Vägivallaennetuse auhinna sai kuus inimest

24.05.2019. Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Raivo Aeg tunnustasid täna kolmandat korda tublisid inimesi, kes on andnud olulise panuse vägivalla ennetusse. Sel aastal sai auhinna kuus inimest, kellest mitmed tegelevad perevägivalla ohvrite ja lastega. „Me oleme edukalt lõhkunud madalamaks märkamise müüri, mis kurje tegusid ümbritses. Sellega on meie Eestis nüüd juba paremini. Iga varjatud vägivalla ohver peab nagunii abi otsimiseks ületama sisemise müüri, et oma häbi – jah, häbi, kuigi nemad pole ju süüdi, tunnevad ohvrid tihti just häbi – ületada ja abi otsida. Kui lisaks sisemisele müürile on sein ees ka ühiskonnal, siis jõudu ei jätku. Selle teise tõkke, ühiskondliku eituse, saame ja osalt olemegi juba saanud kõrvaldada,“ ütles president Kersti Kaljulaid. Justiitsminister Raivo Aeg rõhutas, et vägivallal, eriti lähisuhtes, pole ühtki õigustust. „See mõjub rängalt nii ohvrile endale kui ka vägivalda näinud lastele. Sel aastal auhinna saanud paistavad silma just sellega, et aitavad perevägivalla all kannatanuid ja probleemide küüsis lapsi. Ka riigi tasemel on need teemad väga olulised. Arendame järjepidevalt ohvriabi süsteemi, et kannatanud saaksid vajadusel kohe abi ja nõu. Lastele menetluses pöörame samuti suurt tähelepanu, et nad juba noorena kuritegevuse nõiaringi ei satuks, seda nii kannatanuna kui vägivalla mustreid korrates, toimepanijatena. Võtame selleks eeskuju nii Soomest kui Islandilt, kus laste riskikäitumise ja vägivalla ennetamisel on tehtud edusamme,“ rääkis minister. Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale sel aastal 32 kandidaati, kellest komisjon valis välja kuus.Haini Ilonen töötab Pärnu naiste varjupaigas: kunagi ta elas seal abi vajajana, nüüd aga toimetab aktiivselt kogemusnõustajana. Ta on muutnud oma kogemuse, julguse ja avalike esinemistega väga paljude inimeste elu, teavitanud ühiskonda lähisuhte¬vägi¬valla probleemist ning andnud paljudele oskuse näha abivajajat.Elle Karm on pühendunud prokurör, kes juhib menetlust enamikus Lääne-Virumaa kriminaal¬asjades, kus mureks perevägivald ja laste poolt või vastu pandud kuriteod. Selliste ülesannetega prokuröre on Eestis teisigi, kuid Elle plussid on varasem kogemus politseiuurijana, erakordselt tugev võrgustikutöö oma piirkonnas, nõudlikkus kolleegide vastu ja uuenduslikud töömeetodid. Eelkõige püüab Elle leida peredele parimaid lahendusi sotsiaalprogrammide abil. Tänu talle saavad ka vägivallatsejad meeste tugirühmas teraapilist abi, et sellest käitumismustrist vabaneda.Anne Klaar on kannatanute abistaja ja võrgustikutöö keskpunkt Põlvamaal. Anne eestvedamisel alustati 2016. aastal just Põlvas MARACi koostöömudeliga, mis on mõeldud rasket vägivalda kogenud täiskasvanutele ja lastele. See andis indu ka teistele ja loodetavasti toimib mudel 2019. aasta lõpul juba kõikides maakondades. Anne on aktiivne võrgustikuhoidja ning igapäevase töö kõrval on ta alati oodatud lektor infopäevadel, seminaridel ja koolitustel nii Põlvamaal kui ka mujal.Laura Mallene kirjutab vägivallast tihti ja teravalt – nii, nagu see on. Ta käsitleb paljusid vägivallateemasid ja teeb seda erilise tundlikkusega, millega ta suudab näidata vägivalda ohvri silme läbi. Laurale on väga tähtsad kannatanu huvid ning ta jälgib hoolega, et tema lood ei teeks kannatanule kahju. Aktiivse spordihuvilisena seisab Laura aktiivselt ka selle eest, et ühiskond pööraks tähelepanu laste väärkohtlemise ennetamisele sporditegevustes.Merle Purre seisab noorte vaimse tervise eest. Ta on koolitaja ning noorte vaimse tervise liikumise eestvedaja. Kuusalu keskkoolis on Merle õpetanud nii noori kui ka lapsevanemaid ja õpetajaid. Pärast neid koolitusi oskasid noored otsida kontakti tugispetsialistidega ja paljud lapsevanemad hakkasid tundma huvi psühholoogiteenuse vastu.Sirje Reisberg on pühendunud ja kogenud politseinik, kes tegeleb Lääne-Harju piirkonna lähisuhtevägivalla juhtumitega. Ta jälgib ja korrastab juhtumeid andmebaasis, edastab infot juhtumite kohta piirkonnapolitseile ja märgukirju omavalitsusele, peab riskiperede arvestust, tundes oma piirkonnas peaaegu kõiki peresid, kus on kogetud lähisuhtevägivalda. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Auhinna saanute lugudega on võimalik lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 1 paev tagasi

Aeg: Küberkompetentsi kasvatamine õigussüsteemis on väga oluline

16.05.2019. Justiitsminister Raivo Aeg rääkis täna Tallinnas toimuval Euroopa Liidu peaprokuröride konverentsil, et rahvusvaheline küberkuritegevus on tõsine väljakutse kogu maailmale ja sellega võitlemiseks tuleb tõsta õigussüsteemi infotehnoloogilist kompetentsi. „Võitluse rahvusvahelise küberkuritegevusega teeb keeruliseks fakt, et see ei tunne ühtki riigipiiri,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Eelnev teeb keeruliseks nii tõendite leidmise, nende fikseerimise kui ka kohtule esitamise.“ Samas võib aga kübermaailm ministri sõnul pakkuda uusi lahendusi ning kompetentsi kasvatamine õigussüsteemis on selles määrava tähtsusega. Selleks tuleb prokuröre koolitada ja julgustada ning kaasama peab IT-ala parimaid asjatundjaid nõunike ja ekspertidena. „Piiramatu info hulgaga aitavad tänapäeval toime tulla vastavad tarkvarad, aga ka oskus seada menetlustele raame ja eesmärke. Iga päev tuleks tegeleda sellega, et kasvatada  õigussüsteemis tegutsevate juristide teadlikkust maailmas loodud  digitaalsetest võimalustest ja püüda neid võimalusi konkreetsetes menetlustes kasutada,“ märkis Aeg.  Tallinnas 15.-17. maini kogunev Euroopa Liidu prokuratuuride juhtide mitteformaalne nn Nadali võrgustik on saanud oma nime selle esimese kokkukutsuja Prantsuse Kassatioonikohtu omaaegse peaprokuröri Jean-Louis Nadali järgi. Presidentuuri kannavad liikmed kordamööda. Praegune eesistuja on Eesti ja presidentuuri kannab riigi peaprokurör Lavly Perling. Korraldatav kohtumine on järjekorras üheteistkümnes ning keskendub sel korral kübertemaatikale. Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Valitsus nimetas andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks Pille Lehise

16.05.2019 Valitsus kiitis heaks justiitsminister Raivo Aegi ettepaneku nimetada andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks Pille Lehise. Pille Lehisel on olemas valdkonna teadmised ning pikaajaline kogemus meeskonna ja protsesside juhtimises ning strateegilises planeerimises maksu- ja tolliametis. Lehisel on magistrikraad õigusteadustes ning tema tugevuseks on haldusõiguse ja avaliku sektori toimimise tundmine. Pille Lehis asub andmekaitse inspektsiooni peadirektorina tööle 19. augustil. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat. Avaliku konkursi andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale korraldas riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Raivo Aeg: Patarei muuseum kaitseb meie ajalugu

14.05.2019. Täna Patarei vanglas avatud näitust „Kommunism on vangla“ võib pidada rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ja teabekeskuse rajamise esimeseks etapiks. Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on rajatav muuseum Eestile olulise tähtsusega rahvuslik projekt, mis aitab kaitsta ja tutvustada meie ajalugu. „See kunagine merekindlus on meie rahva teadvuses ühtaegu nii kurjuse sümbol kui ka mälestusmärk süütutele ohvritele. Siin on kannatanud tuhanded totalitaarrežiimide ohvrid ja paljud neist on siia ka elu jätnud. Patareis on oma poliitilisi vastaseid kinni hoidnud ja piinanud mitmed vägivaldsed režiimid, kuid kõige võikamaid kuritegusid on siin toime pannud kommunistlikud okupandid, kes peremehetsesid meie maal üle poole sajandi. Seepärast on mul hea meel, et just endises Patarei vanglas hakkab nüüd tegutsema rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum,“ märkis justiitsminister Raivo Aeg. „Kommunistlike okupantide korraldatud vahistamiste, küüditamiste ja tapmiste eesmärk oli sundida meid hirmunult alistuma. Kümned tuhanded inimesed veeti Siberisse surema ja kümned tuhanded inimesed põgenesid eluga riskides Eestist, et pääseda Nõukogude terrori eest. Me ei tohi lubada, et see sünge ajalugu unustusse vajuks,“ rõhutas Aeg. Täna Patarei vangla idatiivas avatud näituseala „Kommunism on vangla“  tutvustab kommunismi ideoloogiat ja kuritegusid Eestis. Raivo Aegi sõnul on see üks leebemaid nimetusi, mida kommunistlikele õudustele saab anda. Näituseala on külastajatele avatud alates 15. maist kuni oktoobri alguseni. Rohkem infot näituseala kohta leiab aadressilt www.patareiprison.org/kulasta Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Laste õigused kriminaalmenetluses on edaspidi paremini kaitstud

14.05.2019. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tagatakse edaspidi kuriteokahtluse alla sattunud laste individuaalne hindamine ning nende teadlikkus oma õigustest. Samuti täiendatakse võimalusi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemiseks. „Meie eesmärk on, et menetluse all olev noor ei satuks kuritegevuse nõiaringi ning samal ajal saaks aru enda tegude tagajärgedest. Selleks, et prokuratuur või kohus saaks teha tema suhtes õige otsuse, tuleb alaealise vajadusi individuaalselt hinnata. Üldjuhul peab selleks pädev inimene hindamise läbi viima enne süüdistuse esitamist. Kaasata tuleb lapse vanemaid, vajadusel teisi lähedasi ja lastekaitsetöötajat,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg.  Hindamisel võetakse arvesse noore isiksust, küpsust, tausta, sealhulgas haavatavust, ning ka varem alaealise suhtes läbi viidud hindamiste tulemusi. Noorel on õigus teavitada enda vanemat või muud seaduslikku esindajat enda kinni pidamisest. Kui alaealiselt on võetud vabadus, tehakse talle tervisekontroll, mille tulemustega peavad prokuratuur ja kohus oma otsuste tegemisel arvestama. Kõikide alaealist kahtlustatavat või süüdistatavat puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta alaealise huve. 2018. aastal registreeriti 1124 alaealiste toime pandud kuritegu. Aasta lõpu seisuga oli vanglas 14 alaealist, kellest kümme süüdimõistetut ja neli vahistatut. Samuti täiendatakse karistusseadustikku nii, et Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid saaks tulemuslikult uurida ja seeläbi luuakse Eestis eeldused Euroopa Prokuratuuri töö alustamiseks. Euroopa Liidu finantshuvide all mõistetakse Euroopa Liidu eelarves ja sellega seotud asutuste varasid, tulusid ja kulusid; näiteks kuuluvad siia alla Euroopa Liidu fondidest makstavad toetused ja Euroopa Liidu eelarvesse makstavad maksud. Seni nende huvide kaitseks kehtinud konventsiooni asendab edaspidi direktiiv. Muudatustega võetakse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi: alaealiste menetlusõiguste direktiiv ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Justiitsminister esitab andmekaitse inspektsiooni peadirektori kandidaadiks Pille Lehise

10.05.2019. Justiitsminister Raivo Aeg esitas andmekaitse inspektsiooni peadirektori kandidaadiks Pille Lehise. Põhiseaduskomisjon arutab kandidaadi sobivust 14. mail. Heaks kiitmise korral esitab justiitsminister peadirektori ametisse nimetamise ettepaneku seejärel vabariigi valitsusele. „Pille Lehis on võimekas juht, kelle pikaajaline kogemus maksu- ja tolliametis on andnud korraliku pagasi meeskonna ja ka protsesside juhtimises ning strateegilises planeerimises. Ühtlasi on tal tööalane kokkupuude nii andmekaitse- kui finantsvaldkonnaga ning tal on olemas ka rahvusvahelise koostöö kogemus. Olen enam kui kindel, et ta suudab oma senise kogemusega rikastada nii andmekaitse inspektsiooni sisemist kui ka piiriülest koostööd,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Pille Lehisel on magistrikraad õigusteadustes ning tema tugevuseks on haldusõiguse ja avaliku sektori toimimise tundmine. Peadirektori ametikohal näeb Lehis oma olulisemate väljakutsetena andmekaitse inspektsiooni rolli tugevdamist ühiskonnas proaktiivsema suhtlemise ning teavitustegevusega, aga ka koostöö parandamist riigi, erasektori ja kodanikega. Avaliku konkursi andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale korraldas riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat. Justiitsministeerium, avaldatud 15 paeva tagasi

Justiitsministeerium ootab ettepanekuid suhtluskorra küsimuste parandamiseks

7.05.2019 Justiitsminister Raivo Aeg saatis arvamuse avaldamiseks välja ettepanekud perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse ning täitemenetluse seadustiku muutmiseks. Väljatöötamiskavatsuses pakutab ministeerium lahendusi, kuidas muuta laste ja vanemate omavaheliste lahkhelide lahendamist kiiremaks ja sujuvamaks. Justiitsminister rõhutab, et suhtlemise korra määramise peamine eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ning säilitada temaga lähedased suhted. „Selge on see, et seadusandja peab laste huvid seadma esikohale. Ütleb ju põhiseaduski, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Küll aga on problemaatiline see, et kehtivas õiguses on mitmeid kitsaskohti, mis suhtluskorra küsimustes lahendamist vajavad, alates menetluse kiirusest, lõpetades lapse suhtes jõu kasutamisega,“ märkis Raivo Aeg. „Kehtiv menetlusõigus ei sätesta vanema ja lapse suhet puudutavas kohtumenetluses üldisi ajalisi piiranguid. Ometi on just suhtlusõiguse asjades äärmiselt oluline kohtulahendi täitmise kiirus, sest kaotsi läinud aeg võib kaasa tuua parandamatud tagajärjed lapse ja lahus elava vanema vahelisele suhtele,“ ütles Aeg. Selleks, et suhtluskorra sundtäitmise menetlus muutuks kiiremaks, teeb justiitsministeerium ettepaneku kaotada kohustuslik lepitusmenetlus suhtluskorra lahendite sundtäitmisel. Nii jääks lepitusmenetlus kohtule üheks võimaluseks, millega lapse ja vanema vahelisi lahkhelisid lahenda. Kohustusliku lepitusmenetluse kaotamine võtab lapsega koos elavalt vanemalt võimaluse menetlusega venitada. Menetlust aitaks kiirendada ka kohtute aktiivse rolli suurendamine. Näiteks plaanitakse anda sunnivahendite kohaldamise õigus kohtu pädevusse, mis annab kohtule paindlikkuse valida erinevate meetmete (nt käitumisjuhis, suhtluse hooldaja) vahel. Ühtlasi oleks kohtul võimalik määrata nn suhtluse hooldaja, mis tähendab vähemal määral sekkumist vanema õigustesse võrreldes hetkel kasutatava erieestkostja määramisega. See on mõeldud ainuüksi toetava ja abistava meetmena juhtudeks, kus vanem on lapsest võõrdunud või vanem soovib, kuid ei oska lapsega vahetult suhelda. Ühtlasi on ettepanek asendada kohtutäituri poolt sunniraha määramine kohtu poolt trahvi määramisega. Sellega oleks kohtul võimalik rahatrahvi määrata ka varasemate rikkumiste eest nö karistusena kui suhtluskorda jätkuvalt ei täideta. Samuti oleks kohtul võimalik lapse huvidest lähtuvalt algatada sunnivahendite kohaldamise menetlus omal algatusel. Sellega väheneks kohtutäituri roll ja koormus suhtlusõiguse asjade täitmisel, sest täiturid teostaks vaid üksikuid kohtu poolt määratud toiminguid. Lisaks teeb justiitsministeerium ettepaneku keelata suhtluskorra vaidlustes lapse suhtes jõu kasutamine. Jõudu võib eelnõu kohaselt kasutada äärmise vajaduse korral suhtlust takistava vanema suhtes, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemusteta. Justiitsministeerium ootab perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele kommentaare ja ettepanekuid kuni 7. juunini 2019. Väljatöötamiskavatsus (834.02 KB) Justiitsministeerium, avaldatud 18 paeva tagasi

Justiitsministeerium otsib laste seksuaalse väärkohtlemise uuringu läbiviijat

6.05.2019. Justiitsministeerium kuulutas välja hanke laste seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuringu läbiviija leidmiseks. „Mitmed erinevad asjaolud nagu näiteks hirm juhtunust rääkida, madal politseisse teatamise osakaal ning sellise informatsiooni kogumise keerukus muudavad seksuaalse väärkohtlemise eriti peidetud vägivalla tüübiks. Seetõttu on oluline mõista, milline on seksuaalvägivalla tegelik ulatus ning mõju ja teha seda anonüümse küsitlemise teel,“ ütles kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Tammiste lisas, et Eestis puudub ka selge ülevaade rakendatud laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise meetmete mõjudest. „Arvestades, et laste seksuaalne väärkohtlemine kahjustab laste tervist ja psühhosotsiaalset arengut, on vaja tõendust sellele, et väärkohtlemise ning seksuaalvägivalla ennetamise poliitikad omavad soovitud mõju,“ märkis ta. Uuringu eesmärk on hinnata senise poliitika ja ennetustegevuse mõjusid: saada tagasiside ning hinnang laste kokkupuutele seksuaalharidusega ning nende oskusele väärkohtlemise kogemise korral juhtunust teatada ning abi saada. Teiseks eesmärgiks on saada teada, kui suur osa lapsi, kui sageli, millises vanuses ja millist tüüpi seksuaalvägivalla ohvriks Eestis langevad. Sellise ülevaate saamine võimaldab hinnata seksuaalse väärkohtlemise probleemi ulatust Eestis, jälgida väärkohtlemise dünaamikat ja sellega seotud näitajate muutumist ajas. Kogutud info aitab jõuda selgusele, kas senised tegevused on soovitud mõju avaldanud ning kuidas on 16-18aastaste noorte kogemused, hoiakud ning käitumine võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui sarnane uuring viimati läbi viidi, muutunud. Seeläbi saab tuleviku tegevusi paremini planeerida. Justiitsinisteerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond läbi SA Eesti Teadusagentuuri toetavad uuringu läbiviimist kokku 20 000 euroga. Pakkumus uuringu läbiviimiseks tuleb esitada elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 24.05.19 e-posti aadressile: brit.tammiste@just.ee. Hanke tingimustega on võimalik lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. (308.71 KB) Justiitsministeerium, avaldatud 19 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 1916)