Nõue kohtutäiturilt

Terje 16.07.2007 13:39 (17 aastat tagasi)

Minu ettevõttele tuli kiri, et ühe minu töölise palgast pean hakkama igakuiselt kinni pidama kohtutäituri jaoks. Rääkisin selle töölisega ja selgus, et ta pangakonto on niigi juba arestitud mitmete teiste kohtutäiturite poolt, kes järjekorras sealt oma summasid võtavad. Mismoodi see asi siis nüüd käib? Kas peangi hakkama selle ühe kohtutäituri jaoks eraldi kinni pidama või oodaku ka pangakontol oma järjekorda?

. 16.07.2007 14:06 (17 aastat tagasi)

töölise valikuga oled ilmselt kõvasti mööda pannud :( ühelgi normaalsel inimesel ei saa olla mitu kohtutäiturit pangaarve järjekorrs ja igaüks tahab ju oma raha saada, nii et mida koostööaltim oled täituriga seda rutem saavad võladki ühelepoole!

C 16.07.2007 14:19 (17 aastat tagasi)

Teie kohustus on teha kinnipidamine täituri nõudele §114 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12794206 kui teile hakkab selle töötaja kohta tulema rohkem nõudeid panete nad järjekorda kuidas soovite. see, et konto on arestitud on taataja lahendada ja seda ei saa teie mõjutada, seal on omad piirangud nõuded jne - täitur võib arestida arve, sissetuleku jne korraga. Muidugi oleks tore teie poolt viimatinimetatud lahendus, aga kahjuks on see hetkel teisiti - ja ebaõistlikult koormatakse tööandja raamatupidajat, kes peab siis arvestust (on olemas ettevõtteid kus töötavad mitu inimest kellel on 1-10 erinevat nõuet !!)

C 16.07.2007 14:20 (17 aastat tagasi)

justmin kodulehel on tabel kuidas arvestada milline summa peab jääma töötajale - soojalt soovitan

Terje 16.07.2007 15:31 (17 aastat tagasi)

Aga küsimuseks jääb siiski see, et kas ma olen kohustatud sellist topelt raamatupidamist pidama? Kui neid kohtutäitureid nii palju järjekorras juba on, siis ehk on see lihtsalt üritus kiiremas korras raha saada?

terjele 16.07.2007 15:39 (17 aastat tagasi)

§ 36. Kinnipidamised palgast (1) Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada: 1) seadusega kehtestatud makse; 11) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid; 2) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel; 3) muid seadusega ettenähtud summasid.

terjele 16.07.2007 15:40 (17 aastat tagasi)

Soovitan suhelda täituriga mitte siit vastuseid otsida!

terjer 16.07.2007 15:48 (17 aastat tagasi)

terjele, millisega neist? Ehk loe tähelepanelikumalt, igaüks neist on oma kau peale väljas ning selleks üritatakse 3. osapoolt rakendada. Selle § 36 järgi VÕIB kuid ei PEA neid makse kinni pidama, juhul kui pole olemas sätet, mis kohustaks. Samas, selle täituri kirjas peaks olema ju ka §, mille alusel ta selle summa kinnipidamist nõuab tööandjalt. § 36 jääb ju antud hetkel lahjaks.

terjele 16.07.2007 15:50 (17 aastat tagasi)

see kes kirja saatis loomulikelt! ja loomulikult tahab igaüks oma raha kätte... kas sa ei tahaks kui sulle keegi võlgu oleks või???

. 16.07.2007 15:52 (17 aastat tagasi)

ahjaa... ja fakt on see et kui täituriga koostööd ei tee siis võlad ainult suurenevad ja seeläbi kasvab ka täituri huvi selle kättesaamiseks :)

"andres" 16.07.2007 16:00 (17 aastat tagasi)

tead terje, ma vihkan võlglasi ja nende kaasosalisi ehk siis kui tahad võidelda selle eest et inimesed oma võlgu kätte ei saa siis tee seda vaikselt omaette!

Terje 16.07.2007 16:12 (17 aastat tagasi)

"andresele" Ma pole võidelnud selle eest, et keegi oma raha kätte ei saaks, vaid soovin teada, kas mina, kui tööandja olen kohustatud eraldi sellist kinnipidamist tegema. Kogu palga kannan ma pangakontole, arestigu seda palju tahes, pole minu asi, kuid tõsiselt tigedaks teeb see, kui pean hakkama ühe närvilise kohtutäituri pärast eraldi arvestusi tegema. Kahju, et leidub inimesi, kellel minevikus nii palju jamasid olnud, kuid nendest jamadest hoolimata, pean tunnistama, et paremat töölist annab leida. Alati ei saa kõigi üle ühtemoodi kohut mõista!

issand kui imelik jutt... 16.07.2007 16:16 (17 aastat tagasi)

NÜÜD - "kuid tõsiselt tigedaks teeb see, kui pean hakkama ühe närvilise kohtutäituri pärast eraldi arvestusi tegema" ENNEM - "Kui neid kohtutäitureid nii palju järjekorras juba on, siis.." Algul palju, siis üks... :)))

Terje 16.07.2007 16:20 (17 aastat tagasi)

Sellest ma ju räägingi! Teised kohtutäiturid võtavad järjekorras pangakontolt oma osa maha, kuid vaid üks närviline tahab otse tööandjalt!

