Justiitsministeerium ootab kodanikujulguse aumärgi kandidaate kuni 26. oktoobrini

18.10.2018 Justiitsministeerium tunnustab 3. detsembril julgeid kodanikke, kes on teinud enam, kui ühiskond neilt ootab – näiteks hoidnud ära kuriteo või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate tänavusele kodanikujulguse aumärgile ootab ministeerium 26. oktoobrini. „Kodanikujulgus tähendab lisaks tegutsemisele ka tähelepanelikkust enda ümber toimuva osas ning empaatiat, mistõttu väärivad kõik julged inimesed seda, et neid meeles peetakse. Kodanikujulguse aumärke annamegi kuriteo ärahoidmise või selle toimepanemise takistamise eest, kurjategija kinnipidamise ja kuriteoohvri aitamise eest ning muu panuse eest inimeste turvatunde tõstmisel,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Leps. Mullu pälvis kodanikujulguse aumärgi 28 vaprat inimest, kelle julged teod aitasid ära hoida kuritegusid, enesetappu ja kes toetasid raskel hetkel kannatanut. Kõikide 2017. aasta kodanikujulguse aumärgi pälvinute lugusid saab lugeda siit: https://www.just.ee/et/kodanikujulguse-aumargid-2017  Tänavu ootame ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 26. oktoobriks aadressil: Justiitsministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn või e-posti aadressil kart.repponen@just.ee. Aumärgid antakse justiitsministeeriumis pidulikult üle 3. detsembril. Aumärkide saajad valib nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Täpsema info leiab siit. Kodanikujulguse aumärke annab justiitsminister välja 2004. aastast. Justiitsministeerium, avaldatud 4 paeva tagasi

Justiitsministeerium: ilma juurdepääsuta korteriomandite moodustamine on seadusega vastuolus

16.10.2018 Eile saates „Kuuuurija“ käsitletud juhtum, kus äripind jagati suureks hulgaks korteriomanditeks, on ebaseaduslik. Justiitsminister algatab järelevalve tehingu tõestanud notari tegevuse üle. „Ka kohus on oma lahendites leidnud, et uue korteriomandi loomine olemasoleva korteriomandi arvel ilma teiste korteriomanike nõusolekuta on võimalik ainult siis, kui see on ruumikorralduslikult võimalik ja seda saab teha ilma ehituslike ümberkorraldusteta, see tähendab – kui eraldi juurdepääs uuele korteriomandile on olemas. Selline tingimus on nii tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses kui ka varem kehtinud korteriomandiseaduses,“ ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets. Eraldi juurdepääs igale korteriomandile tähendab seda, et iga korteriomandini peab olema võimalik pääseda kas otse väljast või kõigi korteriomanike kaasomandis olevast trepikojast. Servituudi kaudu juurdepääs läbi teise korteriomandi ei ole piisav. Samasugune range juurdepääsetavuse ja eraldi kasutatavuse nõue on sätestatud ka Eesti korteriomandiõiguse eeskujuks olevas Saksamaa korteriomandiseaduses. „Seda, et korteriomandid vastaksid seaduse nõuetele, peavad kontrollima nii notar kui uue, st sellest aastast kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ka ehitusekspert. Antud juhtumis jagati äripind korteriomanditeks vana korteriomandiseaduse alusel, mistõttu ei olnud ehituseksperdi kaasamine kohustuslik,“ selgitas Vaike Murumets. „Lõpliku kontrolli kohustus on aga kohtunikuabil, kes teeb kande kinnistusraamatusse. Linnavalitsuse pädevuses on avalik-õigusliku ehitusloa andmine ehitustegevuseks (kui tegemist on sellise ehitustegevusega, milleks luba on nõutav), mitte aga korteriomandite loomiseks või jagamiseks lubade andmine.“ Kuna kinnistusraamatust nähtuvalt on poolte vahel käimas kohtuvaidlus, ei ole selge, milliseks tulemus selles asjas kujuneb. Justiitsministeerium jälgib kohtuvaidluse kulgu ning juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et sellised korteriomandid, nagu on moodustatud Liivalaia 5, on seadusega kooskõlas, on ministeerium valmis algatama seaduse muudatuse. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Okupatsioonikahjusid hinnanud komisjoni hinnangul oleks nõudeõigusest loobumine vastuolus Eesti õigusliku järjepidevusega

