mail.ee

email 23.11.2019 14:28 (8 kuud tagasi)

Tere! Ja küsimus oleks selline, et kas on seaduslik "tuhnida" e-mailide aadresse, kui teadaolevalt pole seda kuskil eriti kasutanud? Tegemist inkasso alusetu nõudega.

uupi 24.11.2019 08:48 (8 kuud tagasi)

Täiesti arusaamatu küsimus. Kui midagi teada tahta, siis võiks vähemalt küsimuse esitada sellisel viisil, et võimalik vastaja ei pea leitutama, mida teada tahetakse.

email 26.11.2019 15:39 (8 kuud tagasi)

Vabandan ja ei tea kas oskangi arusaadavamalt kirjutada. Kui inimesel on mitu e-maili erinevate nimedega ja kirjavahetus on toimunud neist ainult ühe e-maili pealt. Ja mingil ajal ilmub teisele e-mailile kiri. Need kaks e-maili pole omavahel kuidagi seotud. Kas see on seaduslik, et otsitakse mingeid ebaseaduslikke teid pidi inimeste kasutuses olevaid e-maile?

xefa 26.11.2019 17:30 (8 kuud tagasi)

Esiteks, kust sa võtad et selline otsimine on ebaseaduslik? Teiseks, tõenäoliselt on need seosed võimalik kõik internetist tavalise otsimisega üles leida. Vastuseks - jah, kõik toimub seaduse piires. Kui sa kahtlustad ebaseaduslikku jälitustegevust, siis soovitan sul pöörduda KAPOsse.

Reelika 27.11.2019 06:16 (8 kuud tagasi)

Ei ole selline asi normaalne, et üks ettevõte sel viisil hangib isikuandmeid, see läheb vastuollu isikuandmete kaitse seadusega. Isikuandmed tuleb hankida seaduslikult..ehk siis seaduslikult on hangitud need isikuandmed, mida isik ise lepingut sõlmides on oma isikuandmeteks andnud.

J. 27.11.2019 07:44 (8 kuud tagasi)

Avalikest allikatest isiku kohta andmete kogumine ei ole seadustega keelatud. Andmete kogumisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (IKS § 14), millest üks on eesmärgikohasus – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Inkassofirmal on selline eesmärk kindlasti olemas.

Reelika 28.11.2019 20:07 (8 kuud tagasi)

Eesmärk võib ju olla jne, aga kui nende andmete hankimine toimub ebaseaduslikult, siis tegelikult ei tohi. No näiteks on AKI varasemalt öelnud, et võlglaste otsimine suhtlusvõrgustike kaudu pole seaduslik. Ometigi ju justkui sarnane eesmärk olemas, nii öelda inimene üles leida?

rofy 29.11.2019 07:12 (8 kuud tagasi)

Üldfilosoofiliselt arutades, siis tundub et küll meie puuküürnikel ja sarivõlgnikel on hea olla - nii palju õigusi on ennast varjata, vassida ja petta. Samas kui ajad õiget asja ja tahaksid õiglust jalule seada - tulevad igasugu reelikad, kes hakkavad kohe inimeõigustest ja seaduskuulekusest pasundama. NN SEaduslikult pole kuidagi võimalik saada isiku e-maili, kui ta juba lepingusse kirjutab vale aadressi või päeva pealt selle hiljem kustutab.

J. 29.11.2019 08:34 (8 kuud tagasi)

Kuidas saab avalike andmete hankimine olla ebaseaduslik? Kui inimene on ise avalikustanud oma telefoninumbri või e-posti aadressi näiteks oma Facebooki kontol, siis on see avalikuks kasutamiseks kõigile, kaasa arvatud inkassofirmadele. Inkassofirma peab olema lihtsalt 100% veendunud, et tegemist on ikka sama isikuga, keda tema otsib, mitte nimekaimuga või libakontoga, et mitte avaldada võlgniku kohta andmeid võõrale isikule.

Reelika 29.11.2019 16:21 (8 kuud tagasi)

Sama asi ju tööle kandideerides. Tööle kandideerijat tuleb teavitada ja küsida tema nõusolekut taustakontrolli tegemiseks. See ei ole nii, et tulevane tööandja surfab vabalt su avalikul facebooki kontol. Teavitama peab...ja nõusolek on vajalik.

J. 30.11.2019 08:46 (8 kuud tagasi)

Siin sa jälle natuke eksid. Kõikide nende andmete, mida inimene ise avalikustab, vaatamine ei ole keelatud. Nõusolekut on vaja vaid juhul, kui andmeid soovitakse saada kolmandatelt isikutelt, näiteks endiselt tööandjalt. Inimene ise peab natuke mõtlema mida ja kui palju ta enda kohta avalikuks teeb.

myha 30.11.2019 17:14 (8 kuud tagasi)

ta mitte ei eksi vaid täiesti teadlikult postitab siis ühele poole kaldu kommentaare... Võlanõustaja küll, aga võiks inimesi mitte lollitada.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.