kasutuskord??!!

. 2.01.2009 09:27 (16 aastat tagasi)

Ostu eesõigus on kaasomanikul igal juhul. Ostueesõigus tekkib müügilepingust teadasaamisest hetkest. Mingitel "allkirjadel loobumise kohta" või mida iganes tee ka teha ei mõtle, pole mingit tähtsust - kaasomaniku ostueesõigust see ära ei võta. Kaasomaniku kutsumine ostu-müügilepingu pooleks annab teile vaid seda, et kaasomanik saab tehingu toimumisest ja selle tingimustest koheselt teada ja ta ei saa hiljem väita, et teda ei ifnormeeritud müügi toimumisest ning lepingu pooltel pole vajadust pärast tehingut kaasomanikuga kontakti otsida ja teda eraldi tehingust informeerida. Sageli müüjad/ostjad lihtsalt räägivad kaasomanikule tehingust ja ei küsi temalt allkirja info edastamise kohta, või siis küsivad allkira näiteks kaasomaniku pereliikmelt, sellisel juhul on kaasomanikul hiljem väga hea väita, et tema sai oma ostueesõigusest teada alles näiteks 2 aasta möödudes tehingust. Kaasomanikul on õigus ostueesõigust teostada 2 (mitte 3, nagu sina mingil põhjusel arvad) kuu jooksul sellest hetkest, kui ta sai teada tehingu toimumisest. Kasutuskorra kokkuleppe sõlmitakse kõigi kaasomanike vahel - kui see puudutab kinnisvara, siis peaks see olema ka sõlmitud notari poolt tõestatava lepingu läbi ja vastav märge tuleb kanda ka kinnistusraamatusse, vaid sellisel juhul omab selline kokkuleppe tähendust ka kolmandate isikute jaoks (näiteks tulevaste võimalike uute omanike suhtes). Kasutuskorra kokkuleppe võivad sõlmida preagused kaasomanikud enne, kui üks neist oma osa võõrandama hakkab, kasutuskorra kokkuleppe võite sõlmida vahetult enne müüki (toimub ühes lepingus - esiteks sõlmitakse kasutuskord, seejärel üks kaasomanik näiteks võõrandab oma osa sulles, seejärel võid sina näiteks seada ka oma ostetavale osale hüpoteegi jne). Samuti võite oodata ka seda, et sind uue omanikuna kinnistusraamatusse kantaks ning seejärel kasutuskorra sõlmida. Võimalusi on palju - kõike neid võimalusi selgitab sulle ka lahekesti tehingu ette valmistav ja tõestav notar. See ongi tema töö. Selle eest te talle ju tasu maksate.

Karamell 2.01.2009 09:39 (16 aastat tagasi)

Tänud vastuse eest. See on natuke kummaline küll aga selle 3-kuu info andis mulle notar. Nii, et see on siis kindel, et mina olles sõlminud äsja ostu-müügi lepungu ei saa kasutuskorra lepingut koheselt sõlmida?? Otsisin ka siit foorumist varasemaid teemasid ja lugedes sain justkui aru, et paljud kes ostavad näiteks ridamaja teevad kasutuskorra kohe ostu-müügi lepingu sõlmides. Sel hetkel nad ju ei ole kindlasti veel kinnistusraamatusse omanikuna kantud....

Toomas 2.01.2009 10:06 (16 aastat tagasi)

To karamell. Jah kasutuskorra sülmivad omanikud millal tahavad ja üldjuhul seda tehakse kohe ostu sõlmimisel ja üldjuhul kui see on ennem juba kinnisturaamatusse kantud siis see kehtib juba ka uue ostja jaoks. Mis aga puutub omanikuks olemist ja kinnisturaamatut, siis need asjad ei kattu. Omanikuks saadakse mingi tehingu kaudu ja kohe tehingu tegemisel(ostu-müügi leping), kinnisturaamat lihtsalt kajastab kellegi omanikuks olemist mitte ei ole selle aluseks. Nii et kinnisturaamatus ei peagi alati olema õiged andmed(üldjuhul seda nad on) ja parandused sinna jõuavadki viivitusega.

. 2.01.2009 10:23 (16 aastat tagasi)

Kasutuskorda olekski saanud sõlmida samaaegselt ostu-müügilepingut sõlmides - sellisel juhul on omanikuks veel müüja ja tema kui omanik sõlmib teiste kaasomanikega esmalt kasutuskorra, vajadusel saab ta seejärel müüa oma osa ostjale, vajadusel saab ostja seejärel sõlmida näiteks oma laenuandja kasuks hüpoteegi (selleks annab ühe lausega lepingus nõusoleku müüja kui antud hetke asja omanik). Kui vaja, võib samas lepingus sõlmida ostja näiteks oma abikaasa ühisvara jagamise lepingu ja leppida kokku, et ostetav asi jääb ainult ostja lahusvaraks. Üks ja sama leping (dokument) võib sisaldada mitut erinevat lepingut (kokkulepet). Kui sa müüjaga ostu-müügilepingu juba sõlmisid ilma kasutuskorra lepingut sõlmimata, siis niikaua kui sind pole uue omanikuna kinnistusraamatusse kantud, sa tõepoolest uusi lepinguid ostetud asjaga sõlmida ei saa. Sa pead lihtsalt ära ootama selle, et sind kinnistusraamatusse uue omanikuna kantaks. Teoreetiliselt võiksid sa ühendust võtta oma müüjaga ja paluda, et tema (kui hetke omanik) sõlmiks kasutuskorra kokkuleppe, sellisel juhul peaks notar ka sind kui ostjat ja potensiaalset uut omaniku nõusoleku andjana kaasama, kuid selline leping oleks riskante ja tobe. Riskante selles mõttes, et igal hetkel võib ju kohtuniku abi teha kinnistusraamatusse kande omaniku muudatuse kohta (sind uue omanikuna kinnistusraamatusse kanda) ja sellisel juhul oleks kogu leping vale ja seetõttu tühine. Tobe selles mõttes, et kinnistusraamatu kanded tehakse ju tänapäeval väga kiiresti (seaduse järgi on kohtuniku abil kohustus kinnistamaisavaldust menetleda 1 kuu jooksul selle kinnistusametile laekumisest, praktikas tehakse kanded maksimaalselt 1-2 nädalaga) seega pole ju mõtet tõmmelda. Kui ostu-müügi ajal ei peetud vajalikuks kasutuskorras kokku leppida, siis kuidas nüüd järsku see teema nii "põlevaks" on muutunud, et ei kannata paari nädalat oodata? See on nüüd küll tagantjärgi targutamine, kuid kui sa tulevikus tehinguid sõlmid, siis võta mõni hetk mõtlemiseks - tee esmalt iseendale selgeks, milliseid tulemusi sa soovid, siis aruta see teiste asjasse puutuvatega läbi, kui vaja, siis pea nõu targematega (antud hektel notariga) - nagu eelpool toodud kirjeldusest näed, seadus võimaldab väga palju, kuidas asi konkreetselt laehdnatakse sõltub poolte tahtest.

Karamell 2.01.2009 11:09 (16 aastat tagasi)

Oot-oot, mulle tundub, et kaks vastajat annavad täpselt vastupidist infot. To ., tehingut ei ole veel tehtud ja praegu ongi see hetk, kus istun ja mõtlen enne kui ost-müügi lepingule alla kirjutan. Nõu pean notariga nagunii aga tema tuleb tööle alles 5. jaanuaril ning mul oleks hea ju ikka endale mingi pilt enne temaga rääkimist ka saada. Minu küsimus seisnes siis selles, et kas ma saan ostu-müügi lepingu sõlmimise järel teha uue omanikuna kohe ka kasutuskorra lepingu teise kaasomanikuga või pean ootama kinnistusraamatu kande ära? Toomas kirjutab, et saan teha ja ., kirjutab et pean kande ära ootama.... Kumb siis õige on?

. 2.01.2009 11:25 (16 aastat tagasi)

Paistab, et sa ise annad vastupidist infot, kord sa räägid, et sa ostad (alles hakkad ostma), siis, et "olles sõlminud äsja ostu-müügileping" (juba oled sõlminud). Sellest viimasest väitest tulenevalt selgitasingi, et kui juba müüki puudutav leping on sõlmitud, siis pead sa ootama ära... Kui sa ikkagi alles kavatsed osta, siis saate te soovi korral teha asjad ära ühe korraga. Sina kui ostja ei saa kasutuskorda seada, kuna sina ei ole omanik (omanikuks saad sa alles mingi x aeg pärast lepingu sõlmimist, sellest hetkest, kui sind on omanikuna kinnistusraamatusse kantud), küll saab aga seda seada müüja, kes on omanik. Sõlmitakse leping, kus: 1. pregused omanikud (sinu müüja) lepivad kokku kasutuskorras 2. üks omanik (müüja), müüb oma osa uuele ostjale (sinule). Soovitav on lepingusse lisada ka lause, et teised kaasomanikud kinnitavad lepingu sõlmimisega ka ühtlasi, et on teadlikud müügilepingu sõlmimisest, müügi tingimustest ning seetõttu kaasnevast ostu-eesõigusest ning ei nõua, et müüja neid eraldi informeeriks (see on küll iseenesest mõistetav, kuid parem igaks-juhuks eraldi välja kirjutada). Kumb siis on õige? Mõlemal on õigus - Toomas rääkis lihtsalt üldiselt, detailidesse laskumata, mina aga nn juriidiliselt korrektselt. Lõpptulemusena saadki soovitus tulemuse, sa ostad endale mõttelise osa kinnistust, mille suhtes on seatud kasutuskord. Sama tehinguga on teisi kaasomanike informeeritud, ning lepingu sõlmimise päevale järgnevavast päevast hakkab 2-kuuline tähtaeg, mil neil on õigust ostu-eesõigust teostada.

Karamell 2.01.2009 11:36 (16 aastat tagasi)

Mina ei anna vastukäivat infot. Mina küsin. Toomase vastusest saan aru, et ma olen omanik juba siis kui olen sõlminud ostu-müügi lepingu ja pole vahet kas see on juba kinnistusraamatusse kantud või mitte. Kui ma pärast lepingu sõlmimist olen omanik, siis peaksin ju kohe saama sõlmida teise kaasomanikuga kasutuskorra lepingu. See variant, et enne minu ostu-müügilepingu sõlmimist nö eelmised kaasomanikud lepivad kokku kasutuskorras, ei tule kõne alla. Nad lihtsalt ei tee seda. Seega on mu küsimus endiselt - kas ma olen omanik kohe pärast ostu-müügilepingu sõlmimist või alles siis kui olen kantud kinnistusraamatusse? Palun vastake ainult sellele küsimusele, muust olen ma juba aru saanud. Lihtsalt Toomase ja ., vastused ütlevad vastupidist asja.

. 2.01.2009 11:57 (16 aastat tagasi)

Saa palun aru, asi toimub ju ühel ajal - ühekorraga! Kõik kaasomanikud (sh sinu müüja) ja sina kui ostja lähete ühel ja samal päeval, ühel ja samal kella ajal ühe ja sama notari juurde. Te istute notari kabinetis laua taha, notar on valmistanud ette 1 lepingu, mis lihtsal lihtsalt sisaldab mitut erinevat kokkulepet. Lepingu pealkirjas on a la Kinnistu kasutuskorra kokkulepe, kinnistu mõttelise osa müügileping ning asjaõigusleping. See üks leping sisaldabki kõike - omanikud sõlmivad kasutuskorra kokkuleppe (sina seda kokkulept sõlmida ei saa, kuna sa pole ju sellel hetkel veel omanik) ja müüja müüb oma osa sinule, lisaks sõlmite asjaõiguslepingu, millega annate korraldused kinnistusametile, et kõik need teie kokkulepped (kasutuskord ja omaniku vahetus) saaksid kajastatud ka kinnistusraamatus. Tee olete ühel ajal notaris ja kõik koos allkirjastate selle lepingu. Kui kaasomanikud "seda lihtsalt ei tee", siis järelikult ei ole nad ju puht põhimõtteliselt kasutuskorraga nõus ja ei tee seda ju ka pärast! Ja veelkord, sa ei saa omanikuks lepingu sõlmimise hetkest. Sa saad omanikuks siis, kui kinnistusameti juures töötav kohtuniku abi teeb omaniku muudatuse kande kinnistusraamatusse. Selleks sõlmitakse notari juures leping, pooled maksavad vajalikud riigilõivud ja esitavad seda tõenavad maksekorraldused notarile. Notar paneb kõik vajalikud dokumendid kokku ja edastab need kinnistusametile. Kinnistusametis töötaval kohtunikuabil on seadusest tulenevalt kohustus 1 kuu jooksul dokumentide saamisest asja menetleda ja vajalikud kanded teha. Praktika näitab, et nad jõuvad kanded teha kiiremini - 1-2 nädala jooksul. Sellest hetkest, kui kinnistusraamatus on tehtud omaniku muudatuse kanne, saad sina omanikuks.

Karamell 2.01.2009 12:15 (16 aastat tagasi)

Mismõttes ei tee seda ka pärast? Nemad omavahel ei pea ju milleski enam kokku leppima kui minust saab uus kaasomanik. Ja kaasomanikke on kokku 2. Teine kaasomanik on nõus minuga kasutuskorra lepet sõlmima aga mitte praeguse omanikuga, selles ongi vahe. Aga ma olen ikkagi natuke segaduses. Lugesin siit samast foorumist, et kui on ostetud näiteks ridamaja boks arendaja käest ja on kohe ostu-müügi lepingu sõlmimisel tehtud notariaalne kasutuskorra leping. Kuidas see siis võimalik on? Ja ma tänan juba ette vastuse eest. Te ei ole kohustatud vastama aga kui seda juba teete, siis oleks kena kui see oleks sellises sõbralikus vormis.

z 2.01.2009 14:07 (16 aastat tagasi)

sa oled ikka lammas, karamell.

Toomas 2.01.2009 14:45 (16 aastat tagasi)

To .. Enamuses sa ajad tarka juttu kuid omanikuks saamise küsimuses paned sa mööda. Mingi kinnisturaamatu kanne ei ole omanikuks olemise aluseks. Omanikuks saadakse müügilepingu alusel alates millest on sul kõik omaniku õigused ja ka kohustused. Tean täpselt asja kuna on mitmeid riigikohtu lahendeid, mida olen uurinud. Uurisisn seoses pärimisega, kus on eriti keeruline millal sa astud omanikustaatusesse. Enamus arvab, et pärimistunnistuse saamisega ja seejärel kinnisturaamtu kande muutmisega. Riigikohus on ütelnud, et omanikuks saadakse ikkagi juba pärandi vastuvõtmisega(milleks on ka lihtsalt asja kasutamine), ning kinnistukannet ei pruugi sa kasvõi 10 a muuta olles omanik. Nendes lahendites öeldigi, et omaniku staatuse annb sulle kas seadus või tehing mitte aga mingi kanne kuskil registris.

Karamell (ei ole lammas) 2.01.2009 15:50 (16 aastat tagasi)

To z. Ei ole lammas, tahan lihtsalt asjadest aru saada ja seepärast küsin. Kes ei taha vastata, ei pea vastama. Aga väga nõme on tulla siia foorumisse sellist nõu andma, mis ei ole tegelikult tõene. Rääkida võiks ikka sellistest asjadest milles ollakse 100 % kindel.

to Toomas 3.01.2009 07:32 (16 aastat tagasi)

Riigikohtu lahendid on riigikohtu lahendid. Meil ei ole siiski pretsendiõigus. Me võime rääkida riigikohtu lahendites ja õigusteooriast palju tahame. Teooria koht on siiski õppe- ja teadustöös. Teooria on teooria ja praktka on praktika. Vaevalt, et antudki teemaalgatajat huvtab teooria, teda huvitab see, kuidas saavutada soovitud eesmärk. Nimeta üks notar, kes tõestab näiteks kasutskorra seadmise lepingu, mille üks osaline ei ole veel kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Või nimeta üks pank, kes maksab surnud isiku kontolt välja raha isikule, kes lihtsalt väidab ennast pärija olevat.

Toomas 3.01.2009 10:10 (16 aastat tagasi)

to Toomas. Ega ükski pank ei maksagi, kuid sama notar teeb küll asja ära. Küll juhtumeid kus samal päeval või päevaste vahedega vara omanikku vahetanud. Kuid kuna küsimus oli kaasomanike kokkuleppes, siis seda võivad kaasomanikud teha ja asi on juriidiliselt korrektne, ka ilma kinnisturaamatu kandeta. Juriidiliselt korrektse asja mõte aga on selles, et tulevikus ei saa nõuda asja tühisust, väitega et tehing polnud seaduslik. Kaasomanike kokkulepe mis sõlmitud kas või järgmisel päeval peale korteri ostu on õiguspärane vaatamata, et puuduvad kinnisturaamatu kanded. Sain aru et selle asja teadasaamine oli ka foorumi algataja soov.

to to Toomas 3.01.2009 13:22 (16 aastat tagasi)

irw, pretsendiõigus!!