tellija ei ole raha maksnud

?? 16.07.2007 08:44 (17 aastat tagasi)

kas tellimuse suhtes oli olemas eelnevalt leping, kus kõik punktid kenasti kirjas? nagu, et kes ehitab, kuhu ehitab, millal aehitab, millest ehitab ja milliseks tähtajaks esitab ja et kuidas tasutakse, kes tasub, millal atasub, millega tasub jne..

Siil 16.07.2007 10:29 (17 aastat tagasi)

VÕLAÕIGUSSEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=961235

noneh 16.07.2007 11:09 (17 aastat tagasi)

aga kui tellija pole mingit lepingut sõlminud sisi tal pole ju ka mingeid kohustsui ja ilma loata võõral territooriumil viibimine on karistatav pealegi

Siil 16.07.2007 11:35 (17 aastat tagasi)

Töövõtuleping võib-olla ka suuline aga alati on kirjalik parem.

Siil 16.07.2007 11:38 (17 aastat tagasi)

Töövõtja võib pidada eset kinni tasu saamiseni Võlaõigusseadusest tulenev kinnipidamisõigus vähendab töövõtja muret selle üle, kuidas kindlustada juba tehtud töö eest tasu saamine. Kõik, mis liigub, kulub, ehk igaühel meist tuleb aeg ajalt viia mõni tarbeese parandusse. Ükskõik, kas selleks on auguliste tänavate läbimisest väsinud kingad või pärast Pariisis parkimist iluravi vajav sõiduk. Teisel pool seisab ettevõtlus ehk terve rida ettevõtjaid, kelle majandustegevuseks on vastavalt tellija soovile asju parandada või valmistada uusi. On üllatav, et paljud ettevõtjad ei tea võlaõigusseaduse alusel tekkivast kinnipidamisõigusest. Nimelt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete, sealhulgas siis tasu nõude tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud. Vallasasjad on kõik kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid. Nõutav on, et konkreetne tellijale kuuluv vallasasi oleks töövõtja valdusesse sattunud töövõtu eesmärgil. Seega tekib pandiõigus ainult nendele asjadele, mille suhtes on töövõtja oma teenust osutanud - asjale, mille töövõtja on näiteks valmistanud, mida ta on parandanud või muutnud. Asja väljaandmisest on õigus keelduda siis, kui töövõtja tasunõue on juba muutunud sissenõutavaks. Seaduse kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisel. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lisaklauslina sätestab seadus, et tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Siiski võivad kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused selle välistada. Järelikult juhul, kui on kokku lepitud, et töö eest tuleb tasuda alles seitsme päeva jooksul pärast töö valmimist ja tasu maksmise kohta arve väljastamisest, siis ei või töövõtja oma tasunõudele viidates keelduda asja väljaandmisest kuni nimetatud tähtaja saabumiseni. Seetõttu on pandiõiguse realiseerimiseks kindlasti oluline leppida tellijaga kohe kokku, et asi antakse üle pärast tasu maksmist. Usaldusväärsete tellijate korral ei ole selliste garantiide kasutamine vajalik, kuid juhuslike klientide puhul oleks seesugune käitumine igati mõistlik abinõu. Hüpoteek majaehitaja kasuks Kui töövõtja ülesandeks on ehitada või remontida tellijale kuuluvat ehitist, kehtivad eraldi õiguskaitsevahendid. Sellise objekti suhtes lepingu sõlminud töövõtjal on õigus nõuda töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks tellijale kuuluvale kinnisasjale (näiteks kinnistule, hoonestusõigusele või korteriomandile) hüpoteegi seadmist. Võlaõigusseaduse kohta avaldatud kommentaarides on viidatud, et töövõtja nõue tagatise seadmiseks tekib põhimõtteliselt juba enne tööde lõpetamist ja seejärel juba vastavalt tehtud tööle langeva tasu suurusele. Seetõttu tuleb näha töövõtja õiguses nõuda hüpoteegi seadmist mõningatel juhtudel ka ohtu võimalusele kasutada kinnistut vabalt näiteks tagatisena panga jaoks - seda näiteks eesmärgiga finantseerida kas või sedasama ehitust. Kui töövõtja nõuab tasunõude tagamiseks kinnistule kinnistu väärtusest olulise osa moodustavas suuruses hüpoteegi seadmist, siis muutub kinnistu tagatisena mittearvestatavaks. On õige, et tellija võib keelduda hüpoteegi sissekandmiseks nõusoleku andmisest. Samas, kui töövõtja pöördub vastava nõudega kohtusse, on kohtul võimalik hagi tagamise korras seada kinnistule märge, mis reserveerib järjekoha vastavale nõutavale hüpoteegile ja seeläbi ikkagi vähendab vastavalt kinnisasja väärtust tagatisena. Nendel põhjustel tuleks ehitustöövõtulepingut sõlmival tellijal leppida juba lepingus kokku, kas töövõtjal on üldse vastav õigus või välistatakse see poolte kokkuleppel. Võlaõigusseadus, N 654 lg 1 ja lg 2 Allikas: Äripäev, Kristina Uuetoa-Tepper, vandeadvokaat, advokaadibüroo Aivar Pilv

