Raivo Aeg: 100 päeva tegevuste kõrval oleme lõpule jõudnud mitme olulise tööga

8.08.2019 Justiitsminister Raivo Aeg ütles, et valitsuse esimese 100 päeva jooksul on lisaks tööplaanis märgitud eesmärkidele edukalt lõpule jõudnud mitu olulist tegevust, näiteks on vanad kohtulahendid isikuandmetest puhastatud ja valminud on uue Riigi Teataja prototüüp. „Minu jaoks oli oluline, et ministeerium ei toimetaks pelgalt 100 päeva tööplaaniliste tegevuste nimel, vaid et ka kõik teised tööd liiguksid edasi planeeritud rütmis. Seetõttu on mul hea meel, et valitsuse 100 päeva tegevused said õigeaegselt ära esitatud ning selle kõrvalt oleme lõpule jõudnud mitme suuremahulise tegevusega. Näiteks oleme koostöös sise- ja kaitseministeeriumi ning riigikantseleiga läbi viinud riigikaitserevisjon ning valitsuse heakskiidu pälvis ka kriminaalmenetluse seaduse revisjon. Lisaks väärib märkimist, et Tallinna vee kohtuvaidlus on lõpule jõudnud ja sellega on veetarbijad säästnud vähemalt 67 miljonit eurot,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg. 100 päeva tegevustest toob justiitsminister eriliselt esile poliitilise välireklaami keelu tühistamise. „On ammu aeg, et see muudatus ära tehtaks, sest poliitilise välireklaami ja aktiivse valimisagitatsiooni keeld ei ole kaasa toonud muud, kui rohkelt kaebusi politseile,“ märkis Aeg. „Keelu tühistamise juures on oluline see printsiip, et valijatel peavad olema võrdsed tingimused nii eelhääletuse ajal kui ka valimispäeval. Siiski peab valimisrahu kehtima jääma valimisruumides.“ Kõik ülejäänud 100 päeva tööplaanis sisaldunud tegevused on justiitsministeerium samuti õigeaegselt valitsusele esitanud. Täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsiooni saatis ministeerium kooskõlastusele 20. juunil. Kontseptsioon näeb ette, et õigeks ajaks tasumata riiginõuete, näiteks trahvid ja sunniraha, täitmine antakse maksu- ja tolliameti kätte ning kavandatakse kohtutäiturite arvu vähendamist. Kontseptsioon esitati valitsuskabinetile 25. juulil ning selle üle toimus arutelu täna, 8. augustil, mil otsustati, et teema üle jätkuvad poliitilised konsultatsioonid. 18. juulil kiitis valitsus heaks kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030 ning poliitilise välireklaami ja aktiivse valimisagitatsiooni keelu tühistamise valimispäeval. Kriminaalpoliitika põhialuste prioriteetideks on muuta süüteomenetlus kiiremaks ja inimkesksemaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ning tõhustada karistuspoliitikat. Lisaks kiitis valitsus 25. juulil heaks õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, milles on jätkuvalt kesksel kohal kaasav ja tõendusel põhinev õigusloome, samuti õigusloome mahu vähendamine ning uuenduslike meetodite kasutamine, näiteks tehisintellekti kaasamine õigusaktide mõjuanalüüsidesse. Vabariigi valitsuse seaduse kontseptsiooni üle toimus valitsuskabinetis arutelu 1. augustil, mil otsustati, et aruteluga tullakse kabinetti tagasi juba konkreetsema seaduseelnõu pinnalt ning peale seda, kui erakonnad on saanud omakeskis seda arutada. Vabariigi valitsuse seaduse muudatusettepanekute sisuks on ühtlustada valitsemispõhimõtteid, parandada ministeeriumide vahelist koostööd ning muuta valitsemiskorraldus paindlikumaks. Tegemist on olulise osaga riigireformist. Samal päeval toimus arutelu ka prokuratuuriseaduse muutmise kohta. Muudatuse sisuks on eriprokuröri mõiste ja rolli täpsem sisustamine. Arutelu tulemusel otsustati, et küsimust arutatakse kabinetis peale poliitiliste konsultatsioonide toimumist. Valitsus lähtus saja päeva tegevustes oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik. Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Avavanglasse mitte naasnud vangid peeti kinni

6.08.2019 Esmaspäeval, 5. augustil 2019, ei naasnud ettenähtud ajaks avavanglasse Tallinna vangla kinnipeetavad Margarita Garanina ning Viktoria Sakun. Vanglateenistus pidas kinnipeetavad kinni 6. augustil. 37-aastane Maragrita Garanina on 153 cm pikk, kõhna kehaehituse ja rohekaspruunide silmadega. 26-aastane Viktoria Sakun on 174 cm pikk, keskmise kehaehituse ja rohekaspruunide silmadega. Eritunnustena on tal vasaku käsivarre pealmisel küljel arm, vasaku käelaba seljal arm, vasaku käsivarre siseküljel randme piirkonnas armid, lõua all arm ja vasaku jala sääre esiküljel armid. Vanglast lahkudes olid Garaninal seljas sinine jope, tumesinised teksad ja beežid lahtised kingad ja Sakunil oli seljas oranž kapuutsiga jope, pruun sviiter, mustad hallide triipudega dressipüksid ning mustad madalad kingad. Margarita Garaninat on karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest ning Viktoria Sakuni on karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglateenistus on algatanud kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 329 alusel (karistuse kandmisest kõrvalehoidumine). Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Vanglate relvastatud üksuse juhtimine kolib Tallinnast Ida-Virumaale

30.07.2019 Justiitsminister Raivo Aeg nimetas alates 1. augustist vanglate relvastatud üksuse ülemaks Meelis Kõrvoja. Sellega viiakse relvastatud üksuse juhtimine Tallinnast Viru vanglasse, mis lihtsustab üksuse juhi koostööd Jõhvis asuva vanglate osakonnaga. Meelis Kõrvoja on töötanud vanglateenistuses üle üheksa aasta. Praegu töötab Kõrvoja Viru vanglas saateüksuse juhina. Kolleegid iseloomustavad Meelis Kõrvoja kui abivalmis ja vastutulelikku inimest, kelle põhjalikkusest ja konkreetsusest väga lugu peetakse. Kõrvoja omandas õigusteaduse kõrghariduse Tallinna tehnikaülikoolis ning ta on osalenud rahvusvahelisel sõjaväelisel missioonil Afganistanis. Ta on teeninud kaitseväes ja piirivalves. Meelis Kõrvojal on vanemveebeli auaste ning teda on autasustatud vanglaametniku teeneteristiga. 2001. aastal loodud vanglate relvastatud üksuse eesmärk on ennetada, avastada ja tõkestada erakorralisi sündmusi, mis ohustavad vangla julgeolekut ja sisekorda. Näiteks julgestab üksus ulatuslikke läbiotsimisi vanglates ning osaleb ohtlike kurjategijate saatmisel kohtusse ja vanglasse. Vanglate relvastatud üksus annab vajadusel ametiabi ka politseile avaliku korra tagamisel. Relvastatud üksuse ülema tööülesanneteks on lisaks üksuse juhtimisele ka erinevate olukordade tegutsemistaktika välja töötamine ning üksuse liikmete täiendkoolituste ja treeningute korraldamine. Justiitsministeerium, avaldatud 18 paeva tagasi

Euroopa kuriteoennetuse võrgustik ootab algatusi uimastiga seotud süütegude vähendamiseks

26.07.2019 Justiitsministeerium ja siseministeerium kuulutavad välja Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku konkursi leidmaks parimaid algatusi uimastitega seotud süütegude vähendamisel ja ennetamisel. Konkursi peapreemia on 10 000 eurot, lisaks antakse välja kaks 5000-eurost auhinda. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Lepsi sõnul on Euroopa parimate ennetusprojektide valimine Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalik sündmus juba paarkümmend aastat. „Uhkusega saame nentida, et ka Eesti on kuriteoennetuse projekte on sel konkursil mitmeid kordi kõrgelt tunnustatud. 2017. aastal pälvis 18 riigi seast Eesti esmakordselt peaauhinna – konkursi võitis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse projekt. Lisaks on Eesti pjedestaalile valitud varem kahel korral – 2012. aastal veebipolitsei ja 2010. aastal eakatele mõeldud vabatahtliku häirenupu projekti eest,“ rääkis Leps. Tänavusele konkursile, mida korraldab eesistujariik Soome, oodatakse projekte, mis toetavad laste ja noorte uimastite tarvitamisega seotud kahjude ja süütegude toimepanemise vähendamist. Kandideerima sobivad juba käimasolevad, lõppenud või alustatud tegevused, mis keskenduvad laste ja noorte uimastite tarvitamisele. Eelkõige oodatakse algatusi, mis on suunatud uimastite tarvitamise vähendamisele ja lõpetamisele (sh eri uimastite koostarvitamisele), nende tarvitamisest tulenevate kahjude vähendamisele (nt muud vaimse tervise probleemid) ning  noorte poolt uimastite tarvitamise tõttu toimepandud süütegude ennetamisele, sh noorte uimastite tarvitamisega seotud avaliku korra rikkumiste vähendamisele. Lisaks ka algatusi avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks ning inimeste turvatunde tõstmiseks, eelkõige uimastite tarvitamisega seotud asutuste ümbruses. Julgustame kandideerijaid projektide planeerimisel kasutama erinevaid tõenduspõhiseid meetodeid, mis aitavad kuritegevust ennetada ja vähendada. Välistatakse projektid, mis keskenduvad ainiti alkoholiga seotud kahjude ja süütegude vähendamisele. Projekt tuleb esitada hiljemalt 13. septembriks 2019 inglisekeelsel vormil justiitsministeeriumisse aadressil konkurss@just.ee märksõnaga „ECPA 2019“. Seejärel valitakse esmalt riigisisesel konkursil välja nominent, kelle projekti esitab justiitsministeerium 27. septembriks valikukomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku esindajad Austriast, Rumeeniast, Soomest ja Horvaatiast. Euroopa kolm parimat projekti tehakse teatavaks 12. detsembril Helsingis toimuval Euroopa parimate kuriteoennetuse praktikate konverentsil. Eesti nominendi esindajatel on võimalus konverentsil osaleda. Lisaks enda projektiidee levitamisele saab konverentsil tutvuda teiste liikmesriikide heade praktikatega, sõlmida otsekontakte ja viia end kurssi valdkondlike arengutega teaduses. Täpsema info nõuetest ja tingimustest leiab kriminaalpoliitika veebilehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 22 paeva tagasi

Aastaks 2030 peab õigusloome maht vähenema

25.07.2019 Valitsus kiitis heaks õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, milles lepitakse kokku põhimõtted, mida võtta aluseks eelnõude koostamisel ning õiguskeele arendamisel järgmise kümmekonna aasta jooksul. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi sõnul on õigusloomepoliitika põhialused ideaalselt toimiva õigusloome mõõdupuu. „Selgesõnaliste poliitikasuuniste kirjapanek on vajalik, sest see annab ühtse aluse, millest õigusloomes lähtuda. See annab ühiskonnale kindluse ning selged ootused, millele tugineda osaledes õigusloomes. Ühtlasi peab see pikaajaline dokument vastu pidama valitsuse vahetumisele ja riigikogu koosseisu muutumisele,“ kinnitas Härmand. Õigusloomepoliitika põhialustes on jätkuvalt kesksel kohal kaasav ja tõendusel põhinev õigusloome, millele esitatavad nõuded peavad tagama, et loodavad seadused on põhiseaduspärased ning suurendavad riigi konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust. Varasemast selgemalt on rõhutatud õigusloome mahu vähendamise vajadust ning uuenduslike meetodite kasutamist, näiteks tehisintellekti kaasamist õigusaktide mõjuanalüüsidesse. Ühtlasi peavad kõik õiguslikud lahendused olema kasutatavad digiühiskonnas ning toetama selle arengut. Õigusloomepoliitika põhialustes märgitakse, et väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatud vaid avaliku huvi korral. Kai Härmandi hinnangul on oluline, et riigikogu ei võtaks tulevikus menetlusse seaduseelnõu, mis hea õigusloome põhimõtetele ei vasta. „Riigikogu ei peaks võtma menetlusse selliseid eelnõusid, mille kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda avaliku huviga põhjendatud. Ühiskonna jaoks on samavõrra olulised nii eelnõude sisu kui ka õigusloome protsess. Seadused peavad põhinema teadmusel ja õigusloome protsess peab olema läbipaistev ja kaasav,“ rääkis Härmand. Justiitsministeerium, avaldatud 23 paeva tagasi

EL justiitsministrid: kriminaalkoostöö nurgakiviks on kohtuotsuste vastastikune tunnustamine

19.07.2019 Justiitsminister Raivo Aeg osales mitteametlikul justiits- ja siseministrite kohtumisel Helsingis, kus peamiste teemadena arutati justiitsküsimuste tulevikku – õigusriigi põhimõtte tugevdamist ning koostööd kriminaalasjades, eeskätt alternatiivkaristuste osas. Eesistujariik Soome kutsub liikmesriike üles kaasa mõtlema ja leidma viise, kuidas õigusriigi põhimõtet Euroopa Liidus tugevdada. „Õigusriiklus, mis eeldab muuhulgas põhiõiguste kaitset ja kohtute sõltumatust, on üks aluseid, millele Euroopa Liit on rajatud. Seega on selge, et õigusriigi põhimõtet on vaja edendada mitte ainult riiklikul, vaid ka Euroopa Liidu tasandil, et tagada kõikide inimeste õiguste tõhus kaitse. Tänasel kohtumisel arutasime kolleegidega, kuidas justiitsministrid saavad kaasa aidata õigusriigi põhimõtte tugevdamisele justiitsvaldkonnas Euroopa Liidus,“ märkis justiitsminister Raivo Aeg. Lisaks arutasid ministrid justiitskoostöö tulevikku kriminaalasjades. Kriminaalkoostöö nurgakiviks on kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, mistõttu tuleb keskenduda vastastikuse tunnustamise takistuste, näiteks vangistustingimused ja vanglate ülerahvastatus, kõrvaldamisele. „Arutasime põhjalikult alternatiivkaristuse rolli liikmesriikide kriminaalpoliitikas. Ka Eestis on alternatiivkaristustel, teisisõnu väljaspool vanglat kantavatel karistustel, oluline roll. Kuna alternatiivkaristuste laiem teadvustamine ja kasutuselevõtt on üks meie kriminaalpoliitilistest prioriteetidest, on igati tervitatav samasuunaline tegevus ka Euroopa Liidu poolt,“ ütles justiitsminister. Raivo Aeg lisas, et paranema peab ka riikidevaheline suhtlus ja infovahetus, näiteks peaks olema karistuse kandmise üleandmise taotluse esitanud riigil õigus saada informatsiooni asja menetlemise käigu kohta. „Euroopa tasandil on tehtud pikaaegselt tööd selle nimel, et kasvaks vastastikune usaldus õigussüsteemide vastu. Küll aga on selge, et nii nagu täna on vanglatingimused liikmesriigiti väga erinevad, on erinev ka alternatiivkaristuste kohaldamine, mis omakorda pärsib usalduse tekkimist süsteemide vastu. Seega peavad liikmesriigid saama kindluse, et piisavad kontrollimeetmed õigusrikkujate üle on tagatud ja et need oleksid järgitavad ka väljaantavas riigis,“ ütles Aeg. Ühtlasi arutasid justiitsministrid koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtjatele õiguskindlus ning ligipääs kohtumõistmisele kolmandates riikides. „Peame vajalikuks, et võimalikult paljud kolmandad riigid liituksid Haagi konverentsi erinevate konventsioonidega. Ühtlasi on oluline, et liituvates riikides on olemas garantiid, mis tagaksid kõikide osapoolte tasakaalustatud kaitse,“ rõhutas Raivo Aeg. 18.-19. juulil Helsingis toimunud mitteametlik Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu kohtumine oli esimene valdkondlik kohtumine, mille Soome eesistujana korraldas. Järgmine justiits- ja siseministrite kohtumine toimub 7.-8. oktoobril Luksemburgis. Justiitsministeerium, avaldatud 28 paeva tagasi

Kriminaalmenetlus muutub täielikult digitaalseks

19.07.2019 Justiitsministeerium saatis uuesti kooskõlastusringile kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu, mis võimaldab minna täielikult üle digitaalsele menetlusele, kõrvaldab dubleerivad tegevused tõendite kogumisel ja vormistamisel ning muudab selgemaks kohtu rolli eeluurimise ajal. „Kriminaalmenetlus peab ajaga kaasas käima. On selge, et tänapäeval saab paljudes eluvaldkondades järjest rohkem toiminguid teha paberivabalt ja digitaalselt. Selles suunas peab liikuma ka kriminaalmenetlus nii tõendite kogumise kui toimikute pidamise osas,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg. Seaduse sõnastus muutub tehnoloogianeutraalseks ning loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele. Samuti on ette nähtud üldreegel, et toimikut peetakse digitaalselt e-toimiku süsteemis ning et teabevahetus kriminaalmenetluses toimub eelkõige digitaalses vormis. Eelnõuga kaovad ka nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. See tähendab, et menetlustoimingute protokollimise nõuded muutuvad lihtsamaks. „Näiteks soodustatakse heli- ja videosalvestiste tegemist, nii et salvestis loetakse protokolli osaks. Samuti on edaspidi inimestel võimalik anda kriminaalmenetluses ütlusi menetleja juurde kohale tulemata. Selle asemel saab kasutada tänapäevaseid lahendusi, näiteks videoülekuulamist,“ märkis Aeg.  Olulise muudatusena on kavas avardada vahistamise kõrval alternatiivsete tõkendite valikut, et paremini tagada inimeste põhiõigusi, kaitsta kannatanuid ning vähendada kinnipidamisasutuste koormust. Ühelt poolt muudetakse tõkendite regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võib samaaegselt kohaldada mitut tõkendit (nt suhtluspiirang ja liikumispiirang) või näha ette nn vaba tõkend (nt alaealiste puhul kohustus olla õhtuti kodus), et inimest hoida teatud teo toimepanemisest. Teisalt pakutakse välja ka mitu uudset tõkendiliiki, näiteks liikumispiirang (koduarest, kohustus mitte viibida teatud kohas või kellegi läheduses, mitte lahkuda Eestist või Schengenist ilma loata), suhtluspiirang ja tegutsemiskohustus (teavitada menetlejat elukohamuutusest, kontrollida regulaarselt e-posti, et tagada menetlejaga kontakti hoidmine jne). Samuti täpsustatakse ajutise lähenemiskeelu regulatsiooni, võimaldatakse kohaldada elektroonilist valvet iseseisva tõkendinina ning pakutakse välja tõkendiliigid juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimise takistamiseks (nt likvideerimise keeld kriminaalmenetluse ajal). Kohtu võimalused oma töö korraldamiseks eeluurimise ajal muutuvad lihtsamaks, kriminaalmenetluse seadustikust kaovad terminid „eeluurimiskohtunik“ ja „täitmiskohtunik“. See, kellele need ülesanded kohtus antakse, on kohtu enesekorralduse küsimus. Ringkonnakohus arutab edaspidi osasid määruskaebusi ainuisikuliselt tänase kolme kohtuniku asemel. Laienevad ka menetleja võimalused kriminaalmenetlust mitte alustada või see lõpetada olukordades, kus avalik huvi puudub. Näiteks võimaldatakse teatud juhtudel menetluseelset leppimist kannatanu ja süüdlase vahel. Samuti on võimalus kriminaalmenetlus alustamata jätta juhul, kui teise astme kuriteo aegumistähtaja saabumiseni on jäänud alla kuue kuu. Kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu ettevalmistusse oli kaasatud töörühm, mida juhtis Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter. Töörühma kuulusid ka õigusteadlased Anneli Soo, Andreas Kangur ja Margus Kurm ning vandeadvokaadid Martin Hirvoja ja Jaanus Tehver. Samu muudatusi kavandati riigikogu eelmise koosseisu ajal, kuid neid ei jõutud enne valimisi arutada. Justiitsministeerium, avaldatud 29 paeva tagasi

Raivo Aeg: kriminaalmenetluse kiirendamiseks peame tehnoloogiat rohkem usaldama

15.07.2019 Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsusele arutamiseks kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030, mille prioriteetideks on muuta süüteomenetlus inimkesksemaks ja kiiremaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ning tõhustada karistuspoliitikat, sealhulgas suurendada alternatiivkaristuste osakaalu. Justiitsministri sõnul on kriminaalpoliitika selgeks rolliks kujundada õiguskuulekat ühiskonda ning selleks vajalikke väärtusi. „Kriminaaljustiitssüsteem peab muutuma kiireks ja inimkesksemaks – nii lihtne ja ambitsioonikas eesmärk meil aastaks 2030 ongi. Fookusesse tuleb tuua inimene – nii kannatanu kui ka õigusrikkuja,“ ütles Raivo Aeg. „Ühelt poolt peab süüteomenetlus võimalikult kiiresti taastama ohvri turvatunde ning õiguserikkumisele eelnenud olukorra. Teisalt peab see toetama ka õigusrikkuja naasmist õiguskuulekale teele, näiteks suurendades alternatiivkaristuste osakaalu ja pakkudes vanglast vabanenutele tugiteenust ning sõltlastele ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele ravi ja nõustamist.“ „Olgugi, et paarikümne aastaga on Eestis kuritegevuse määr pea poole võrra vähenenud, varjutab meie üldiselt edukat kriminaalpoliitikat siiski kõrge korduvkuritegevuse määr. Meie nägemus on, et aastaks 2030 on nutika kriminaalpoliitika tulemusel Eesti ühiskond niivõrd turvaline, et kuritegude, eelkõige vägivallakuritegude, arv on võimalikult madal. See aga eeldab, et aitame inimesed korduvkuritegevuse tsüklist välja. Seda ei saa me teha üksinda, vaid vajame head koostööd sotsiaal- ja haridussüsteemiga, näiteks selleks, et käsitleda sõltuvus- ja vaimse tervise teemat terviseküsimusena või ennetada noorte sattumist kuritegevuse nõiaringi haridussüsteemi kaasabil,“ märkis Raivo Aeg. Ühtlasi on justiitsministri hinnangul oluliseks väljakutseks ka tulevikuriskidele kohane reageerimine ning tehnoloogia arenguga sammu pidamine. „Et kriminaalmenetlus oleks kiirelt muutuvates tingimustes tõepoolest tõhus, peavad meie õiguskaitse töötajad olema pädevad ning toime tulema  küberohtudega. Kriminaalmenetluse kiirendamiseks peame senisest rohkem usaldama tehnoloogiat ning sellesse ka panustama, sest digimenetlusele on vaja üle minna kogu süüteomenetluse ahelas. See aga eeldab mitte ainult tarkvaralisi arendusi ja tööprotsesside läbimõtlemist, vaid ka tehnoloogiateadmisi,“ ütles Raivo Aeg. Justiitsministri sõnul on üheks karistuspoliitiliseks sihiks ka see, et tekiks suurem usaldus kogukondlike ehk alternatiivkaristuste vastu. „Loomulikult on kuritegusid, mille puhul on vangistus ainuõige karistus, ent nende õigusrikkumiste puhul, kus inimene saaks oma teo heastada selliselt, et sidemed kogukonnaga säiliks, tuleks alternatiivseid karistusi kasutada. Olgu selleks üldkasulik töö, distsipliini nõudvates sotsiaal- või raviprogrammides osalemine,“ ütles Aeg. „Näen ka seda, et ühiskond ootab üha enam, et kohtunikud ning prokurörid põhjendaksid oma karistusotsuseid avalikkusele senisest rohkem ning seda me ka kriminaalpoliitika põhialustega taotleme.“ Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 on tegevusena ka valitsuse 100 päeva tööplaanis. Järgmise sammuna arutatakse põhialuseid valitsuses, kes esitab need riigikogule arutamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 1946)