C 16.07.2007 16:22 (17 aastat tagasi)

Aga palun helista sellele täiturile ja küsi, miks ta nii teeb, miks mitte naa :)

. 16.07.2007 18:04 (17 aastat tagasi)

Terje, kui ettevõttele tuli kiri kohtutäiturilt nõudega teostada töötaja palgalt kinnipidamisi, siis peadki kinni nõutud summad ja kannad üle kohtutäiturile. Mis toimub töötaja pangaarvel, ei puutu absoluutselt sinusse. Tööandjana oled sa kohtutäituri nõude alusel kohustatud neid kinnipidamisi teostama. Ja töötaja ei ole kindlasti see isik, kellega arutada, kas ikka pidada kinni või mitte. See, et tuleb teha palgapäeval ühe ülekande asemel kaks, ei ole just teab kui suur lisatöö.

fds 16.07.2007 19:19 (17 aastat tagasi)

Töötajale võib palka maksta ka sularahas - kuid kohtutäiturid kontrollivad töötaja pealt arvestatud/makstud sotsiaal- ja tulumaksu ning teevad kohe lärmi, kui selgub, et summad on täituri arvele üle kandmata.

markus 16.07.2007 20:15 (17 aastat tagasi)

Rahunege nüüd maha. Esiteks mis kiri see selline üldse on? Kui lihtkiri, siis on kõige kergem öelda, et pole üldse kätte saanud ja kõik läheb vanaviisi edasi. edaspidi olge ainult hoolikamad ja ärge võtke tähitud kirju vastu kui teie firma neid muidu ei saa.

. 16.07.2007 21:23 (17 aastat tagasi)

pealegi on kohtutäituriga sellises küsimuses vaidlemine üsna rumal ja mõttetu tegevus, kuna kohtutäituril on võimalik ettevõtet nõude täitmata jätmise eest trahvida. Nii et kui ei ole väga vett pidavat ja mõjuvat põhjendust, siis on targem nõuet täita ja mitte omale lollusest jamasid kaela tõmmata.

rahu, ainult rahu 16.07.2007 22:41 (17 aastat tagasi)

. , too siis välja see punkt seadusest, mis kohustab. siintoodud § ei kohusta tööandjat millekski, vaid võimaldab tööandjal nii toimida. Antud juhul oleks targem teise inimese asjadest eemale hoida ja las siis täiturid kisklevad omakeskis, miks siisühe täituri võlg on parem kui teise oma?

C 17.07.2007 08:25 (17 aastat tagasi)

tundub et sõnavatvaid isikuid on täpselt niipalju kui on erinevaid mõtteid. Aga eks igaüks peab korra reha peal ära käima, kes soovib olla suurem paavstist. Kohtutäituri nõue on kohustuslik - lugege täitemenetluse seadustikku palgaS jne. Kes ei ole tõesti asjaga kokku puutunud ärgu targutagu! meil on neid nõudeid kuhjade kaupa ja uskuge igasugune kogemus on olemas - soovitan hetkel ikkagi rahulikult ära maksta ja tutvuge Justmini kodulehel olevate materjalidega, siin on vähe ressurssi, et loengut pidada. http://www.just.ee/21937

. 17.07.2007 17:42 (17 aastat tagasi)

rahu, ainult rahu,.. millises kommentaaris on Terje välja toonud mõne § talle saadetud nõudest? Ma millegipärast ei leia ühtegi, seetõttu ei oska sinu väidet kommenteerida.

rahu, ainult rahu 18.07.2007 10:05 (17 aastat tagasi)

., mitte terje vaid terjele, loe palun tähelepanelikumalt teemat! Selle kohaselt tööandja ju VÕIB kinni pidada. C, millise § alusel täpemalt täituri nõue kohustab? Ses mõttes mõtleme natuke loogiliselt ja empaatiavõimet kasutades. Kui kirja saatnud täitur on see, kes menetleb nt. mingit ostu-müügilepinguga seonduvat nõuet ja tööandja kohe rõõmuga kannab talle, jättes teistele täituritele nt. elatise kinnipidamiseks jm. olulisemateks nõueteks vähem raha, siis kas see on siis õigem? Milline § siis kohustab üldse sekkuma? Tööandja kannab raha ju arvele ja täiturid saavad oma raha vastavalt nõuete järjekorrale, seega milles probleem? Miks üldse panna kellegi võlg esmaseks?

C 18.07.2007 12:13 (17 aastat tagasi)

PalgaS § 36. Kinnipidamised palgast, lg1, p 11)see volitusnorm mis annab tööandjale õiguse täita kohtutäituri nõuet - vastasel juhul puuduks tööandjal võimalus palgast töötaja nõusolekuta kinnipiada - tekkiks seaduselünk. TäitMS §§ 111-114 lg 4 (§113 lg2)võlgniku suhtes kohustatud kolmandas isik - see ongi tööandja ; §117 lg2 kolmanda isiku mittemaksmise vastutus; §119 lg1 täiturite nõuete järjekord; §§130 jj täpsustavad nõuet sissetulekule. PS. elatise nõue on eespool teisi - selle selgitamine on pikk. Loodan, et kui olete need §§ läbilugenud ja endale mõtestanud saate aru - aga tõsiselt palun lugege enne läbi kui hakate uusi küsimusi esitama. Kõik on tegelikult väga loogiline. Miks on võimalus läbi tööandja arestida sissetulek on äärmiselt selge - töötaja võib anda suva sugulase(laps, abikaasa jne) arve ja seda kohutäitur arestida ei saa jne jne jne.

. 18.07.2007 18:11 (17 aastat tagasi)

rahu, ainult rahu..mina lugesin teemat väga tähelepanelikult, ja teema algatajaks, oli Terje. Ja tema pole talle saadetud kirjast ainsatki § kusagile kirja pannud. Mida arvavad mingid suvalised kommenteerijad, kes teemat üldse ei valda, sealhulgas terjele, ei oma antud juhul mingit tähtsust.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.