C 16.07.2007 14:44 (17 aastat tagasi)

Esiteks saatke tähitud kiri rahalise nõudega, kus annate ka tähtaja (mõne päeva), ja samas märgite, et kui selleks tähtajaks ei ole võlg tasutud nõuate seda kohtu kaudu. Kui selleks ajaks ei maksa (esitage nõue täissummale korraga tasumiseks)siis tellige advokaat ja küll siis tema oma kulud ka sissekirjutab

Indrek 17.07.2007 09:02 (17 aastat tagasi)

Lepingut mul ei olnud. Raha pidi käima läbi maja omaniku sugulase. Mis sellest sugulaset nüüd saab?

C 17.07.2007 16:02 (17 aastat tagasi)

ei saanud aru, mis tähendab? "Raha pidi käima läbi maja omaniku sugulase" ja mis sellest sugulasest peab saama?? natuke väheinformatiivne jutt.

Indrek 17.07.2007 22:53 (17 aastat tagasi)

Sugulane oli vahendaja, kui ma materjali tagasi viin jääb kannatajaks selle vahendaja onu. Kas onu lööb ta siis maha või mitte? Kas politseis pööratakse sellele tähelepanu, et üks mees oli veel vahel, kui ma visalt väidan, et mul oli õigus materjal tagasi viia?

C 18.07.2007 08:56 (17 aastat tagasi)

Oota nats, selle äraviimisega - eelnevast ei leidnud ma täpselt seda mida kavatsed maha lammutada ja ära viia. Kui tegid remonti majale, siis lihtsamalt öeldes kuulub see materjal maja juurde, juhul kui see on veel kusagil virnas võib olla võimalus see ära viia. Eelpool toodud kinnipidamisõigus puudutab vallasasja, st eset, mis ei ole maa küljes kinni jne. Juhul kui teil tekib nö tehingu tühistamine, siis toimub tagasitäitmine ja igaüks peab tagastama teisele poolele üleantu - Teile seda ei soovitaks. Nõude tasumiseks saate esitada ikkagi isikule, kes Teie töö läbi sai kasu, ehk siis majaomanik. Vahendaja ei oma siin erilist tähtsust. See kuidas kogu see kaasus tuleb läbitöötada, esialgne nõue ja siis hagi esitada on nats rohkem tegemist. Soovitaks siis juba pöörduda otse asjatundjama poole kui olete saatnud võlgnikule oma põhjendatud nõude ja andnud tähtaja selle täitmiseks.

:) 19.07.2007 08:59 (17 aastat tagasi)

jah aga võlgnik võib ka öelda, et ise ta tulija tegi ja mina ei tahtnud midagi, pealegi pole töö kvaliteetne niiet vaata maksad veel pealegi...

C 20.07.2007 10:27 (17 aastat tagasi)

:)-le, see esimene väide viitab Jämejala v Paldiski sündroomile, aga teine väide võib teatud juhtudel olla tõsisem, siis on vaja kaaluda, kas oli mittekohane täitmine, mida majaomanik omakorda nõuab jne. Sellisel juhul - kui summad on soliidsemad võib asi minna ka eksperdi tellimisele ja seda jama on päris palju siis, ning lõpptulemust ei ole võimalik ette prognoosida. Aga täiesti ebamõistlik on ka see kulutus kellelegi kinkida, igaljuhul on suurem võimalus võita. Kõik oleneb kuidas asju ajada.

Indrek 22.07.2007 22:36 (17 aastat tagasi)

Tegelikult ma tahtsin teada, et kas asi on kriminaalne. Ma ei kavatsegi kohtu kaudu raha nõudma hakata. Igal juhul, kes osa võttis teemast suur tänu