Uudised erinevatest allikatest

Eesti ühineb lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva konventsiooniga

Justiitsministeerium edastas välisministeeriumile lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva Lanzarote konventsiooniga ühinemise eelnõu, et see valitsuse poolt kinnitada. Konventsiooniga ühinemine aitab kaitsta lapsi senisest enam ka piiriüleste kuritegude puhul. „Laste seksuaalne ärakasutamine on üks raskemaid kuritegusid, kuna on suunatud täiesti kaitsetute väikeste inimeste vastu. Kuna sellised kuriteod, eriti lastepornoga seotud süüteod, on tihti ka rahvusvahelise mõõtmega ja piiriülesed, siis anname Lanzarote konventsiooniga ühinemisega rahvusvahelisele üldsusele selge sõnumi, et kaitseme oma lapsi selliste asjade eest ka juhul, kui need kuriteod ei jää vaid Eesti piiresse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kuigi Eesti õigus vastab juba praegu konventsiooni nõuetele, siis on siiski tegemist märgilise sündmusega ka teiste riikide jaoks ja meie soov on ratifitseerida konventsioon Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise jooksul,“ lisas minister. Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Tegemist on olulise tähtsusega dokumendiga lastevastase seksuaalkuritegevuse vastu võitlemisel, lapsesõbraliku menetluspraktika ühtlustamisel ning sotsiaalteenuste kvaliteedi ja mõjususe parandamisel. Konventsiooni läbivaks põhimõtteks laste kaitsmisel on erinevate valdkondade integreeritus, mistõttu nõuab konventsiooni sätetele vastamine jätkuvaid pingutusi nii sotsiaal-, tervise-, haridus- kui õiguskaitsevaldkonnalt. Lanzarote konventsioon avati allakirjutamiseks 25. oktoobril 2007 ning jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsiooni ratifitseerimise eest vastutav ministeerium on justiitsministeerium. Samas on konventsiooniga ettenähtud teenuste ja meetmete arendamisel väga sisuline osa ka teistel ministeeriumitel, eeskätt sotsiaal- ja siseministeeriumil. Lanzarote konventsiooni karistusõiguslikud normid on juba Eesti õigusega kooskõlas. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 ning vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020. Eelnõu on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015–2019, mis toob kriminaalpoliitilise prioriteedina välja alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse vastase võitluse. Eesti on ühtlasi 18. maist kuni 22. novembrini 2016 Euroopa Nõukogu (EN) ministrite komitee eesistuja, mil Eesti välisminister on organisatsiooni poliitiliseks juhiks. Eesti liitus 27. liikmesriigina Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. ENi kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Laste õiguste kaitse, sealhulgas võitlus laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastu, on üks Eesti prioriteetidest Euroopa Nõukogu eesistumisel.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti ühineb lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva konventsiooniga

Justiitsministeerium edastas välisministeeriumile lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva Lanzarote konventsiooniga ühinemise eelnõu, et see valitsuse poolt kinnitada. Konventsiooniga ühinemine aitab kaitsta lapsi senisest enam ka piiriüleste kuritegude puhul. „Laste seksuaalne ärakasutamine on üks raskemaid kuritegusid, kuna on suunatud täiesti kaitsetute väikeste inimeste vastu. Kuna sellised kuriteod, eriti lastepornoga seotud süüteod, on tihti ka rahvusvahelise mõõtmega ja piiriülesed, siis anname Lanzarote konventsiooniga ühinemisega rahvusvahelisele üldsusele selge sõnumi, et kaitseme oma lapsi selliste asjade eest ka juhul, kui need kuriteod ei jää vaid Eesti piiresse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kuigi Eesti õigus vastab juba praegu konventsiooni nõuetele, siis on siiski tegemist märgilise sündmusega ka teiste riikide jaoks ja meie soov on ratifitseerida konventsioon Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise jooksul,“ lisas minister. Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Tegemist on olulise tähtsusega dokumendiga lastevastase seksuaalkuritegevuse vastu võitlemisel, lapsesõbraliku menetluspraktika ühtlustamisel ning sotsiaalteenuste kvaliteedi ja mõjususe parandamisel. Konventsiooni läbivaks põhimõtteks laste kaitsmisel on erinevate valdkondade integreeritus, mistõttu nõuab konventsiooni sätetele vastamine jätkuvaid pingutusi nii sotsiaal-, tervise-, haridus- kui õiguskaitsevaldkonnalt. Lanzarote konventsioon avati allakirjutamiseks 25. oktoobril 2007 ning jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsiooni ratifitseerimise eest vastutav ministeerium on justiitsministeerium. Samas on konventsiooniga ettenähtud teenuste ja meetmete arendamisel väga sisuline osa ka teistel ministeeriumitel, eeskätt sotsiaal- ja siseministeeriumil. Lanzarote konventsiooni karistusõiguslikud normid on juba Eesti õigusega kooskõlas. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 ning vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020. Eelnõu on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015–2019, mis toob kriminaalpoliitilise prioriteedina välja alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse vastase võitluse. Eesti on ühtlasi 18. maist kuni 22. novembrini 2016 Euroopa Nõukogu (EN) ministrite komitee eesistuja, mil Eesti välisminister on organisatsiooni poliitiliseks juhiks. Eesti liitus 27. liikmesriigina Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. ENi kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Laste õiguste kaitse, sealhulgas võitlus laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastu, on üks Eesti prioriteetidest Euroopa Nõukogu eesistumisel.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Riigi õigusabi muutub senisest kättesaadavamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega laiendatakse õigusabi kättesaadavust inimestele, kelle sissetulek ei võimalda turutingimustel õigusabi hankida. „Praegu on Eesti riigis liiga palju inimesi, kes ei saa kätte neile vajalikku õigusabi. Inimene, kes probleemi korral õigusabi vajab, peab seda reaalselt riigi abil saama.  Pärast muudatuste tegemist ja ressursside ümberjagamist peaks õigusabi jõudma iga seda vajava inimeseni,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Näiteks kulutab riik märkimisväärse osa riigieelarvelisest eraldisest kriminaalasjadele, mis on oma sisult lihtsad ja selged asjad ning ei vajaks tingimata advokaadi abi. Eelnõuga soovitakse muuta riigi õigusabi andmist kriminaalasjade menetluses selliselt, et edaspidi ei määrata alati kahtlustatavale kohustuslikus korras kaitsjat, kui menetletakse teise astme kuritegu ja kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud. Muudatusega pakutakse inimestele õigusnõustamist kõigepealt teatud arv tunde tasuta. Kui inimene vajab õigusabi rohkem arv tunde, siis antakse seda talle omaosaluse tasumise korral või selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi, kui inimesel puuduvad vahendid omaosaluse tasumiseks. Justiitsministeerium korraldab toetuse jagamiseks avaliku konkursi, nagu ka seda tänaseni on tehtud. Küll aga avardatakse võimalusi konkursist osavõtuks selliselt, et sellest saaks osa võtta kõik juriidilised isikud. Samuti suurendatakse oluliselt üldise õigusnõustamise finantseerimiseks eraldatavaid vahendeid. Lisaks sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Eelnev peaks tagama konkursi vastu suurema huvi ning looma eeldused õigusnõustamise piirkondlikult paremaks kättesaamiseks. 2016. aastal on riigi õigusabi andmiseks ette nähtudc 3,89 miljonit eurot.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Riigi õigusabi muutub senisest kättesaadavamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega laiendatakse õigusabi kättesaadavust inimestele, kelle sissetulek ei võimalda turutingimustel õigusabi hankida. „Praegu on Eesti riigis liiga palju inimesi, kes ei saa kätte neile vajalikku õigusabi. Inimene, kes probleemi korral õigusabi vajab, peab seda reaalselt riigi abil saama.  Pärast muudatuste tegemist ja ressursside ümberjagamist peaks õigusabi jõudma iga seda vajava inimeseni,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Näiteks kulutab riik märkimisväärse osa riigieelarvelisest eraldisest kriminaalasjadele, mis on oma sisult lihtsad ja selged asjad ning ei vajaks tingimata advokaadi abi. Eelnõuga soovitakse muuta riigi õigusabi andmist kriminaalasjade menetluses selliselt, et edaspidi ei määrata alati kahtlustatavale kohustuslikus korras kaitsjat, kui menetletakse teise astme kuritegu ja kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud. Muudatusega pakutakse inimestele õigusnõustamist kõigepealt teatud arv tunde tasuta. Kui inimene vajab õigusabi rohkem arv tunde, siis antakse seda talle omaosaluse tasumise korral või selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi, kui inimesel puuduvad vahendid omaosaluse tasumiseks. Justiitsministeerium korraldab toetuse jagamiseks avaliku konkursi, nagu ka seda tänaseni on tehtud. Küll aga avardatakse võimalusi konkursist osavõtuks selliselt, et sellest saaks osa võtta kõik juriidilised isikud. Samuti suurendatakse oluliselt üldise õigusnõustamise finantseerimiseks eraldatavaid vahendeid. Lisaks sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Eelnev peaks tagama konkursi vastu suurema huvi ning looma eeldused õigusnõustamise piirkondlikult paremaks kättesaamiseks. 2016. aastal on riigi õigusabi andmiseks ette nähtudc 3,89 miljonit eurot.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks rahastamiseks muudetakse seadust

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele tagasisidestamiseks noorsootöö seaduse muutmise eelnõu, millega luuakse alus huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Riigi lisatoetus peab parandama huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavust ja mitmekesisust, aitama kaasata noori, kes seni kõrvale jäänud, ning tagada rohkem valikuid,“ märkis minister Ligi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“ Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid. Kättesaadavuse komponent moodustab 30% ning selle puhul lähtutakse omavalitsuse territooriumil elavate noorte arvust, puuetega noorte arvust ja toimetulekuraskustes peredes elavate noorte arvust vanuses 7-19. Mitmekesisuse tagamise komponent moodustab 70% ning see arvutatakse noorte arvu ja puuetega noorte arvu alusel. Toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse valitsuse määrusega. Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Eesti Noorsootöö Keskusele. Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud Eesti Noorsootöö Keskusele omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks – eesmärk on toetada omavalitsusi noorte huvihariduse ja huvitegevuse planeerimisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks. Taustainfo Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554. Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Vanglaametnikud võtsid Sergei Kostritsõni kinni

Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Sergei Kostritsõni, kes ei pöördunud eile poekülaskäigult ettenähtud kellajaks tagasi Tallinna vangla avavangla osakonda. 59-aastane Sergei Kostritsõn peeti kinni kella 11.40 paiku Laitse ligidal. Tema osas käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Vanglaametnikud võtsid Sergei Kostritsõni kinni

Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Sergei Kostritsõni, kes ei pöördunud eile poekülaskäigult ettenähtud kellajaks tagasi Tallinna vangla avavangla osakonda. 59-aastane Sergei Kostritsõn peeti kinni kella 11.40 paiku Laitse ligidal. Tema osas käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Esimesel poolaastal vähenes tabatud joobes juhtide arv

Justiitsministeeriumi statistika kohaselt tabas politsei esimesel poolaastal roolist 2781 joobes juhti, mis on 11% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kuue kuuga tabas politsei roolist 1455 kuriteopiiri ületanud joobes juhti ning 1326 väärteokorras karistatavat joobes juhti. Lisaks neile tabati 720 juhti, kelle puhul oli ületatud lubatud alkoholi piirmäär. Võrreldes 2015. aasta esimese poolaastaga vähenes registreeritud juhtumite arv kõigis kategooriates. Kriminaalses joobes tabatud juhtide arv on madalam ka võrreldes kõigi viie varasema aastaga. Maakondade võrdluses tabas politsei 10 000 elaniku kohta kõige enam kriminaalses joobes juhte Võrumaal (17), Lääne-Virumaal (17), Jõgevamaal (16) ja Põlvamaal (16). Keskmisest kõrgem oli tase ka Raplamaal (14), Ida-Virumaal (13) ja Järvamaal (13). 11 kriminaalses joobes juhti 10 000 elaniku kohta tabati Valgamaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Madalam on tase Tartumaal (10), Hiiumaal (10), Harjumaal (9) ja Läänemaal (9). Kuue kuuga konfiskeeris kohus joobes juhtidelt 97 sõidukit, nendest 86 kriminaalmenetluses ning 11 väärteomenetluses. Võrreldes 2015. aasta I poolaastaga konfiskeeritud sõidukite arv kasvas, siis konfiskeeriti kokku 85 sõidukit.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi