Pärandus

Kati 18.12.2017 10:26 (7 aastat tagasi)

Tere. Mis oleks tingimused pärandiasja vaidlustamiseks, kui sellest 20a möödas. Pärandiks siis paar kinnisasja saadud peale vanema surma automaatselt (testamenti polnud tehtud), kus mōlemad pärijad olid alaealised ning pärand ei jagatud vōrdselt. Kuidas saaks nö vähem saanud pärija oma vōrdset osa nōuda? Aitäh vastamast!

A 18.12.2017 10:35 (7 aastat tagasi)

Sel ajal ei olnud automaatset pärimist, vaid pärimiseks tuli pärand vastu võtta. Sedausjärgse pärimise puhul ei saanud lapsed pärida ebavõrdselt, vaid ilmselt tekkis neil pärimisel pärandvara ühisus võrdsetes osades, mille lõpetamiseks nad ise (nende seaduslikud esindajad) pärandi nii ära jagasid. Nüüd 20 a hiljem ei ole sellega enam teha midagi.

Kati 18.12.2017 10:53 (7 aastat tagasi)

Vōrdses osas pole lapsed pärandit kohe kindlasti mitte saanud, kas ka siis pole toesti midagi teha? Selles probleem ongi et polw vōrdselt :s oeh..

A 18.12.2017 11:18 (7 aastat tagasi)

Ei ole jah midagi teha, ju siis laste teine vanem (kes pärandi laste nimel vastu võttis), on mingil põhjusel otsustanud pärandi nii jagada.

oh seda himu 18.12.2017 12:04 (7 aastat tagasi)

Lapselapsed said vanema järgi seaduse järgi pärida vaid siis, kui nende vanemad olid surnud. Ja sõltuvalt lapselaste arvust võis loomulikult tekkida olukord, et kokkuvõttes pärisid lapselapsed erinevad osad. Oli vanaemal nt kaks last, siis need lapsed päriksid osad võrdselt - 1/2 ja 1/2. Kui need lapsed aga olid surnud ja nende asemel pärisid nende osa nende lapsed, siis võiski "ebavõrdsus" lihtsalt tekkida. Oli nt ühel lapsel üks laps, siis see üks laps päriski oma vanemale kuulud 1/2. Oli aga teisel lapsel nt 4 last, siis need neli last jagasidki omavahel nende vanemale kuulunud 1/2.

Kati 18.12.2017 12:34 (7 aastat tagasi)

Tänud vastamast, kuid see juba muu olukord. Päritud oli otse surnult vanemalt läbi kohtu jagatud vara.

Matt 19.12.2017 10:07 (7 aastat tagasi)

kui vanem oli abileus siis oli pärijaks ka teine vanem ja see teine vanem võis oma osa jätta ühele lapsele ja teise jätta ilma. Kuna asi käis kohtust läbi siis võimalik, et olid mingid võlad vanemal mis maha arvati. Kuid kuna 20 aastat tagasi siis on ka selline võimalus, et kui nt oli tegemist kinnisvaraga siis sinna juurde tuli erastada maa ja selle maa erastamise käigus erastas üks laps ma aoma vahenditest ja saigi nii kogu kinnisvara mis sellel maal asus nn endale. Asjaolusid täpselt teadmata ei oska kahjuks nõu anda

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.