandi jaotus. Näiteks. Kui lahkunul on ainuke järglane või ta andnud kellegile õiguse enda nimel asju ajada. Kas ei või tekkida nö auk, mille käigus võidakse omandit omastada. Kuidas seda vältida?

A 30.10.2017 07:19 (7 aastat tagasi)

Kõik notariaalsed testamendid kantakse pärimisregistrisse. Pärandajast järgijäänud varaga ei ole kellelgi võimalik mingeid tehinguid teha ilma pärimismenetluseta, pärimismenetluse algatamisel aga notar kontrollib pärimisregistrist andmeid pärandaja testamentide ja pärimislepingute kohta.

Rakendus 30.10.2017 09:17 (7 aastat tagasi)

Tere ja tänan. Kuidas aga tagatakse testament selle koostamise ja pärimismenetluse algatamise (milleks on surmatunnistus, aga mille taotlemist võib päev või kaks venitada) vahel? Kui on näiteks omandist huvitatuid, kelledel võib olla ka mingil viisil tekkinud volikiri lahkunu asjade ajamiseks või muu võimalus.

A 30.10.2017 10:34 (7 aastat tagasi)

Pärimismenetlust ei pruugi alustada mitte kohe surma järgselt, vaid ka aastate möödudes. Ükski notar ei alusta pärimismenetlust enne, kui keegi pärijatest või pärandaja võlausaldajatest on esitanud notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Peale surma registreerimist on igasugused käsutused ilma pärimismenetluseta välistatud, kuna kõik volitused lõpevad volitaja surmaga. Kui nüüd oletada, et keegi pärandaja surma järgselt, kuid enne surmatunnistuse väljastamist pöördub notari poole tehingu tegemiseks, omades näiteks vastavat volikirja (see peab olema samuti notariaalne), siis on teoreetiliselt võimalik, et tehing tehakse ära. Samas oleks selline tehing tühine ning kohtu kaudu tagasipööratav.

Rakendus 30.10.2017 13:24 (7 aastat tagasi)

Tere ja tänan. Just umbes sellist olukorda mõtlesingi. Järelikult võib olla olukord, kus keegi pärandaja omab võimalust enne surma registreerimist ja surmatunnistuse väljastamist teostada tehinguid enne pärimismenetluse alustamist, mis omakorda võib toimuda ei tea millal. Näiteks kuid või isegi enam hiljem ja ka siis võib omand olla edasi müüdud ja kordades. Vaevalt ka siis võidakse toimunu tagasi pöörata? Õige oleks omandiregistris teha märge testamendi olemasolust, millega seataks teatud takistused/hoiatused? On see võimalik?

A 30.10.2017 14:01 (7 aastat tagasi)

Nagu juba enne öeldud, siis kinnistusraamatusse testamendi kohta mingit märget ei tehta ning see pole võimalik. Testament ei takista ei omanikul endal ega ka isikul, kes omab notariaalset volikirja omaniku nimel tegutsemiseks, kinnisvara käsutada ning samuti on omanikul õigus igal ajal varemtehtud testamenti kas tühistada või uue testamendiga (sh ka koduse testamendiga) muuta. Seega testamendi tegemine esiteks ei taga, et pärandatav vara surma hetkel üldse alles on ega ka seda, et sa sa selle vara omanikuks saad ja pärandaja vahepeal ümber ei mõtle.

vakendus 30.10.2017 14:05 (7 aastat tagasi)

Ei ole, Pole olemas mingit omandiregistrit. Kõige ligilähedasem asi sellele on nt kinnistusraamat, kuhu kantakse kinnisasjad. On olemas Maanteameti hallatav register, kuhu kantakse mootorsõidukid jne. Ei, kinnistusraamatusse, ega näiteks ARK-i registrisse ei saa teha kandeid kinnistu või sõiduki omaniku testamentide kohta. Punkt. Pärandaja on surnud, pärast oma surma ei saa pärandaja ise enam ju mingeid tehinguid teha. Jah, kui pärandaja on juhtumisi elu ajal andnud välja volikirja ja määranud omale tehingute tegemiseks esindaja siis jah, kui esindaja on pahatahtlik võib ta tõesti kasutada ära olukorra, kus pärandaja nt x päeva hommikul kell 6:45 suri, kuid pole jõutud veel pärandaja surma registreerida, minna nt sama x päeva ennelõunal kell 10:30 ja teha pärandaja esindajana tehingu. Volikiri aga lõppeb volitaja surmaga, seega oleks ka selline tehing algusest peale tühine. Lisaks tuleks esindaja üldine vastus valeandmete andmise jms eest. Surm tuleb aga ju koheselt registreerida, seega saab selline võimalik ajavahe volitatavale pahategude sooritamiseks olla väga väike. Pärast surma registreerimist on aga pärandaja surma fakt nähtav - näeb seda nt notar, kelel poole selline paha paha volitatav peaks minema sooviga pärandaja kinnisvaraga tehingut teha. Ei oma tähtsust, et sealjuures võib minna tõesti aastaid, enne kui keegi asjast huvitatu pärimisasja algatab.