Teemade kronoloogia
hagi koostamine (6)
kaksikud joel rämmel (16)
kohtuistungi kinniseks kuulutamine (11)
kui elatis jäetaks välja mõistmata? (5)
lapsele raha (16)
uus teema elatisest siis! (34)
3 korteriga maja (2)
kui elatis jäetaks välja mõistmata?
adele 19.07.2007 19:53 (17 aastat tagasi)
Eks palus vastuväites jätta elatis meie lastele väljamõistmata. põhjendas seda minupoolse hea varalise seisuga. ja et tema on eelnevalt laste ülalpidamisest osa võtnud. elatist taotlesin aga ajst mil ta seda teinud ei ole. kohus jättis kiirmenetluse ära ja käskis mul tõestada tema vastuväiteid. paljud väited olid valed ja kõik oli esitatud esindaja kaudu. samas oli märkimata jäetud eksi varaline seisund ja liisingumaksete suurus. kas kohus saab jätta elatise lastele väljamõistmata? kas on selliseid juhuseid? eksil kinnisvara, aga näitab end varatuna. kuna vara tema nimel, kavatsed seda tüestada. mis teha?
lk 19.07.2007 20:18 (17 aastat tagasi)
eks tsiviilmenetluses peavad mõlemad pooled tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kuid põhjendusel, et teisel vanemal on piisavalt hea varaline seisund, pole kohus küll kunagi elatist välja mõistmata jätnud. Las tuleb oma esindajaga kohtusse - sellega näitab kohtule just oma head varalist seisu.
adele 20.07.2007 09:15 (17 aastat tagasi)
kas on eestis sellist juhust et elatis jäetakse välja mõistmata?
Hageja 20.07.2007 13:59 (17 aastat tagasi)
Vaevalt küll,kui mees just 100%invaliid pole või üldse surnud pole.
Riukalik Jurist 20.07.2007 15:07 (17 aastat tagasi)
Sinu varaline seisund pole elatise nõudes oluline. Kui tõesti mehel pole veel 100 last või ta pole teovõimetuks kuulutatud, siis mõistetakse talt kõigi eelduste kohaselt elatis vähemalt selle minimaalses määras välja.
Trishi õpilane 20.07.2007 17:55 (17 aastat tagasi)
Olen sellega nõus, et tegelikkuses hagetakse ja mõistetakse välja ikka tunduvalt suuremaid elatisi, kui seaduses toodud minimaalmäär 1800 krooni kuus lapse kohta. Kõik sõltub sellest, kui visalt hageja oma õiguste eest seisab, kohus ei tohi ületada nõude piire ning hageja vastaspoole hädaldamise tulemusel oma nõuet vähendab, pole ka kohtul midagi teha. Mäletan ülikoolis, kus õppejõud V.Turkin tõi elulise kaasuse samas küsimuses. Hageja esitas kohtule hagi elatise väljamõistmiseks minimaalsuuruses. Kohtunik (tuntud feministlike vaadetega naiskohtunik) lausa agiteeris istungil hagejat, et ta nõuet suurendaks ("Kuidas te nii väikese rahaga hakkama saate??" jne). Hageja suurendaski kohtuniku mõjutusel ja ilmsel heakskiidul elatisenõuet kahekordseks ning kohus sellise nõude ka rahuldas. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles põhiargumendiks oli menetlusnormi oluline rikkumine: kostja väitis, et kohtunik rikkus oluliselt dispositiivsuse printsiipi, sekkus jõhkralt pooltevahelisse vaidlusesemesse ning jagas otseseid soovitusi ja nõuandeid haginõude suurendamiseks. Ringkonnakohus jättis aga linnakohtu otsuse muutmata, leides, et "kuna hagejat ei esindanud menetluses advokaat, siis kohtu kaasabi menetlusosalise õiguste teostamisel on igati lubatav ning kooskõlas tsiviilmenetluse üldpõhimõtetega". Riigikohus kostja kassatsioonkaebusele menetlusluba ei andnud.