pärimine

kk. 16.07.2007 09:39 (17 aastat tagasi)

Kui põlvnemine on seaduses ettenähtud korras kindlaks tegemata või tuvastamata, pole juriidiliselt tegemist pärandaja lapsega (st. põlvemisuhtega, ning seadusjärgne põlvnemine sellisele isikule ei laiene. Muidugi - põlvnemist võib tuvastada ka surnud isikust ning täisealise lapse põlvnemist on lubatud tuvastada vaid lapse enda nõudel.

poolõde 16.07.2007 09:47 (17 aastat tagasi)

mul on mitu õde venda - isal oli 2 naist, kellest ühega ta oli ka abielus ja olid lapsed nagu seaduslikud. Ja sisi oli veel paar last teise naisega ja tehtud isaduse tunnistamine vanemate ühise avalduse alusel ja noorema lapse puhul tehtud isaduse tuvastamine DNA tesiga.. kas nüüd ongi ainult see noorem laps pärija ja teised pühkigu suu puhtaks? kas on võimalik et DNA testi tulemusi sai kuidagi teha nii et need sobiksid?

musamari 16.07.2007 10:55 (17 aastat tagasi)

Seadusjärgsed pärijad (juhul kui testament puudub) on kõik lapsed ja mehe abikaasa (praegune, kellega abielus). Kui abikaasa puudub, siis pärivad kõik lapsed võrdselt. DNA võltsimist kahtlen, ilmselt ikka on järjekordne poolik õde-venda, kuid tema ei ole soositum. Kui isa jättis maha testamendi, millega pärandab oma vara nt. ühele lastest, siis sellel alaealisel lapsel on õigus nõuda sundosa (e. poolt sellest, mis ta oleks saanud ilma testamendita pärimisel).

poolõde 16.07.2007 11:08 (17 aastat tagasi)

aga kui nendest lastest poel mõni tegelikult surnud mehe lihane laps vaid naien on kõrvalt teinud ja mees teadmatult kasvatas võõrast käopoega, andis talle hariduse ja kindlustas tuleviku juba niigi - kas nüd siis sel pojal on samuti õigus pärida? konkreetselt on selle poja bioloogiline isa samuti seda poega aidanud ja nüüd ta pakub nn isa maade ja metsade eest teistele surnud mehe lastele mingeid sadasid tuhandeid et nende osa ära osta. metsa ja maad on kusagil 200 ha.. minu meelest pole see reaalne hind... sams väitis see poolvend , kes tegelikult polegi muisa laps nagu, et sellele kelle suhtes tehti DNa pole üldse mingeid õigusi...

Suslik 16.07.2007 11:14 (17 aastat tagasi)

Seadusjärgselt omavad õigust pärida kõik pärandaja lapsed - seaduse silmis on lapsega tegemist siis, kui sünnitunnistusele on isana kantud pärandaja (eesnimi ja perenimi). Lisaks saab isadust tuvastada (ka pärast isa surma) kohtu korras - on siis aluseks DNA testid, tunnistajate ütlused vms. Samuti kohtu korras saab tuvastada, et laps, kelle isana on isik X registreeritud, polegi X-laps, siin aitab vaid DNA. See, et keegi pärijatest arvab, et kellelgi pole õigusi jne on inimeste emotsioonid, mis ei oma pärimise vormistamisel tähtsust. Pärimisküsimuses lähtutakse meie riigi seadustest (neid on sulle kõige õigem inimene tutvustama notar), mitte mõne pärija arvamusest.

poolõde 16.07.2007 11:26 (17 aastat tagasi)

aga kuidas saab nõuda sellelt ühelt poolvennalt, kes tegelikult polegi poolvend, et ta teeks DNA testi_ se eoleks ilmselgelt tema kahjuks... sest kõigi tunuste järgi ja ka võimalusi arvesse võttes ta ei ole meie isa lihane poeg! Kuidas me saame temalt nõuda, et ta teeks DNA tesri? Lisaks on tal niigi jõukas, et võib endale palgata parimaid advokaate... (ise ta samuti juura haridusega) Praegused admed sellised, et ta on väliseltma bioloogilise isaga väga sarnane, tema vergrupp mis on teada, ei sobi mitt ekuidagi meie isa vergrupiga: Isa on 0 grupp, pojal aga AB negatiivne. Kusjuures isa ja poisi ema on mõlemad rh positiivsed...

Suslik 16.07.2007 13:20 (17 aastat tagasi)

Nagu eelpool öeldud, isaduse tuvastamine käib kohtu kaudu.

poolõde 16.07.2007 15:20 (17 aastat tagasi)

seda tean isegi, aga arvan, et pole mõtet kuna nn poolvend on väga rahakas ja kõva boss aj tal palju tutvusi ka juura alal kõige õilsam oleks kogu pärandus temale lihtsalt kinkida, sest mingit näpuotsatäit ka nagu ei hakkaks talt vastu võtma eks siis istugu selel otsas

Suslik 16.07.2007 15:49 (17 aastat tagasi)

Oh seda haavatud eneseuhkust ja ahnust - "õilsam kogu pärandus talle kinkida, mingit näpuotsatäit ei taha, istugu selle otsas". Saage ükskord aru - seadusjärgse pärimise korral on kõigil pärandaja lastel võrdsed õigused pärandile. See, et mõnele lapsele meeldiks kõik endale saada, ei oma tähtsust.

poolõde 16.07.2007 16:11 (17 aastat tagasi)

saage aru, pärandus pole väike ja üks nn poolvendadest tahab selle teistelt välja osta. makstes igaühele 100 000 eeku... samas mis maksavad praegu metsad ja maad? ja seda maad/ metsa on hetkel üle 200ha lisaks veel väike järveäärne rand, kahekordne maja Tallinnas mere ääres ja korter/suvila muugal.. magus suutäis ju igale ärikale.. lapsi aga on kokku 4 ja kui see üks pärija saab kõik omale ja maksab vaid 300 000 kas seda on sisi tõesti vähe või palju... võtku sis juba niisama ja jäägu see tükk talle kurku kinni.. sest ega me ei saa temaga asju aetud nii nagu oleks õiglane... ta tunneb alati ettem aon meist parem aj tal suuremad õigused..

pl 16.07.2007 16:28 (17 aastat tagasi)

ega sina ei peagi ajama. palka endale advokaat ja tema teeb selle töö ära. ja kohtus saab ka dna-d nõuda tema käest ja kui ei ole tema poeg siis ta ei saa midagi. ja kui on siis saavad kõik oma osa.

poolõde 16.07.2007 16:37 (17 aastat tagasi)

aga see tundub suht mõttetu, kuna ta on koguaeg nagu end meist teistest paremaks ja targemaks pidanud, tal kõrgem harus juur alal ja olen kindel, et ka leiab endale häid nõustajaid..

Suslik 16.07.2007 16:39 (17 aastat tagasi)

Ma ei saa inimeste mõttemaailmast aru - sulle pakutakse 100 000 krooni - isegi kui pärandvara on tõepoolest rohkem väärt, on ka 100 000 suur raha. Kui pärandvara on tõepoolest rohkem väärt, siis pole ju ka midagi hullu - kõik pärijad võtavad pärandi vastu, üks teeb teistele ettepaneku nende osad nn välja osta, kui teised pole pakutud tingimustega nõus, peab see üks pärija kohtusse pöörduma ja tõestama, et sinu pärandiosa on tõesti vaid 100 000 väärt. Saab ju tellida eksperthinnanguid - kinnistute hindamist jms. Kui sul on õigus ja vara on rohekm väärt, pole sul ju midagi kaotada. Kui sinu pärandiosa tegelik väärtus on nt 500 000, ei tohiks olla ju palju nt 50 000 advokaadile maksta, et ta sind kohtus vaidluses esindaks.

poolõde 16.07.2007 17:37 (17 aastat tagasi)

ja pärast teine naerab pihku et lollide käest sai odavalt kätte... väärtus on mitmeid miljoneid, isegi kümneid, tegelikult...

. 16.07.2007 18:11 (17 aastat tagasi)

keegi ei saa ju sundida teid oma osa müüma, kui hind ei sobi. Küsige hinda, mida õigeks peate või ärge müüge üldse. See on ju suisa tobe jutt, et tema maksab ainult 100 000. Ei maksa ikka küll, kui teised ei müü talle selle hinna eest

poolõde 16.07.2007 18:20 (17 aastat tagasi)

aga mis saab siis edasi kui me ei müü+ jääb ühisomandisse ja ta võib sealt metsa võtta ja müüa?

. 16.07.2007 18:30 (17 aastat tagasi)

tegu ikka kaasomandiga. Võite pöörduda kohtusse ja nõuda kaasomandi lõpetamist. Või müüa hoopis kellelegi teisele õiglase hinna eest.

' 16.07.2007 20:15 (17 aastat tagasi)

Kaasomandi kasutamisest saadav tulu läheb jagamisele. Ka metsa müügist saadav tulu.

eeeee 18.07.2007 11:16 (17 aastat tagasi)

Lõpetra hädaldamine, loe kõik arukad nõuanded läbi, langeta otsus ja tegutse.Aga kui tahad ainult et su pead silitatakse ja kaasa tuntakse siis...

poolõde 19.07.2007 05:45 (17 aastat tagasi)

pesilitamine? vaat kui sa tead kui tugev juriidiline taust on teisel ja kui võimsad abilised on temal võimali palgata siis sa lihtsalt ei julgegi tema vastu minna mingi seadusega... ta oskab neid oma kasuks keerata

Piret 19.07.2007 09:10 (17 aastat tagasi)

Poolõde - pärimises, eriti seadusjärgses (kodust testamenti võib veel vaidlustada) ei ole tugeva juriidilise taustaga midagi peale hakata. Pärimisasju lahendavad notarid ja ainult notarid ning teevad seda rangelt seaduse järgi. Kui oled pärandaja laps ja sul on selle tõestuseks sünnitunnistus esitada, on sul ka õigus pärandile ja punkt. Pead vaid notari juurde minema ja pärandi vastu võtma. Notar selgitab sulle täiesti tasuta kõike, mis pärimisse puutub. Kui oled pärandi vastu võtnud, saada oma osa pärandvarast ja see on sinu oma - jällegi punkt. Kui teine pärija, see sinu poolt vihatud juriidilise haridusega inimene, teeb teistele ettepaneku teie osad välja osta, peate lihtsalt otsustama, kas pakutud tingimused, ennekõike hind teile sobib või mitte. Kui sobib, sõlmite lepingu (eeldatavasti on selleks mitu miljonit väärt pärandvaraks kinnistu(d), kui nii, siis kõik kinnistuid puudutavad lepingud sõlmitakse notari juures, jällegi on notar see, kes sind lepingu osas täiesti tasuta nõustab). Kui sa tingimustega nõus ei ole, siis sa lihtsalt lepingut ei sõlmi ja kõik. Sinu juristist kaaspärjal on seepeale õigus pöörduda kohtusse ja nõuda kaasomandi lõpetamist. Ka selles ei ole midagi hirmsat - tuleb välja selgitada pärandvara väärtus (kinnistute hindamisaktid) ning selle põhjal määratakse sinu osa hind, mille see juristist pärija peab sinule maksma (kui kinnistu väärtus kokku on näiteks 3 miljonit, ning sinu isal on kokku 3 last, siis järelikult iga lapse, sh sinu osa väärtus on 1 miljon krooni). Kohus sind ei nõusta (on lausa keelatud), seetõttu on vaid kohtu asja puhul sul ka reaalne põhjus endale mõni jurist või advokaat appi palgata. Ja neid jagub meil siin piisavalt. Kui sul on minu näite puhul õigus miljonile kroonile ei tohiks olla ka probleemi maksta advokaatile enda esindamise eest. Kui soovid pärandist osa saada, asu tegutsema, kui ei, siis on see sinu otsus. Mõlemal juhul lõpeta hädaldamine.

poolõde 22.07.2007 11:11 (17 aastat tagasi)

Testamenti eiolnud, pärand sai vastu võetud kaasomandinaja selles kaasomandis siis see juristist kaaspärija seni on tegutsenudki - võtnud metsa maahmüüünud, ostnud oamel Tallinnasse maja ja uue auto... algul tles, et tegutses oma osa piires, nüüd et see on kaasomand ja et kõike on lubatud kõigil kasutada. Näitas mingit paberit, et teeb metsakoorastust või sanitaartöid seal metsas ja ähvardas,e t nõuab meilt sisse kulutused,mida ta juba on teinud metsa mahavõtmiseks... ja se et ta on metsa müünud kusagil ei kajastu, müüs kellegi teise nimel...