Justiitsminister annab Eesti õigusteadlaste päevadel üle „Õiguse eest seisja“ autasu

14.09.2020. Justiitsministeerium kutsub inimesi ja organisatsioone esitama kandidaate „Õiguse eest seisja“ konkursile. Auhinnaga tunnustatakse inimesi, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Autasu antakse üle Eesti õigusteadlaste päevadel 8.-9. oktoobril Tartus. „Õiguse eest seisja tunnustamine sai alguse Eesti Vabariigi ja õigusriigi sajanda sünnipäeva aastal. On väga sümboolne, et just tänavu, Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse 100. aastapäeval me seda traditsiooni jätkame,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. 2018. aastal pälvisid tunnustuse riigikohtunik Saale Laos, vandeadvokaat Paul Varul ning tollane justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Riigikohtunik Saale Laost tunnustati pikaajalise töö eest õigusvaldkonnas – ta on kujundanud karistuspoliitikat ja karistusõigust, juhtinud Eesti õiguskorda vorminud seaduste loomist, hoolitsenud põhiseaduslikkuse järelevalve eest ning olnud viimastel aastatel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esinaine. Vandeadvokaat Paul Varul on õigusteadlase ja praktikuna andnud kaaluka panuse õigusriigi püsimisse ja arenemisse nii justiitsministrina aastail 1995-1999 kui ka mitme põlvkonna juristide juhendajana ja Eesti õigussüsteemi järjekindla eestkõnelejana maailmas. Indrek Niklus aga seisis üle kümne aasta hea selle eest, et Eesti eraõigus oleks süsteemne ja kindel ning areneks edasi ja aitaks lahendada tänapäeva ühiskonna õiguskonfliktne. „Õiguse eest seisja“ tunnustusauhinna kandidaate saavad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevõtted. Selleks tuleb  saata 16. septembriks kirjalik vabas vormis ettepanek e-posti aadressil info@just.ee. Ettepanek peab sisaldama kandidaadi ees- ja perekonnanime, lühikest põhjendust, milline on olnud tema panus Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse, kandidaadi kontaktandmed ning tema esitanud inimese või inimeste kontaktandmed. Ettepanekud vaatab läbi ja tunnustusauhinna valib välja komisjon, kuhu kuulvad justiitsministeeriumi kantsler, riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja justiitsministeeriumi õigusloome nõukoja esimees. „Õigusteadlaste päevad on Eesti juristkonna suursündmus. Sel aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest ja selle puhul on õigusteadlaste päevad pühendatud põhiseadusele. Põhiseadusega seotud teemadel räägitakse kahel plenaaristungil ja 16 paneelsessioonil ning esineb enam kui kaheksakümmend ettekandjat,“ selgitab riigikohtunik ja õigusteadlaste päevade korraldustoimkonna liige Heiki Loot. Õigusteadlaste päevade programmiga saab tutvuda sihtasutus Iuridicum kodulehel. Rohkem teavet „Õiguse eest seisja“ tunnustusauhinna kohta leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.     Justiitsministeerium, avaldatud 7 paeva tagasi

Spordiorganisatsioonidel on võimalus ja vastutus märgata laste väärkohtlemist spordis

15.09.2020. Justiitsministeerium koos teiste asutustega saatis seoses hiljuti alanud uue kooliaastaga spordiorganisatsioonidele kirja praktiliste nõuannetega, et nad oskaksid märgata ja reageerida olukorras, kui last või noort on trennis väärkoheldud. „Laps ei pruugi ise alati kohe mõista, kui teda on väärkoheldud, samuti ei oska ta sellest alati rääkida. Tihti kipub aga ka täiskasvanutel nappima teadmisi, kuidas sellises olukorras reageerida, kuigi just neil on spordiorganisatsioonides suur vastutus ja nende reaktsioonist võib sõltuda olukorra edasine lahendamine,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste. Selleks, et aidata spordiorganisatsioonidel selliste juhtumitega tegeleda lapsi ning ka teisi olukorraga kokku puutuvaid inimesi, saatis justiitsministeerium koos partneritega spordiorganisatsioonidele pöördumise, milles on rida praktilisi nõuandeid, kuidas väärkohtlemise korral käituda ja selliseid olukordi ka ennetada. „Kõige olulisem on last kuulata ja uskuda ning julgustada teda oma murest rääkima. Samuti on oluline pakkuda tuge teistele organisatsiooni lastele ja noortele ning lapsevanematele, kes samuti võivad vajada võimalust olla ärakuulatud ja saada psühholoogilist nõustamist,“ selgitas Tammiste. Spordiorganisatsioonidel on üheks võimaluseks leida ja leppida kokku usaldusisikud, kelle poole väärkohtlemise kahtluse korral nii lapsed, lapsevanemad kui töötajad saaksid pöörduda. Vajalik võib olla küsida abi väljastpoolt, helistades hädaabinumbril 112, teatades juhtunust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või helistades lasteabi telefonil 116 111. Väärkohtlemise ennetamisele aitab kaasa lastekaitse, laste arengu ja heaolu ning väärkohtlemise ennetamise teemasid käsitlevatel koolitustel osalemine või nende korraldamine. Koolitusi saab tellida e-mailil info@antidoping.ee. Täpsemaid nõuandeid saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt. Pöördumisele kirjutasid koos justiitsministeeriumiga alla Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, Eesti Olümpiakomitee, sotsiaalkindlustusamet, kultuuriministeerium, Spordikoolituse ja -Teabe SA ning Noored Olümpiale SA.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 paeva tagasi

Haldustrahvimenetluse seadus saadeti kooskõlastusringile

15.09.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse Eesti õiguskorda uus trahviliik – haldustrahv. Haldustrahvimenetluses saab finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumisi tulevikus efektiivsemalt menetleda ja rikkumiste toimepanijaid vajadusel jõulisemalt karistada.    „Haldustrahvimenetlus luuakse vaid nende valdkondade jaoks, mille puhul on Euroopa Liidu üleselt kokku lepitud, et probleemide lahendamiseks ei piisa enam üksnes liikmesriikide senistest lahendustest, vaid ühtse eesmärgi saavutamise viis peab olema liidu üleselt võimalikult ühetaoline,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg seaduse tagamaid. Hetkel on Eestis õiguskuuleka tegevuse tagamiseks kaks eraldi menetlussüsteemi: ohu tõrjumiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks mõeldud riikliku ja haldusjärelevalve süsteem ning karistamiseks mõeldud süüteosüsteem. Kui esimese keskmeks on probleem ning selle kiire ja tõhus lahendamine, siis teise puhul on oluline rikkumine ja selle toimepanija karistamine. Uue seadusega luuakse neist kahest hübriidmenetlus, mis annab eesmärgi saavutamiseks senisest suurema paindlikkuse, sh lihtsustab otsuseni jõudmist, kuid omab ka karistavat eesmärki. Seetõttu on oluline, et ühtegi isikut ei jäetaks ilma kaitsest, mis peab kaasnema süüstava etteheitega. Need on näiteks süütuse presumptsioon ja sellest tulenev tõendamiskoormuse jaotus.  Seega ei muudeta haldustrahvimenetluse seaduse eelnõuga põhimõttelisel tasandil ühtegi olemasolevat toimivat järelevalve- jm süsteemi, vaid lisatakse täiendav menetlusliik. „Eelnõu ettevalmistamisel oli meie jaoks oluline, et uus seadus võimaldaks suures ulatuses säilitada meile omase ning Eesti vajadusi ja eripära arvestades välja kujunenud õigussüsteemi,“ lisas Aeg. Haldustrahvi vajalikkusele on tähelepanu juhtinud ka andmekaitse inspektsioon, kes oma tänavuses aastaraamatus kirjeldab aastaid kestnud tulemusteta, kuid selle eest väga ressursimahukat võitlust otseturustuskirjade saatjate ehk spämmijatega. Rikkumise lõpetamiseks on inspektsioonil seni olnud võimalik riikliku järelevalve raames teha otseturustajale esmalt ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks ning selle mittetäitmisel asuda määrama sunniraha. Kuna sunniraha oma olemuselt ei võimalda karistamist, võib tekkida vajadus lisaks juba läbi viidud haldusmenetlusele toimetada ka süüteomenetluses. „Kui siseriiklik õigus võimaldaks teha haldustrahvi, muutuks menetlus ökonoomsemaks ja inspektsioon saab määrata korduvrikkujale trahvi väikse ajakuluga,“ seisab inspektsiooni aastaraamatus. Millisel moel erinevatele rikkumistele haldustrahvimenetluses tulevikus reageeritaks, sõltub muu hulgas rikkumise raskusest, rikkuja koostööst järelevalveasutusega ja tema valmidusest probleem lahendada ja kahju heastada. „Kindlasti ei  järgne trahv automaatselt igale rikkumisele, vaid selle vajadus selgub õigusriigile kohaselt menetluse käigus ja alati säilib õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse,“ lisas Aeg. Rikkumised, mille eest võib tulevikus haldustrahvi määrata, koos võimalike trahvimääradega nähakse ette eriseadustes, milleks on konkurentsiseadus, isikuandmete kaitse seadus ning finantsvaldkonnas nt väärtpaberituru seadus ja krediidiasutuste seadus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 paeva tagasi

Avaneb taastava õiguse taotlusvoor, mis aitab toetada tööd noorte õigusrikkujatega

14.09.2020. Alates kolmapäevast, 16. septembrist saab taotleda toetust taastaval õigusel põhinevate meetodite kasutamiseks ühiskonnas. Taastava õiguse puhul on kõige olulisem konflikti või õigusrikkumise tagajärjel tekkinud kahju heastamine, nii et olukorra lahendamises osalevad aktiivselt kõik juhtunust mõjutatud inimesed.  Taotlusvooru kogumahuga 400 000 eurot rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra 2014-2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. „Kuigi taastavat õigust on kergem mõista õigussüsteemi ja karistusõiguse kontekstis, on selle kasutusala oluliselt laiem, sobides hästi näiteks haridussüsteemi, spordi-, sotsiaal- või tervishoiuvaldkonda,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Taastava õiguse suur potentsiaal seisneb selles, et  konfliktide ennetamisele ning õigusrikkumiste tagajärjel tekkinud kahju heastamisele suunatud lähenemine toob kaasa häid tulemusi nii konkreetse konflikti osapooltele kui ühiskonnale laiemalt,“ lisas minister. Toetuse andmise eesmärk on laiendada taastaval õigusel põhinevate lähenemiste ja meetodite kasutamist lastele ja noortele suunatud asutustes, sotsiaal-, lastekaitse- ja noorsootöös, politseis, prokuratuuris, kohtutes, kriminaalhoolduses, kinnistes asutustes, sh vanglas, ning ühiskonnas laiemalt. Norra on rakendanud taastava õiguse meetmeid juba aastaid ja meil on väga hea meel lisaks programmi rahastamisele jagada Eesti kolleegidega ka oma kogemusi selles valdkonnas,» ütles Norra suursaadik Else Berit Eikeland. „See on koostöö, millest mõlemad osapooled võidavad,“ lisas suursaadik. Toetatavad tegevused on: uute taastaval õigusel põhinevate meetodite piloteerimine töös alaealiste ja noorte õigusrikkujatega; taastava õiguse põhiste lähenemiste ja meetodite katsetamine erinevates keskkondades, sh lastele ja noortele suunatud asutustes, sotsiaal-, lastekaitse- ja noorsootöös, politseis, prokuratuuris, kohtutes, kriminaalhoolduses ja kinnistes asutustes, sh vanglas; teadlikkuse tõstmise tegevused, sh infopäevad, infomaterjalid, trükised, video- ja helisalvestised jm; kogukonda kaasavad tegevused taastava õiguse osas teadlikkuste, teadmiste ja oskuste parandamisel; koolitustegevused, sh koolitused, seminarid, töötoad, praktikate vahetamine, koolitajate koolitused jm; pilootprojektide läbiviimine, eesmärgiga luua taastaval õigusel põhinev kogukond, nt taastav kool, töökoht, linn jne; õppematerjalide, juhendite, juhiste jm tootmine; muud toetavad tegevused, mis aitavad laiendada taastava õiguse kasutamist. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta 30 000 eurot ja suurim summa 200 000 eurot. Taotlusvooru viib läbi Riigi Tugiteenuste Keskus. Taotlusvooru infopäev toimub 28.09.2020 algusega kell 10.00 Zoom e-keskkonna vahendusel. Taotlusi saab esitada läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuste keskkonna 16.09.2020–16.11.2020 kell 17.00. Toetuse taotlemiseks peab olema avalik-õiguslik juriidiline isik, äriline või mitteäriline eraõiguslik juriidiline isik või valitsusväline organisatsioon või Eestis tegutsev valitsuste vaheline organisatsioon. Täpsemat info taotlusvooru ja infopäeva kohta leiab riigi tugiteenuste kodulehelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Kaks maakohut saavad järgmisest aastast uued esimehed

10.09.2020. Justiitsminister nimetas alates 1. jaanuarist 2021 seitsmeks aastaks ametisse Harju maakohtu esimehe Astrid Asi ja Pärnu maakohtu esimehe Toomas Talviste. „Astrid Asi on ennast tõestanud võimeka ning tasakaaluka juhina, kel on selge visiooni, kuidas oma teadmiste ja kogemustega suunata Harju maakohtu arengut. Oma praeguses ametis Viru maakohtu esimehena on Astrid Asi näidanud, et tal on valmisolek ja oskused edendada häid suhteid ning koostööd asutuse sees, teiste kohtuasutuste ja koostööpartneritega. Minu ootus on, et uus esimees on tugev juht, kes aitab taastada kohtunike töörahu selles majas,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Harju maakohtu seest ühtki teist võrreldava juhtimiskogemusega kandidaati konkursile ei tulnud,“ lisas minister. „Asutuse või üksuse juhtimisel olen alati eelistanud väärtuspõhist lähenemist ning avatud, motiveerivat ja tagasisidestavat organisatsioonikultuuri. Neist üldpõhimõtetest lähtun ka Harju maakohtu juhtimisel,“ selgitas Astrid Asi. Pärnu maakohtu esimeheks nimetatud Toomas Talvistel on justiitsministri sõnul juhtimiseks vajalikud eeldused, isikuomadused ja tahe. „Tegemist on pikaaegse ja kogenud kohtunikuga, kel on kindel ja läbimõeldud visioon, kuidas Pärnu maakohut juhtida ja arendada.“ „Usun, et suudan anda vajaliku panuse nii Pärnu maakohtu kui üldse kohtute arengusse, tulla toime juba mitu aastat kestva ja veel pikalt jätkuva põlvkonnavahetuse muredega kohtunike hulgas ning säilitada kohtu põhiväärtused: usaldusväärsuse, asjatundlikkuse ja sõltumatuse,“ selgitas Toomas Talviste. Mõlema maakohtu uue esimehe ametiaeg algab 1. jaanuaril 2021. Kohtute praeguste esimeeste ametiajad lõppevad 2020. aasta lõpus. Kandidaadid valis sisekonkursil kandideerinute hulgast välja konkursikomisjon, kuhu kuulusid üks riigikohtunik, kaks ringkonnakohtunikku ning kaks justiitsministeeriumi ametnikku. Kandidaadid kiitis eilsel istungil heaks kohtute haldamise nõukoda ja vastavalt kohtute seadusele nimetas justiitsminister nad ametisse.   Justiitsministeerium, avaldatud 12 paeva tagasi

Tühja kasseti tasu kogumisel arvestatakse muutuvaid tarbimistrende

03.09.2020. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muuhulgas sisaldab ettepanekuid niinimetatud tühja kasseti tasu süsteemi muutmiseks ning aitab lõpetada olukorra, kus autorõiguste omajad ei saa oma teoste kopeerimise teel leviku eest õiglast hüvitist. Olulisemate muudatustena laiendatakse isikute ringi, kelle vahel tühja kasseti tasu jagatakse ja muudetakse senist süsteemi, mille kohaselt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus on sätestatud autoriõiguse seaduses. See otsustusõigus antakse tulevikus valitsusele, kes kehtestab tasu suuruse määrusega. „See tagab süsteemi suurema paindlikkuse ja võimaluse seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises ja ka selles osas, milliseid seadmeid ja andmekandjaid inimesed reprodutseerimiseks kasutatavad,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg. Seaduseelnõuga koos saadeti arvamuse avaldamiseks ka konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistelt salvestusseadmetelt ja andmekandjatelt ning kui suures summas tuleks tänaste tarbijauuringute alusel tasu koguda. „Oleme oma ettepanekus lähtunud põhimõttest, et tasu tuleks koguda sellistelt seadmetelt ja andmekandjatelt, mis võimaldavad muusikat või filme salvestada või hoiustada ning mida sellel otstarbel ka tegelikult kasutatakse,“ sõnas Aeg.  Seega on välja jäetud näiteks nutikellad, -prillid ja targa kodu tehnika, millel võib küll olla sisemälu, aga mida muusika ja filmide kopeerimiseks hetkel ei kasutata. Tühja kasseti tasu süsteem lähtub loogikast, et tootja, sissevedaja või müüja, kes tasu maksab, lisab tühja kasseti tasu tema poolt müüdava salvestusseadme või -kandja hinnale. Seega hüvitab toote jae- või edasimüüja tootjale või sissevedajale tema poolt makstud tühja kasseti tasu. Lõppastmes hüvitab tasu toote ostja osana selle ostuhinnast. Selline lähenemine muudab tühja kasseti tasu kogumise võimalikult lihtsaks ning tagab, et lõppastmes tasub tühja kasseti tasu inimene, kes seadme soetab ja seda eelduslikult ka kopeerimiseks kasutab. Sarnaselt kogutakse nn. tühja kasseti tasu enamikes Euroopa Liidu riikides. Lisaks antakse eelnõuga osa ministeeriumi ülesandeid autoriõiguse valdkonnas, näiteks autoriõiguse komisjoni töö korraldamine, üle Patendiametile, millest ministeeriumi programmi kohaselt võiks lähiaastatel kujuneda tänapäevane intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks.   Eelnõu taustast: Autoriõiguse seaduse § 26 lg 1 näeb ette, et autori nõusolekuta on füüsilistel isikutel lubatud isiklikeks vajadusteks kopeerida audiovisuaalseid teoseid ning teoste helisalvestisi tingimusel, et autoritele, esitajatele ning fonogrammitootjatele tagatakse sellise kopeerimise eest õiglane tasu. Autoriõiguse seadus koos selle alusel 2006. a-l vastu võetud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega näeb ette mehhanismi, millega tagatakse õiglane hüvitis audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kopeerimise eest isiklikeks vajadusteks. Alates 1996. a kehtiva süsteemi järgi maksavad salvestusseadmete ja –kandjate müüjad või importijad vastavalt 3% ja 8% kauba väärtusest nn tühja kasseti tasu, mis jaotatakse kord aastas õiguste omajate vahel. Paraku kogutakse alates 2014. a-st nn tühja kasseti tasu nii vähe, et jaotamisele kuuluvaks summaks on tulnud kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületavad kogutud summat). Selle põhjuseks on asjaolu, et VV määrusega kehtestatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloog on vananenud ning ei sisalda seadmeid ja andmekandjaid, mida täna muusika ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse. Seadusemuudatusega soovitakse leida õiglane ja tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii õiguste omajate huve ja õigusi aga ka tegelike tarbimisharjumusi ja muutunud tehnilisi võimalusi. Justiitsministeerium, avaldatud 19 paeva tagasi

Ettevõtlusmaastikku oluliselt korrastanud äriregister sai täna 25

1.09.2020. Äriregister tähistas täna oma 25. sünnipäeva. 1. septembril 1995 jõustunud äriseadustik ja äriregister reformisid märkimisväärselt Eesti majanduskeskkonda ning korrastasid ärimaastikku. „Uus äriseadustik oli sel ajal väga mahukas äriõiguse muudatus. See kehtestas uued reeglid ja nõuded majandustegevuses osalejatele ning samuti ettevõtjate registreerimise osas. Seetõttu oligi vaja ka äriregistrit. Seadusesse pandi kirja mitmeid seni reguleerimata valdkondi nagu näiteks nime kaitse, ümberkujundamise reeglid. Nende mahukate muudatuste tulemusena saab öelda, et Eestis tekkis Euroopale tuttav ettevõtlusmaastik,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.  1995. aasta seadusega nähti ette, et justiitsministri määramisel võis äriregistrit pidada ka arvutis. Toona tähendas see võimalust registreerida dokumentide vastuvõtmine, sisestada kande andmed ja trükkida need seejärel välja A3 formaadis registrikaardile. Esimesed kanded tehti äriregistrisse 14. septembril 1995. 2015. aastaks oli registritoimikute pidamine viidud täisdigitaalseks. Elektrooniliselt on kättesaadavad üle 300 000 äriregistri toimiku. Kõige rohkem on täna registrisse kantud osaühinguid – 212 128. Aktsiaseltse on äriregistrisse kantud 2843. „Kaasaegsel äriregistril on märkimisväärne roll selles, et Eesti on Maailmapanga koostatud Doing Business edetabelis teiste riikide seas 18. kohal. Näiteks on väga kõrgelt hinnatud seda, kui lihtne on Eestis ettevõtte asutamine. Sisuliselt saab seda teha mõnekümne minutiga,“ rõhutas justiitsminister Raivo Aeg. Täna kulub registriosakonnas kõikide esitatud avalduste lahendamiseks keskmiselt 13 tundi. 1995. aastal kulus selleks koos otsuse ärakirja saatmisega ligikaudu 25 päeva, kuid menetlustähtaegu pikendati töökoormuse tõusu tõttu pidevalt. Äriregistri algusaegadel, aastal 1996, esitati registrile kokku 16 464 avaldust. Täna esitatakse registrile ühes kuus keskmiselt 7200 avaldust, aastas kokku lahendab registriosakond ligi 300 000 menetlust. Äriregistrit peavad praegu kohtute seaduse alusel kohtunikuabid, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatud, kuid peavad seaduses ette nähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid. Registriosakonnas töötab 20 kohtunikuabi. Teatud funktsioone täidavad kohtunikuabide kõrval ka registrisekretärid, keda on kokku registriosakonnas 25. Seega töötab registriosakonnas kokku 45 ametnikku. 2021. aastal valmib Registrite ja Infosüsteemide Keskusel uus äriregistri portaal, mis koondab kodanike ja ettevõtjate jaoks ühte keskkonda nii teabesüsteemi kui ettevõtjaportaali võimalused. 25 faktiga äriregistri kohta saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.   Justiitsministeerium, avaldatud 21 paeva tagasi

Justiitsminister andis 29 inimesele Vabaduse Tammepärja aumärgid

1.09.2020. Eile tunnustas justiitsminister Raivo Aeg Vabaduse Tammepärja aumärgiga 29 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel. Tunnustuse pälvinute hulgas on Eesti kaitselahingutes osalenud veteranid, endised metsavennad, vastupanuvõitlejad ja õigusvastaselt represseeritud. Samuti tunnustab justiitsminister oma otsusega Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse talletajaid. Nende hulgas on metsavendluse mälestuse hoidjad, mälestiste rajajad, mälestuspäevade korraldajad ja isamaalise kasvatuse arendajad. „31. augustil 26 aastat tagasi lahkus Eestist viimane Vene sõdur. See lahkumine polnud ilus ja sõbralik, vaid pigem vaenulik, kuid tähtis on see, et me saime lõpuks ometi taas vabaks,“ kõneles tseremoonial justiitsminister Raivo Aeg. „Võõrast väest jäid siia maha lõhutud kasarmud ja palju lagastatud alasid, mille me oleme nüüdseks ammu korda teinud. Kuid üle poole sajandi kestnud okupatsioon lõi meie maale ja rahvale ka selliseid haavu, mida pole võimalik ravida, heastada ja korda teha.“ „Teisele maailmasõjale ja Eesti okupeerimisele pani aluse 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt. See võttis meilt vabaduse ja oma riigi. Kuid mitte ainult. See kuritegelik sobing hävitas viiendiku Eesti rahvast,“ kõneles Aeg. „Vabaduse saime me tagasi, aga kaotatud elusid pole meil võimalik kuidagi tagasi saada. See on korvamatu kaotus. Selle kaotuse valu aitab leevendada ainult see, et me peame neid inimesi igavesti meeles – et me ei unusta kurjategijate ohvreid ja mäletame, kui ränka hinda me oleme pidanud oma vabaduse eest maksma.“ „Meie rahva vabadusiha võitis vägivalla. Meie pisike rahvas osutus tugevamaks kui maailma kõige jubedamad hirmuvalitsused. Et see nii läks, selles on suuri teeneid kõigil vabadusvõitlejatel: metsavendadel, soomepoistel, kaitselahingute veteranidel, vabadusvõitluses osalenud koolilaste põrandaaluste ühenduste liikmetel, okupantide valede vastu võidelnud dissidentidel,“ rääkis minister. „Tänase võidupäeva puhul otsustasin ma autasustada Tammepärja aumärgiga 29 vabadusvõitlejat ning vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustajat. Kõik nad on andnud oma panuse meie rahva hüvanguks mitte töökohustuse tõttu, vaid vabatahtlikult, armastusest ja truudusest Eesti riigi vastu.“ „Meie ühine kohus on teha kõik selleks, et rahvas oma kangelasi ei unustaks; et meie lapsed ja lapselapsed teaksid, millist hinda on nende vanemad maksnud vabaduse eest, mis praegu tundub nii enesestmõistetav. Olge tugevad nagu tammed!“ soovis minister Raivo Aeg laureaatidele ja külalistele. Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvisid: Laur Sits – Tallinn ja Harjumaa Heino Tina – Tallinn ja Harjumaa Aleksander Kalamats – Tallinn ja Harjumaa Erich Lillioja – Tallinn ja Harjumaa August Tuisk – Tallinn ja Harjumaa Jüri Trei – Tallinn ja Harjumaa Endel Sild – Tartu ja Tartumaa Ülo Subbi – Tartu ja Tartumaa Joosep Toim – Tartu ja Tartumaa Robert-Rudolf Volk – Tartu ja Tartumaa Linda Pikkani (Oeselg) – Saaremaa Enn Peterson – Saaremaa Arvo Põlluste – Pärnumaa Erik Täht – Pärnumaa Kaie Mägi – Põlvamaa Tõnis Tõnisson - Raplamaa Prohhor Loomik – Raplamaa Helju Kaar – Valgamaa Taimo Kask – Valgamaa Romet Pazuhanitš – Võrumaa Kaarel Aluoja – Järvamaa Helmuth Pastarus – Lääne-Virumaa Jüri Tiinas – Lääne-Virumaa Hans Savisik – Viljandimaa Harry Erm – Viljandimaa Reemet Sits – Läänemaa Valdo Raidma – Jõgevamaa Eldor Pärn – Ida-Virumaa Ken Poola – Hiiumaa Justiitsministri kõne leiab siit. Tseremoonia pildid leiab siit. Pildistas Aron Urb. Justiitsministeerium, avaldatud 21 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 2079)