Teemade kronoloogiamõttelise osa kinkimine teisel kaasomanikule (6) ähvardamine (4) Elukaaslane ja alusetu rikastumine pärijate silme läbi? (13) maa ost õigusjärgse omaniku käest (2) Puhkeaeg ja louna (17) |
Elukaaslane ja alusetu rikastumine pärijate silme läbi?Mati 17.08.2005 23:55 (19 aastat tagasi) Olukord, leibkond, ehk elukaaslased, ühiseid lapsi pole, mees suri ja mehe pärijad (lapsed eelmisest abielust) leidsid, et isa oli kulutanud suuri summasid elukaaslase ja nende ühise (mees vaid elas seal, omandisuhet ei ole) elukoha-, ja vara peale. Kehtiv pärandiseadus ei tunne mõistet leibkond, seega loogika ütleb, et kõik mehe poolt soetatud vara on pärandivara, ning sellele ei ole elukaaslasel mingit õigust, kuid mida teha näiteks sõidukiga, mille on mees kinni maksnud, kuid mis on naise nimel? Kas seda saab käsitada kui VÕS järgset alusetut rikastumist ja selle alusel seda pärandivaraks lugeda ja välja nõuda? Aare 18.08.2005 07:35 (19 aastat tagasi) Hea Mati, Kõige tähtsam, et pärijad arvavad, et nende saamahimu on õigustatud, looduslik ja alusega rikastumine. Mina ei tea kumbal poolel Sina oled. Kui mina esindaksin nimetatud elukaaslast, siis ma alustaks ühelt poolt positsioonide ülesehitamist. Kui esindaksin pärijaid, siis teiselt poolt. Mina siin ühest tõde ei näe. On ühe poole tugev surve seaduslikku tõde leida. Kuid selle keskmise tee, "ühskondliku tõe", annab juba konkreetne menetlus. Mati 18.08.2005 08:47 (19 aastat tagasi) Hetkel erapooletu, kuid kaldun rohkem vist pärijate poole. Elukaaslase poolt ma ei näe nagu mingitki seaduslikku alust midagi endale nõuda, nad polnud abielus, neil polnud ühist kinnisvara, elukaaslane on teo-, ja töövõimeline. Tõde tõeks aga seaduse silmis on ju faktid olulised. Kui pangaväljavõte näitab tehinguid, mille tulemusena on soetatud vara, kuid mis ei ole pärijatele üle antud või mida ei taheta anda, siis Pärimisseaduse §139 ütleb: 1) Isik, kes valdab pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, on kohustatud pärijale, annakusaajale, testamenditäitjale või pärandvara hooldajale pärandvara välja andma. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on andnud pärandvara hulka kuuluva asja isikule, kellele ta ei pidanuks andma, on õigus nõuda asi välja ka heauskselt valdajalt. Selle järgi saan mina küll aru, et elukaaslasel ei ole nagu midagi vastu väita ega ka mingeid positsioone ehitada. Ainult hetkel ei leia kuidagi kohta, mida teha, kui vara on soetatud ühe isiku poolt aga teise isiku nimel. Seepärast vist ainult Võlaõigusseaduse ja alusetu rikastumise § -I järgi saab seda asja menetleda. Ehk kes on vara omanik, kas selle ostja (vara eest maksja) või see kelle nimel see on? minule jäi vara alles 18.08.2005 10:01 (19 aastat tagasi) vara omanik on ikka see kelle nimel on vara. Näiteks auto... Te ei te, mis oli selle taga, et vara mis setati tehti teise isiku nimele. ehk oli see kingitus ja kingitust ei saa pärida, tasu millegi eest - ei saa pärida. tehke kindlaks, et alusetu rikastumine, kuid pole kindel, et suudate töestada. x 18.08.2005 10:20 (19 aastat tagasi) kui oli ühine leibkond, siis kindlasti on ka naine omalt poolt teinud kulusid leibkonna heaolu kindlustamiseks. Ei saa lugeda ainult pangaväljavõtteid. Kui mees maksiski auto eest, siis võis naine näiteks hoida kodu korras ja valmistada toitu ja hoolitseda muul moel mehe mugava elu eest. Ei saa ikka nii suhtuda, et kõik mis kooselu ajal, mis siis et registreerimata, soetatud, kohe peaks kuuluma mehe eelmiste abielude lastele. Väga jõhker suhtumine Aare 18.08.2005 12:23 (19 aastat tagasi) Hea Mati, See oleks siis esimene juhtum minu väikses elus. Kus üks pool lööb tema poolt avatud paragrahvid lahti ja teine poo ütleb jah, nii see on. Sa poleks ju siia kirjutanud kui teine pool poleks juba ennast positsioneerinud. Ta on teinud mingid sammud, kas teades või teadmatusest. Teie saate lugeda seadust kuid varem või hiljem on tal õigus ja tõenäoliselt siis ka kohustus selgitada oma käitumist. Väike Vemmal 18.08.2005 12:26 (19 aastat tagasi) Suhtumine suhtumiseks, kuid naisel on siin suur võimalus oma õigust tõestada, nagu ka x mainis. Mina võtaksin naist esindades aluseks seltsingu sätted VÕS-st varasem ühise tegutsemise leping TsK järgi ja vahutaksin nii, et maa must. Pärijate positsioon selle infi põhjal ei ole eriti tugev. Mati 18.08.2005 13:59 (19 aastat tagasi) To: minule jäi vara alles Kuid kas kingitus või tasu ei peaks olema kuidagimoodi fikseeritud? Kui sellist kirjalikku kokkulepet ei ole, siis ei saa ka olla juttu mingist seaduslikust õigusest saadud varale? To: x Mõneti õige aga kus on see piir, mis on pärandvara ja mis mitte, nagu mainisin, leibkond mõistet seadus ei tunne. Nüüd oletame, et seltskond rendib korterit, kui üks liige ostab sinna kalli audiovideo tehnika süsteemi ja siis ära sureb, kas siis pärijatel ei ole sellele õigust, kuna teised sealsed korteri elaniku tegid vahest süüa ja koristasid ruume? Minuarust nii ei saa olla. Pärandvara on kõik soetatud vara, vahet pole mis olukorras või kus. On ju analoogseid lahendeid, et kui korter on mehe nimel ja mees (mõlemad vallalised) sureb, siis pärijatel on ju õigus see korter maha müüa, st naisel ei ole hoolimata faktist, et ta seal on kaua elanud, mingit õigust? Mati 18.08.2005 14:05 (19 aastat tagasi) Veel to: x Kui kooselu on vormistamata, siis on ju ka kingitused tulu? Ehk kui naine koristas ja mees ostis auto, siis on ju naine saanud alusetut tulu, lisaks kas mitte selle pealt ei peaks isegi tulumaksu naine maksma, sest kuna ühtegi paberit tehingu kohta pole, perekond nad ka pole, siis on see ju tulu? T 18.08.2005 14:31 (19 aastat tagasi) Tule taevas appi, ahnusel ei ole ikka piire... Surnud isiku lapsed võiksid vähemalt lugupidamisest oma surnud vanema vastu tema elukaaslase isiklikke esemeid mitte välja nõudma hakata. Saan aru, et vaidlus käib auto üle, auto on registrisse kantav vallasasi seega on omanik see kes kantud registrisse. Kuivõrd omanik on keegi teine, ei kuulu see ka pärandvara hulka. Punkt. Kas tegemist on kinke või või muu tehingu alusel saaduga, pole tähtis, see oli isiku ja kinke saaja omavaheline asi. VÕS-i järgi ei pea kinkelepingust tuleneva täidetud kohustuse puhul kinkeleping kirjalik olema. Kui pärijad suudavad asjaolusid tõestada siis võivad nad ju üritada kinkelepingust taganeda (VÕS § 270 lg2) Mis puutub sellesse tulu juttu siis enne võiks Mati tutvuda tulumaksuseadusega ja teha endale selgeks, mis on maksustatav tulu § 12. Residendist füüsilise isiku tulu (1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:1) palgatulu (§ 13);2) ettevõtlustulu (§ 14);3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17);6) dividendid (§ 18);7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19);8) kindlustustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). Mis puutub kalli audiotehnika näitesse siis jah, sel juhul kui omand pole üle läinud, on pärijatel õigus seda nõuda aga ühise leibkonna puhul, hakkaksin ka mina laulma, et tegemist seltsinguga jne. Raske tõestada, et tegemist pole kinkega või mingil muul moel pole omand üle läinud. Jah, isiklikud esemed ja surnud isiku väärtasjad tuleb elukaaslasel pärijatele üle anda. Üldiselt võiksid lapsed ikkagi austada oma vanema mälestust ja valikuid, ning tahet oma elukaaslasega ühist kodu ja peret luua, ning mitte üritada elukaaslaselt hambaplomme suust tirida, kui peaks välja tulema, et need maksis kinni pärandaja mari 18.08.2005 16:56 (19 aastat tagasi) Keegi ei saa vaid elada kuskil, kas maksab üüri või võtab kulutuste kandmisest osa. Kui ta üüri ei maksnud, siis on kulutused seotud eluasemega (elekter, remont,vesi,mööbel). Pangaväljavõte nüüd nüüd küll mingi omamis näitaja pole. Selle järgi oman ma umbes 6 arvutit ja 10 mobla. Ma küll ei kujuta ette kuidas inimesed saaks tõestada, et ma müüsin või kinkisin need neile. Samuti olen ma maksnud ülekandega sularahas võetud võlgasi. Teise kodunt ei saa küll midagi minema tassida mingi pangaväljavõte alusel. Pealegi on tegemist vist ainsa inimesega kes kadunut leinama jäi. Kui kadunud oli teovõimeline, ei saa tema kulutusi vaidlustada. Kui ei suudeta just ära tõestada, et kulutused on välja petetud. Soovitan proovida nii: See naine lubas mu isal suhu võtta kui mu isa talle auto ostab, aga ta ei ole võtnud, ja tema vastuvõide on paljasõnaline (kus on fotod??). Mati 18.08.2005 19:36 (19 aastat tagasi) Selge, ühesõnaga segane asi, igatahes tänud kõigile kaasamõtlemise eest, sain jupi targemaks. Aare 18.08.2005 22:22 (19 aastat tagasi) Mari, On muidugi tase. Seda näidet saab veel palju aastaid tuua, see oli tõesti Hea. Uskumatu kui tervameelselt võib asjadest mõelda. Väike Vemmal 19.08.2005 13:18 (19 aastat tagasi) To mari Õnnitlused, andekalt öeldud, panen kõrva taha! |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |