Kodanikujulguse aumärgi said 23 inimest

9.12.2019. Justiitsminister andis täna 23 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid selle eest, et nad on oma vapra tegutsemisega aidanud peatada kurjategijaid, toetanud abivajajaid ning panustanud aktiivselt ühiskonna turvatunde tagamisse. Kodanikujulguse aumärgi said sel aastal Mikk Maasik, Andres Märtin, Urmas Oja, Andres Peet, Marko ja Merje Tedre, Hanna Toomla, Martin Metsjärv, Veiko Viirlo, Külly Oras, Timo Võhmar, Väino Välja, Gervet Väät, Merli Kaunissaar, Rein Kõivisto, Hasso Laansalu, Käthlin Lahe, Gregor Matthias Kulasalu, Roman Lan, Roland Burk, Elje Kahju. Aumärgi sai ka 11aastane Bruno (nimi muudetud) ning postuumselt Sulev Kallavus. „Turvatunde loomise üks alustalasid on ohtude märkamine ja neile reageerimine. Igaüks saab avarama vaatega ringi käia ja märgata muresid enda kõrval. Need, kes sekkuvad, on meile kõigile eeskujuks ja nad väärivad esile tõstmist, ning riigi tunnustust,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.  „Erilist tänulikkust peame tundma nende inimeste ees, kes kõigi meie turvalisust on taganud oma elu hinnaga. Andsime postuumselt aumärgi üle eelmisel kui anname ka sel aastal.“ „Heade inimeste julgus on see, mis teeb meie Eesti kogukonna turvalisemaks. Olgu tänatud need kangelased, kes ühel olulisel hetkel on kaasinimese heaolu enda omast kõrgemale asetanud,“ sõnas peaprokuröri kohusetäitja Lavly Perling. 15 aasta jooksul on koos selleaastaste laureaatidega autasu saanud 191 julget inimest. Mõned näited sel aastal aumärgi saanute lugudest: - Mikk Maasik ootas kodumaja ees taksot, kui märkas läheduses rüselemas kolme meest, kellest kaks, mask nägu varjamas, surusid kolmanda, verise näoga mehe jõuga autosse. Mikk istus saabunud taksosse, helistas häirekeskusse ja palus juhil autole järele sõita. Mõne aja pärast nägi Mikk, et autos istub tema naabermaja elanik ja hüüab appi. Samal ajal andis Mikk politseile infot. Vahepeal õnnestus kahtlasel autol küll silmist kaduda, ent lõpuks leidis Mikk koos taksojuhiga selle ühest hoovist ja teavitas kohe politseid, kes mehed kinni pidas. Meestele esitati kahtlustus ebaseaduslikus vabaduse võtmises. - Tänavu suve algul nägi Roland Burk, kuidas Kuusalu tanklas istus tugevasti purjus mees autorooli ja hakkas sõitma. Roland tõkestas oma autoga tema tee ja kutsus politsei ning jäi olukorda jälgima. Roolijoodik tegi mitu katset ära sõita, kuid Roland takistas teda ligi tund aega politsei saabumiseni. Selgus, et mehel oli kriminaalne joove. Mullu veebruaris aga märkas Roland Rakvere kaubanduskeskuses ränga terviserikke tõttu kokku kukkunud meest, kes oli teadvuseta ega hinganud. Roland oli ainus, kes appi läks ja elustas meest kuni kiirabi saabumiseni ja veel pärast sedagi. Tänu Rolandi tegevusele mehe elu päästeti. - Päästeameti töötaja Sulev Kallavus ei taganud kaaskodanike turvalisust ainult ameti korras, vaid ta astus alati teiste inimeste ja avaliku korra kaitseks välja. Nii juhtus ka 2018. aasta 8. detsembri esimestel tundidel, kui Sulev tähistas Kuressaare südalinnas oma sünnipäeva, mida tulid häirima kaks vägivallatsejat. Sulev asus neid korrale kutsuma, mispeale ründas neist üks Sulevit, kes hukkus kohapeal noavigastustesse. Politsei pidas roimari kiiresti kinni. - Septembris nägi Väino Välja Harjumaal tanklapoes, kuidas kaks purjus meest üritavad kohvi osta. Kuna nad ei saanud sellega hakkama, asus üks neist kohvimasinat taguma. Väino kutsus mehe korrale ja õpetas teda aparaati kasutama. Kui mehed olid tasunud ja tanklast väljunud, nägi Väino, et mehed kavatsevad kaubikuga ära sõita. Ta läks neid takistama ja võttis autovõtme enda kätte ning helistas politseisse, misjärel ründasid mehed teda. Väino tõkestas kallaletungi ja põgenemiskatse. Mõne aja pärast saabunud politseinikud tuvastasid kaubikujuhil kriminaalkorras karistatava joobe. Kõigi tänavu aumärgi saajate lood leiab justiitsministeeriumi kodulehel. Varasemate aastate aumärgi saanute lugudega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Kodanikujulguse aumärgi sai 23 inimest

9.12.2019. Justiitsminister andis täna 23 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid selle eest, et nad on oma vapra tegutsemisega aidanud peatada kurjategijaid, toetanud abivajajaid ning panustanud aktiivselt ühiskonna turvatunde tagamisse. Kodanikujulguse aumärgi said sel aastal Mikk Maasik, Andres Märtin, Urmas Oja, Andres Peet, Marko ja Merje Tedre, Hanna Toomla, Martin Metsjärv, Veiko Viirlo, Külly Oras, Timo Võhmar, Väino Välja, Gervet Väät, Merli Kaunissaar, Rein Kõivisto, Hasso Laansalu, Käthlin Lahe, Gregor Matthias Kulasalu, Roman Lan, Roland Burk, Elje Kahju. Aumärgi sai ka 11aastane Bruno (nimi muudetud) ning postuumselt Sulev Kallavus. „Turvatunde loomise üks alustalasid on ohtude märkamine ja neile reageerimine. Igaüks saab avarama vaatega ringi käia ja märgata muresid enda kõrval. Need, kes sekkuvad, on meile kõigile eeskujuks ja nad väärivad esile tõstmist, ning riigi tunnustust,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.  „Erilist tänulikkust peame tundma nende inimeste ees, kes kõigi meie turvalisust on taganud oma elu hinnaga. Andsime postuumselt aumärgi üle eelmisel ja anname ka sel aastal.“ „Heade inimeste julgus on see, mis teeb meie Eesti kogukonna turvalisemaks. Olgu tänatud need kangelased, kes ühel olulisel hetkel on kaasinimese heaolu enda omast kõrgemale asetanud,“ sõnas peaprokuröri kohusetäitja Lavly Perling. 15 aasta jooksul on koos selleaastaste laureaatidega autasu saanud 191 julget inimest. Mõned näited sel aastal aumärgi saanute lugudest: - Mikk Maasik ootas kodumaja ees taksot, kui märkas läheduses rüselemas kolme meest, kellest kaks, mask nägu varjamas, surusid kolmanda, verise näoga mehe jõuga autosse. Mikk istus saabunud taksosse, helistas häirekeskusse ja palus juhil autole järele sõita. Mõne aja pärast nägi Mikk, et autos istub tema naabermaja elanik ja hüüab appi. Samal ajal andis Mikk politseile infot. Vahepeal õnnestus kahtlasel autol küll silmist kaduda, ent lõpuks leidis Mikk koos taksojuhiga selle ühest hoovist ja teavitas kohe politseid, kes mehed kinni pidas. Meestele esitati kahtlustus ebaseaduslikus vabaduse võtmises. Tänavu suve algul nägi Roland Burk, kuidas Kuusalu tanklas istus tugevasti purjus mees autorooli ja hakkas sõitma. Roland tõkestas oma autoga tema tee ja kutsus politsei ning jäi olukorda jälgima. Roolijoodik tegi mitu katset ära sõita, kuid Roland takistas teda ligi tund aega politsei saabumiseni. Selgus, et mehel oli kriminaalne joove. Mullu veebruaris aga märkas Roland Rakvere kaubanduskeskuses ränga terviserikke tõttu kokku kukkunud meest, kes oli teadvuseta ega hinganud. Roland oli ainus, kes appi läks ja elustas meest kuni kiirabi saabumiseni ja veel pärast sedagi. Tänu Rolandi tegevusele mehe elu päästeti. Päästeameti töötaja Sulev Kallavus ei taganud kaaskodanike turvalisust ainult ameti korras, vaid ta astus alati teiste inimeste ja avaliku korra kaitseks välja. Nii juhtus ka 2018. aasta 8. detsembri esimestel tundidel, kui Sulev tähistas Kuressaare südalinnas oma sünnipäeva, mida tulid häirima kaks vägivallatsejat. Sulev asus neid korrale kutsuma, mispeale ründas neist üks Sulevit, kes hukkus kohapeal noavigastustesse. Politsei pidas roimari kiiresti kinni. Septembris nägi Väino Välja Harjumaal tanklapoes, kuidas kaks purjus meest üritavad kohvi osta. Kuna nad ei saanud sellega hakkama, asus üks neist kohvimasinat taguma. Väino kutsus mehe korrale ja õpetas teda aparaati kasutama. Kui mehed olid tasunud ja tanklast väljunud, nägi Väino, et mehed kavatsevad kaubikuga ära sõita. Ta läks neid takistama ja võttis autovõtme enda kätte ning helistas politseisse, misjärel ründasid mehed teda. Väino tõkestas kallaletungi ja põgenemiskatse. Mõne aja pärast saabunud politseinikud tuvastasid kaubikujuhil kriminaalkorras karistatava joobe. Kõigi tänavu aumärgi saajate lood leiab justiitsministeeriumi kodulehel. Varasemate aastate aumärgi saanute lugudega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Ettevõtted saavad alates tänasest veebis oma korruptsiooniriske hinnata

9.12.2019. 9. detsember on rahvusvaheline korruptsioonivastane päev. Alates tänasest on ettevõtjatel võimalik täita veebis test, mis aitab neil hinnata oma korruptsioonivastaseid tegevusi. „Küsimustiku eesmärk on anda suurematele ning keskmistele ettevõtetele lihtne ja kiire võimalus hinnata, kas neil on korruptsioonivastased tegevused paigas ning kas need toimivad. Siit saab ka nippe, kuidas enda ettevõte korruptsioonikindlamaks teha,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Küsimustikku võib täita ettevõtte juht, riskijuht, audiitor või muu selleks sobiv töötaja. Tuleb vastata vaid kümnele küsimusele ja see võtab kokku aega seitse minutit. Mida madalam on küsimustiku täitmisel lõppskoor, seda paremas seisus ettevõtte korruptsioonivastane poliitika on. Kui skoor on kõrge, siis saab veebilehelt ka nõuandeid olukorra parandamiseks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas küsimustikku kommenteerides: „Ettevõtjate hulgas korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine läbi praktiliste vahendite on väga teretulnud ja kasulik, sest tavaliselt peetakse korruptsiooni avaliku sektori nähtuseks ning seetõttu võivad erasektoris olulised riskikohad jääda tähelepanuta” ning lisas, mida rohkem on avalikkusele selgitatud korruptsiooni olemust ning korruptsiooni ennetamise meetmeid, seda parem. Veebiküsimustiku valmistas Leedu eeskujul ja justiitsministeeriumi tellimusel registrite ja infosüsteemide keskus. Küsimustiku loomisele aitasid kaasa kaubandus-tööstuskoda ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti. Tegemist on osaga ennetustegevusest ja korruptsioonialase teadlikkuse tõstmisest ärisektoris. 2018. aastal moodustas erasektori korruptsioon 21% kõigist korruptsioonijuhtumitest. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Advokaadibüroo analüüs: pensionisamba reform on põhiseadusega kooskõlas

4.12.2019. Justiitsministri tellitud ja advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN läbi viidud analüüsis järeldati, et pensionireform praegusel kujul on põhiseadusega kooskõlas. Justiitsminister tellis seaduseelnõu täiendava õigusliku analüüsi advokaadibüroolt Glikman Alvin LEVIN seoses sellega, et MTÜ Finance Estonia seadis kohustusliku kogumispensioni reformi põhiseaduspäraruse kahtluse alla.  „Kuna MTÜ Finance Estonia seadis kahtluse alla väga konkreetsed seaduseelnõu sätted, siis otsustasin paluda advokaadibürool Glikman Alvin LEVIN täiendavalt analüüsida just Finance Estonia esile toodud võimalikke vastuolusid põhiseadusega,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg. "Kasutasime analüüsi koostamisel riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja õiguskantsleri rakendatavat metoodikat põhiseadusele vastavuse hindamisel," ütles analüüsi koostanud vandeadvokaat Paul Keres. "Riive on igati normaalne nähtus, küsimus on selle proportsionaalsuses. Siin on kaks põhilist elementi: kas seadusel on legitiimne eesmärk ja kas see kaalub üles võimalikud riived põhiõigustele? Meie hinnangul on mõlemale küsimusele vastus jaatav, kuna antud eelnõu põhiline eesmärk on väga kaalukas: luua tingimused, et pensionikogujad saaksid tulevikus suuremat pensioni."   Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Digitaalsed lahendused aitavad kiirendada piiriüleste kohtuasjade menetlemist EL-s

3.12.2019. Justiitsminister Raivo Aeg osales täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul, kus üheks peamiseks teemaks oli piiriüleste kohtumenetluste kiirendamine tsiviilasjades digitaalsete lahenduste abil. „Dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise määrused on piiriülese tsiviilkohtumenetluse alustalad Euroopa Liidus – need määrused aitavad igapäevases kohtu töös toimetada dokumente kätte teistes liikmesriikides elavatele menetlusosalistele ning koguda tõendeid, kuulata ära tunnistajaid, nõuda välja DNA proove teistest liikmesriikidest. Neid määrusi peab aga kohandama tänapäevasele digiajastule,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Ministri sõnul puudutavad muudatused Eesti kontekstis eelkõige naaberriikides nagu näiteks Soomes elavaid inimesi, kes on mõnes Eesti kohtuasjas menetlusosalised ja kellele võib kohus menetlusdokumendid kätte toimetada elektrooniliste kanalite kaudu. „Võrreldes praeguse süsteemiga, kus menetlusdokumendid liiguvad paberil ja posti teel, on see oluliselt kiirem asjade käik nii inimesele endale kui ka kohtule,“ lausus minister. Muudatused puudutavad ka selliseid olukordi, kus Eestis elav inimene on menetlusosaline teises EL liikmesriigis või kui menetlus toimub Eestis, aga tõendeid on vaja koguda mujal. Plaanis on soodustada ka piiriülestes menetlustes videokonverentsi kasutamist. „Inimene, kes elab Soomes, ei pea ilmtingimata tulema Eestisse istungile ütlusi andma. Otsustuse, kas videokonverentsi kasutada, teeb asja menetlev kohtunik,“ selgitas Aeg. Lisaks dokumentide otse kättetoimetamisele menetlusosalisele hakkavad liikmesriikide asutused tulevikus taotlusi ja dokumente edastama elektrooniliste kanalite kaudu, mis aitab samuti kaasa sellele, et menetlused ei veniks. See süsteem muutub kohustuslikuks kõige varem seitsme aasta pärast, kuid vabatahtlikult on liikmesriikidel võimalik digitaalseid lahendusi juba varem kasutama hakata.  Täna võeti selles küsimuses vastu Euroopa Liidu Nõukogu üldine lähenemisviis, millele järgnevad kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Parlamendis, kus osalevad lisaks parlamendi esindajatele EL Nõukogu ja Komisjoni esindajad. Tänasel kohtumisel on arutelu all ka kuriteoohvrite õigused, kinnipidamise alternatiivid, tsiviilõiguse koostöö tulevik ja muud teemad. Lisaks kohtub Aeg täna Portugali justiitsministri Francisca Van Dunemiga, et otsida EL-is justiitsvaldkonna digitaliseerimisel ühiselt koostöökohti. Justiitsministeerium, avaldatud 12 paeva tagasi

Muutub tasuta õigusnõustamise saamise sissetuleku määr

3.12.2019. Justiitsministeerium saatis lepingupartnerile arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu, millega saaksid edaspidi tasuta õigusnõustamist inimesed, kelle palk on kuni 1700 eurot ja seeläbi jõuab abi paremini nende inimesteni, kes seda enim vajavad.  „Tasuta õigusnõustamine on justiitsministeeriumi loodud alternatiiv kohtu kaudu taotletavale riigi õigusabile, mida annavad advokaadid. Ministeerium on loonud riigi õigusabi kõrvale lihtsasti kättesaadava nõustamisteenuse. Praegu saavad riigi toetatud õigusnõustamist taotleda inimesed, kelle eelnenud kvartali ühe kuu keskmine brutosissetulek on kuni 1,5 statistikaameti avaldatud keskmisest üldisest. Seega kvalifitseerub õigusabile inimene, kelle sissetulek jääb alla 2128 euro. Selles suuruses sissetulekuga inimesed suudavad reeglina vajadusel ka ise õigusabi hankida,“ selgitas justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. Muudatuse järgselt kvalifitseerub õigusabile inimene, kelle ühe kuu brutosissetulek on kuni 1700 eurot. „Arvestades, et teenuse käivitumisel oli sellele pääsemise lävendiks kuni 1729 euro suurune brutosissetulek, siis inimesed, kes olid määruse andmise ajal kavandatud abi saajate sihtrühmaks, pääsevad teenusele ka edaspidi,“ rõhutas Peep.  Kuna enamuses Eesti maakondades jääb keskmine brutokuupalk alla statistikaameti avalikustatud keskmise, siis piirmääraks pakutava summa puhul oleks tagatud õigusnõustamine kõigis Eesti piirkondades keskmist või selle lähedast sissetulekut saavatele inimestele, rääkimata vaesemale elanikkonnale. Koos suhtelises ja absoluutses vaesuses elavate inimestega tähendab see potentsiaalse sihtgrupi suuruseks 900 000 inimest. „Oluline on lähtuda ka riigi vahendite säästliku kasutamise põhimõttest. Alates riigi toetatava teenuse käivitamisest 2017. aasta aprillis on ühe kuu keskmine brutosissetulek suurenenud 400 euro võrra ehk umbes 20%. Kuna piirmäär on pidevalt tõusnud ja teenuse soovijaid on järjest rohkem, siis 2019. aastal on lisandunud õigusabi saajate arv esimese 10 kuuga 8340 ning aasta lõpuks ületab õigusabi saajate arv 10 000 piiri. Eelnev on viinud selleni, et toetuseks ette nähtud raha saab otsa enne aasta lõppu. Seega on muudatus lisaks eeltoodule vajalik põhjusel, et napib teenuse rahastamiseks ette nähtud vahendeid,“ selgitas Peep. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2020. Justiitsministeerium, avaldatud 12 paeva tagasi

Justiitsminister: riigireeturid ja korduvalt karistatud seksuaalkurjategijad ei tohi ennetähtaegselt vabaneda

2.12.2019. Justiitsministeerium asub koostama väljatöötamiskavatsust karistusseadustiku muutmiseks, et teatud kuriteoliikide puhul, näiteks riigi- ja inimsusevastased kuriteod, ei oleks inimesel võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. See muudatus ei puuduta eluaegset karistust kandvaid vange. Justiitsminister Raivo Aegi hinnangul ei ole aktsepteeritav, et riigireeturid või näiteks korduvalt vanglasse mõistetud seksuaalkurjategijad ja mõrvarid võivad potentsiaalselt ennetähtaegselt vabaneda. „Palusin ministeeriumi kriminaalpoliitika juristidel analüüsida võimalusi, et nii räigete kuritegude toimepanijad ennetähtaegselt vabaneda ei saaks. Mis puudutab konkreetselt riigi- ja inimsusevastaseid kuritegusid, siis siin on minu hinnangul ainult üks lahendus – nende puhul tuleb täielikult välistada ennetähtaegse vabanemise võimalus,“ rõhutas Raivo Aeg. „Tõsi, see muudatus puudutaks ainult seaduse jõustumise järgseid süüdimõistmisi. Peame tulevikuperspektiivis garanteerima selle, et kui selliste kuritegude eest inimene süüdi mõistetakse, siis on ennetähtaegne vabanemine välistatud,“ märkis Aeg. „Eraldi vaatleme sihtgrupina neid seksuaalkurjategijaid ja mõrvareid, kes on varem sarnase teo eest juba karistust kandnud, läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid jne, aga kelle puhul see karistus ei ole olnud mõjus ning nad on uue kuriteo toime pannud. Ka sel juhul peame võtma jõulisema positsiooni, et kui inimene mõistetakse korduva seksuaalkuriteo, sh lastevastase seksuaalkuriteo, või mõrva eest vangi, puudub tal igasugune ennetähtaegse vabanemise võimalus. See on printsipiaalne otsus,“ ütles justiitsminister. Aastas mõistetakse süüdi kuni 50 inimest, kes on pannud toime riigivastase või korduva raske isikuvastase kuriteo, näiteks aastal 2018 mõisteti kohtutes süüdi 39 inimest, kes oli süüdi mõistetud korduva tapmise või seksuaalkuriteo eest ja kaks inimest, kes mõisteti süüdi raske riigivastase kuriteo eest. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond koostab väljatöötamiskavatsuse karistusseadustiku muutmiseks, mille saadame kooskõlastusringile hiljemalt 2020. aasta jaanuari lõpus. Justiitsministeerium, avaldatud 13 paeva tagasi

Aeg rõhutas kohtumisel justiitsvoliniku Reynders’ga digitaliseerimise olulisust

2.12.2019. Justiitsminister Raivo Aeg kohtus täna Brüsselis Euroopa Komisjoni uue justiitsvoliniku Didier Reynders’ga, et rääkida EL-s justiitsvaldkonna digitaliseerimise olulisusest nii kuritegude avastamisel ja ärahoidmisel kui inimeste õiguste paremal kaitsmisel. „Meie peamine eesmärk justiitsvaldkonna arengus on, et kogu asjaajamine oleks digitaalne - sündmuskohalt läheb info süsteemist erinevatele asutustele, kaasa arvatud teistele liikmesriikidele,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg kohtumisel. Ministri sõnul ei piisa piiriüleste juhtumite nagu terrorismi ja küberkuritegevuse puhul ainult kurjategijate kinnipidamisest ja siseturvalisuse valdkonna arendamisest. „Oluline on, et kurjategijad toodaks ka kohtu ette ning kohtumenetlus sujuks tõrgeteta. Selleks, et tagada isikute vabadused ning teisalt kuritegevuse avastamine ja tõestamine, on vajalik hakata piiriüleselt elektroonselt andmeid vahetama,“ rõhutas ta. Eesti hinnangul tuleks digitaalsed protsessid luua samaaegselt kogu õiguskaare jaoks, mis tähendab, et andmed peaksid olema ka liikmesriikides digitaalsel kujul olemas. „Kui siseriiklikult pole andmeid digitaalselt, siis ei saa ka piiriülest koostööd teha,“ märkis Aeg. Piisav digitaliseerimise tase on ka vajalik eeltingimus tehisintellekti pakutavate lahenduste kasutamiseks justiitssektoris. Aeg kohtub täna ka Horvaatia justiitsministri Dražen Bošnjakovic’ga kui järgmise eesistujaga, et rääkida eesistumise prioriteetidest, Rootsi justiitsminister Morgan Johanssoniga digiteerimise olulisusest justiitsvaldkonnas ning Rootsi siseministri Mikael Dambergiga sideandmete säilitamise teemal, kes vastutab mh justiitskoostöö teemade eest.   Justiitsministeerium, avaldatud 13 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 1987)