Teemade kronoloogia
palgaseadus
Helena 16.09.2008 00:15 (16 aastat tagasi)
Kas tööandjal on õigus palgast maha arvata tekitatud kahju summa? Palgaseaduse alusel ju nagu oleks kui on sõlmitud vastav kirjalik kokkulepe ehk ilmselt materiaalse vastutuse leping. Aga kui seda sõlmitud ei ole ja palka tekitatud kahju võrra vähendati, siis oleks nagu õigus maksekäsu avaldus esitada ja saamata jäänud tasu sisse nõuda? Või saan ma valesti aru...
aga 16.09.2008 07:00 (16 aastat tagasi)
ka tööandjal oleks nagu õigus sinult kohtu kaudu see tekitatud kahju sisse nõuda ,miú oleks sulle vast isegi suurem kulutus
. 16.09.2008 07:16 (16 aastat tagasi)
Tööandja võib tõepoolest kahjusid palgast kinni pidada vaid kokkulepe alusel - on siis selleks juba enne kahju tekitamist sõlmitud materiaalse vastutuse leping või pärast kahju tekitamist sõlmitud vastav kahju hüvitamise kokkulepe (võib olla ka lihtsalt töötaja avalduse vormis, st ei pea ilmtingimata leping olema). Kui kokulepet ei ole, on sul tõesti õigus saamata jäänud palka nõuda, kuid mõtle hoolega järgi, kas see oleks ikka arukas. Sest nagu aga ütles, tööandjal on õigus sinult see kahju sisse nõuda, kui sa vabatahtlikult ei maksa, siis kohtu kaudau ning sellega kaasnevad sinu jaoks kordades suuremad kulutused. Kui see summa, mida tööandja sinult igakuiselt kinni peab on mõistliku suurusega, siis ole parem nõus ning maksa oma vead kinni. Muidugi võid tööandjaga alati ühendust võtta ning teha talle ettepanek vastav kokkulepe siiski tagantjärgigi kirja panna (mis juhtus, millal juhtus, kui suur oli kahju, mis aja jooksul ja kuidas täpselt kahju hüvitad).
aga 16.09.2008 07:50 (16 aastat tagasi)
tööandjal peab siiski olema mingi käskkiri või korraldus, määrus, - koostatud, et raamatupidaja saaks seda raha sult kinni pidada
Helena 16.09.2008 19:21 (16 aastat tagasi)
Ok, aga kui summaks on näiteks kaskokindlustuse omavastutus, siis vastava (nt materiaalse vastutuse leping) lepingu puudumisel ei tohiks see ju minu mure eriti olla enam. Isegi kui õnnetuses olen ennast süüdi tunnistanud ei oleks tal ju kohtus piisavalt tõendeid, et ma olen lubanud tekitatud kahju hüvitada ja see peaks siiski tööandja mure olema kui ta vastavat lepingut ei sõlmi ja mulle sõiduki kätte annab. Kohtus ütlen, et meil vastavat lepingut ei olnud ja kogu lugu. Kas kohus mõistaks tööandjalt sellises olukorras saamata jäänud palga välja?
oi 16.09.2008 20:11 (16 aastat tagasi)
sa võid ikka täitsa rumalat jutt ajada
Helen 16.09.2008 20:39 (16 aastat tagasi)
Tavaliselt koostatakse selle kohta leping, et töötajale ettevõtte sõiduk kasutada antakse ja siis maksab kahju tekitanud töötaja ka omavastutuse. Mina oleks õnnelik, et sellel autol kasko üldse sõlmitud oli, muidu oleks palgast ilmselt veel rohkem maha võetud.
Helena 16.09.2008 20:48 (16 aastat tagasi)
Tegelikult sellest ma räägingi, et üldjuhul sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, aga käesoleval hetkel selline leping töötaja ja tööandja vahel puudub.
Helena 16.09.2008 20:50 (16 aastat tagasi)
Ühesõnaga anti auto kätte ja lepingut ei sõlmitud. Nüüd on auto katki ja tööandja võttis töötajalt omavastutuse palgast maha. Aga lepingu puudumisel ei ole see ju seaduslik siiski, sest töötaja pole oma kirjalikku nõusolekut andnud.
suss 17.09.2008 10:21 (16 aastat tagasi)
kas auto anti sinu kasutusse aktiga, sulle tehti volitus, millelegi sa ju alla kirjutasid. kui aktiga, siis võs-i alusel vastutadgi
NB! 17.09.2008 10:35 (16 aastat tagasi)
to Helen Tööandja võib nõuda sinult kahju hüvitamisi ka ilma materjaalse vastutuse lepinguta, sest olid avariis süüdi, palgast maha muidugi tööandja ilma töötaja nõusolekuta võtta ei tohi. Mõtle nüüd loogiliselt kui sõber teeb sinu autoga avarii ja ütleb samuti pole tema asi kuidas sa oma auto korda saad ja omavastutuse ise kinni maksad, oled siis rahul või???
Helena 17.09.2008 12:10 (16 aastat tagasi)
Auto anti lihtsalt kätte, et sõida. Ei tehtud mitte mingisugust lepingut. Tööleping on loomulikult, aga see ei määratle materiaalse kahju tekitamist ja hüvitamise korda. Kui sõber teeb minu autoga avarii ja on ise süüdi, siis minul ju koefitsent tõuseb ja ma pean enam kindlustust maksma edaspidi. Probleem on tegelikult palgas, et seda ei tohiks niisama maha võtta.
. 17.09.2008 12:37 (16 aastat tagasi)
Veelkord - jah, Helena. Sul on õigus. Tööandja ei oleks tõesti tohtinud ilma sinu nõusolekuta sinu palgast senitigi kinni pidada, kuivõrd teil ei olnud eelnevalt sõlmitud materiaalse vastutuse lepingud. KUID kui töötaja kahjustab tööandja vara (saan aru, et sa ka ise tunnistad, et kasutasid tööandja autot ning et nüüd on see katki), siis on ka tööandjal õigus nõuda töötajalt selle kahju hüvitamist. Selleks jõutakse kas omavahel kokkuleppele, sellisel juhul on soovitav asi kokkuleppe vormis vormistada, st võetakse paber, pannakse kirja, mis täpselt juhtus, kui suur on kahju ning mis aja jooksul töötaja selle kahju hüvitas, ühtlasi annab töötaja nõusoleku kahju vastavalt kokkulepitule oma palgast kinni pidada. Kui töötaja vabatahtlikult kahju hüvitamisega nõus ei ole, pöördub tööandja lihtsalt kohtusse. Kui töötaja tõesti tööandja vara rikkus, siis ka kohus tööandja kasuks otsuse teeb. Töötaja peab tekitatud kahju seega nii või teisiti kinni maksma. Kui ta vabatahlikult ei ole nõus maksma, kohustab teda lihtsalt kohus. Kohtuskäimisega lisanduvad aga tekitatud kahjule veel ka kohtus käimisega kaasnevad kulud. Seega siin foorumis kirjutamise asemel mõtle rahulikult järgi, kuidas sa olukorda lahendada soovid ning asu ka vastavalt tegutsema. Meie siin foorumis ju sinu probleeme sinu eest lahendada ei saa. Kui sa tõesti tööandja vara rikkusid, siis oleks igati mõistlik mitte jonnida, vaid tööandjaga kokkuleppele jõuda. Igal juhul juhi tööandja tähelepanu asjaolule, et niisama ta sinu palgast midagi kinni pidada ei tohi. Tee ettepanek sõlmida kahju hüvitamise kokkuleppe. Kui sa tahad jonnida, siis nõua tööandjalt alusetult kinni peetud palga kohest välja maksmist, lisaks on sul õigus nõuda saamata jäänud palga osast viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kui tööandja seda vabatahlikult ei ole nõus tagasi maksma, siis pead järelikult pöörduma oma nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Saad oma osa palgast ja viivised ka kätte, kuid võid olla enam kui kindel, et tööandja kaebab sind tekitatud kahju hüvitamise nõudes kohtusse, lisaks on läbi ka teie normaalsed suhted. Valik on sinu!
jurist 18.09.2008 00:06 (16 aastat tagasi)
esmalt on oluline teada, kas kahju tekitati tööandjale töösuhtes või töösuhte väliselt? Tööandjale tekitatud kahju reguleerib meil endiselt töökoodeks. Eelmised arvajad loobivad kahjuks arvamusi, kuid kõige olulisemaid asju ei tea. Kohe võin öelda, et palgast kinni pidada ei või tööandja mingit kahju, kui te pole kirjalikult selleks luba andnud.
. 18.09.2008 07:23 (16 aastat tagasi)
Kuule "jurist", mis seadus see töökoodeks selline on?
to jurist 18.09.2008 08:44 (16 aastat tagasi)
Kes eelnevatest vastajatest on väitnud, et võib palgst kinnipidada? On olemas peale töökoodeksi veel VÕS nii, et tekitadud kahju saab tööandja igaljuhul sisse nõuda, sest fakt on olemas tegi tööandja varaga süülise avarii.
query 18.09.2008 14:46 (16 aastat tagasi)
Enne 1991. aastat kehtis Eestis niisugune asi, mille nimi oli Eesti NSV Töökoodeks. Juristi teadmised kehtivatest õigusaktidest on ikka väga oluliselt vananenud. Nii et soovitan tema kirjutisi mitte väga tõe pähe võtta.
no-noh 18.09.2008 16:02 (16 aastat tagasi)
to guery Ära nüüd nii kõvasti ka sõna võta kui ei tea millest räägid. Töötajate varaline vastutus on tänaseni reguleeritud Eesti NSV töökoodeksi 9. peatükiga.On kahte liiki vastutusest: piiratud materiaalne vastutus ja täielik materiaalne vastutus. Töökoodeksi § 125 kohaselt kannavad töötajad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju korral ning juhul, kui töötajad on kahju tekkimises süüdi. Siinjuures on oluline teada, et otsese kahju all mõeldakse ka tööandja kulutusi, mis on kahju tekitamisega otseselt seotud. Piiratud materiaalset vastutust kohaldatakse töötajaile, kes hooletuse tõttu on rikkunud või hävitanud nende kasutusse antud töövahendeid jne. Piiratud materiaalse vastutuse kohaldamine ei eelda sellekohase lepingu sõlmimist. Vastutuse ulatus võib piirneda kahju suurusega juhul, kui see ei ületa töötaja keskmist kuupalka. Keskmist kuupalka ületav osa kahjusummast jääb tööandja kanda.
Helena 20.09.2008 11:35 (16 aastat tagasi)
Tänan. Oma vastuse sain kätte siit siiski.