13.10.2018. 2016. aastal justiitsminister Urmas Reinsalu poolt moodustatud komisjon hindas Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide tegevusest põhjustatud kahjude uurimisega seotud küsimusi. Ajaloolastest ja juristidest koosneva hindamiskomisjoni töö tulemusel valminud raporti lõppjäreldus oli, et okupatsioonikahjude uurimist tuleb jätkata. Komisjoni juhi, ajaloolase Toomas Hiio sõnul ei saa Eesti loobuda kahjude kindlakstegemisest ja kahjunõude esitamisest. „Rahvusvaheline õigus lubab esitada okupatsioonikahjude kompenseerimise nõuet ja seda on mitu riiki minevikus ka teinud. NSV Liit okupeeris Eesti 1940. aastal ja Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis toimunu eest vastutas okupatsioonivõim. Kahjutasunõudest loobumist võib käsitada Nõukogude Liiduga vabatahtlikult liitumise väite tunnustamisena. Sellega unustaks Eesti nende kümnete tuhandete oma kodanike ja elanike kannatused, kes langesid Nõukogude režiimi ohvriks, samuti tunnistaks mõttetuks ja tarbetuks nende tegevuse, kes okupatsioonivõimu vastu võitlesid. Eesti riigikogud ja presidendid on alates Eesti iseseisvuse taastamisest vastupidist deklareerinud,“ rääkis Toomas Hiio. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kandis Eesti Nõukogude okupatsiooni ja II maailmasõja tagajärjel suurimat kahju inimkaotuste näol. „Eesti kaotas poliitilistel põhjustel mõrvatute, vangistatute ja küüditatute, aga ka Nõukogude terrori eest kodumaalt põgenenutena ligi viiendiku oma rahvastikust. Suur osa arreteeritutest suri vangistuses, samuti tuhanded küüditatud. Enamik Eestist põgenenutest ei naasnud mitte kunagi kodumaale.“ „Massiivse sisserändega muudeti Eesti rahvastiku koosseisu okupeeriva riigi huvisid silmas pidades. Nõukogude Liidu õigusjärglase Vene Föderatsiooni vastutus Nõukogude Liidu okupatsiooniga põhjustatud kaotuste ja kahjude eest on rahvusvahelisest õigusest tulenev. Meil on olemas juriidiline eksperthinnang ja ülevaade inimkaotustest. Vastavalt komisjoni soovitusele jätkatakse ühtse metoodika alusel muude kahjuliikide hindamist. Meie eesmärk on saada rahvusvahelise õiguse alusel terviklik ülevaade. See on eeldus edasisteks sammudeks,“ ütles Urmas Reinsalu. „Lisanduvad materiaalsed ja varalised kahjud, mille üks põhjusi oli ka majanduse arendamine lähtuvalt okupeeriva Nõukogude Liidu ja tema sõjalis-tööstusliku kompleksi vajadustest. Paljusid kaotusi ei ole võimalik rahas mõõta - omariikluse hävitamine, kultuuri ja hariduse surumine kommunistliku ideoloogia lubatu kitsastestesse raamidesse, ühiskonna vaba arengu pidurdumine ja palju muud,“ selgitas justiitsminister. Ulatusliku õigusliku analüüsi okupatsioonikahjude hindamise komisjoni raportile on justiitsministeeriumi tellimusel andnud TalTechi õiguse instituudi prof. Tanel Kerikmäe rahvusvaheline uurimisgrupp. Prof Kerikmäe ütles okupatsioonikahjude avalikku käsitlust kommenteerides, et oleks kahetsusväärne, kui okupatsioonikahjude määratlemise küsimus satuks Eestis erinevate poliitideoloogiate vaidlusobjektiks, kuigi nõuete küsimuse praktiline pool (nõuete esitamise otstarbekus, vorm, ajastus ja rahvusvaheline kooskõlastatus) võib kahtlemata olla diskussiooni objektiks. „Keegi ei ole siiani avalikult kritiseerinud fakti ega seda kahtluse alla seadnud,  et okupatsioon Eestis toimus ja okupatsioonikahjusid tekitati. Teema kui sellise eiramine ei oleks kooskõlas Eesti riigi õigusliku järjepidevusega.“ Juba 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses uurisid Eesti okupeerimist ja selle tagajärgi nii Eesti Teaduste Akadeemia kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustatud komisjonid. Riigikogu poolt 1992. aastal asutatud okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon lõpetas töö 2004. aastal, andes oma vahearuandena välja „Valge raamatu“ okupatsioonikahjudest, mille riigikogu heaks kiitis. Nõukogude režiimi põhjustatud kahjud. Nõude esitamise õigusanalüüs (1.12 MB) Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide põhjustatud kahjude uurimise komisjoni aruanne (865.42 KB) Lisainfo: Riina Solman Ministri nõunik Tel 529 2992Riina.Solman@just.ee Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete talituse juhataja Tel 527 6806Katrin.Lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Avavanglasse tagasi tulemata jätnud vang leiti üles

12.10.2018. Vanglaametnikud pidasid kinni avavangla vangi Urmo Möldri, kes ei olnud päev varem naasnud talle ettenähtud kellaajaks tagasi Tallinna vangla avavangla osakonda. 49-aastane Urmo Mölder peeti kinni kella 19 ajal Tallinnas. Vang paigutatakse Tallinna vangla kinnisesse osakonda. Vangla alustas antud asjas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidumist. Justiitsministeerium, avaldatud 10 paeva tagasi

Avavangla vang ei naasnud vanglasse

11.10.2018. Täna, 11. oktoobril ei naasnud ettenähtud ajaks Tallinna vangla avavanglasse kinnipeetav Urmo Mölder (pildil), kes on siiani kadunud. 49-aastane Urmo Mölder on ligikaudu 179 cm pikk, suurte silmadega ja kiilaspäine. Eritunnustena on Möldri otsaesisel kaks 1-2 cm pikkust armi, vasaku jala sääre esikülg armiline, parema käe küünarnuki sisemisele pinnale on tätoveeritud kanepileht ja pealuu. Vanglast lahkudes kandis Mölder musta pika lukuga Adidase jopet, sinist luku ja kapuutsiga dressipluusi kirjaga „Diesel“ ning musti vabaaja pükse. Jalas olid isikul musta-hallid spordijalanõud. Mölder kandis endaga kaasas musta õlakotti kirjaga „Expandable“. Urmo Mölder kannab karistust varguste eest. Tallinna vangla alustas antud asjas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumist kinnipeetava puhul, kel on lubatud lahkuda kinnipidamisasutusest. Süüdimõistmisel on võimalik karistada isikut kuni üheaastase vangistusega. Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palutakse sellest viivitamatult teavitada lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 612 7500. Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Reinsalu kutsus Euroopa justiitsministreid töötama Euroopa Prokuratuuri pädevuste laiendamise nimel

11.10.2018 Täna Luksemburgis toimunud justiitsministrite kohtumisel arutati teiste teemade seas Euroopa Prokuratuuri loomise ajakava ning Urmas Reinsalu tutvustas ettepanekut analüüsida Euroopa Prokuratuuri (EPPO) pädevuste laiendamise võimalikkust rasketele piiriülestele finantskuritegudele, eeskätt rahapesule. „Nagu Euroopa Komisjoni volinik Vera Jorurova ütles, on meie ettepanek oluline samm edasi komisjoni senisest plaanidest ja seda peavad nüüd edasi arutama Euroopa Liidu justiitsministrid, kellele täna ettepanekuid ka tutvustasin ja keda kutsusin üles töötama selle nimel, et EPPO pädevusi laiendada. EPPO-s hakkavad tööle parimad prokurörid, kes piiriüleste finantskuritegudega töötavad, mistõttu koonduks EPPO-sse kõrgeim pädevus selliste juhtumitega tegelemiseks,“ ütles justiitsminister. Lisaks arutasid justiitsministrid ka EPPO loomise ajakava ning EPPO pädevuste laiendamise küsimusi. Eesti jaoks on oluline, et EPPO alustaks tööd lubatud ajaraamis ehk 2020. aasta lõpus. Selleks väljendas justiitsminister ootust, et Euroopa Komisjon peaks ajakavast kinni ning kindlustaks EPPO võimalikult sujuva käivitamise. Olulise teemana, mida ministrid käsitlesid, oli justiitsvaldkonna rahastatus. Urmas Reinsalu hinnangul on valdkond alarahastatud ning selle digitaliseerimiseks peab Euroopa Liidus olema tagatud piisav rahastus. „Justiitsvaldkonna IT-süsteemide turvalisus ja koostalitusvõime on liikmesriikides väga erineval tasemel. Selleks, et tagada turvalisus ja juurdepääs õigusele Euroopa Liidus, tuleb IT-süsteemidesse panustada riikide üleselt. Lisaks kohustavad mitmed Euroopa Komisjoni algatused, näiteks e-tõendid või ühinguõiguse pakett, liikmesriike arendama või looma uusi IT-süsteeme ning rahastuse vähendamine seab ohtu riikide võimekuse ülesannetega toime tulla,“ rõhutas justiitsminister. Ühtlasi kiideti kohtumisel heaks maksejõuetusdirektiivi üldise lähenemisviisi kompromisstekst, mis ühtlustab liikmesriikides olulisi maksejõuetusmenetlusega seotud aspekte, jättes riikidele piisavalt paindlikkust otsustamaks, kuidas neid põhimõtteid kohaldatakse. Direktiivi lähtekoht on, et pankrotimenetluse läbinud ausaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi ei tuleks karistada ega häbimärgistada mõne vale otsuse või muutunud majanduskeskkonna tõttu. Ühtsetest reeglitest saavad kasu nii võlgnikud, võlausaldajad kui ka ettevõtluskeskkond tervikuna. Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Reinsalu: isikuandmete kaitse seaduse eelnõu muudatustega ei jää karistatute ja õigusemõistmise andmed varjatuks

11.10.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu edastab põhiseaduskomisjonile isikuandmete kaitse seaduse ja selle rakendusseaduse eelnõude muudatusettepanekud, millega loobutakse muuhulgas kohtuistungi andmetes süüdistatava nime avaldamise keelust ja füüsilise isiku väärteokaristuste avaldamise piirangust.  „Põhiõigustel ei ole hierarhiat, need on kõik võrdselt olulised, mistõttu on meie kohustuseks seadusi koostades kaaluda erinevate isikute põhiõiguseid. Kohtumisel ajalehtede liidu esindajatega ja õigusekspertidega saavutati kokkulepe, kuidas oleks võimalik isikuandmete kaitse tulevikus tagada ilma täiendava salastamiseta. Vastasel juhul saaks kannatada kohtupidamise avalikkuse põhimõte ja see piiraks paratamatult meedia võimalusi kajastada toimuvaid kohtuistungeid. Kaalusime eelnõule esitatud arvamusi ja otsustasime leida lahenduse, mis tagab korraga nii kohtupidamise avalikkuse kui ka isiku õiguste kaitse,“ põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Muudatusettepaneku kohaselt jääme väärteokaristuste puhul kehtiva korra juurde, sest väärtegudena on Eestis karistatavad väga erinevad üleastumised ning nende suhtes on avalik huvi olemas. Kõige väiksemate esmakordsete väärteokaristuste andmed jäävad endiselt avalikkuse eest varjatuks, nendel juhtudel peab inimesel olema võimalus oma vigadest õppust võtta ilma avalikkust kaasamata,“ ütles Reinsalu. Ühtlasi ei tõsteta karistusregistrist andmete väljastamise tasu. Lisaks otsustati eelnõust välja jätta muudatus, mille kohaselt kohtuistungi toimumise kohta avaldatavates andmetes ei avaldata süüdistatava nime (alaealiste puhul nimetähti). See, et kohtuistungi toimumise kohta avaldatavad andmed ei oleks kopeeritavad, tagatakse tehniliste abinõudega. Samuti loobub justiitsministeerium liiklusregistrit puudutavast muudatusest. Nii saavad inimesed ja ettevõtted ka edaspidi õigustatud huvi korral liiklusregistrist andmeid, sh infot sõiduki omaniku kohta. Ühtlasi teeb justiitsministeerium ettepaneku, et okupatsiooniaegsete võimuasutuste tegevust ei tohiks üldpõhimõttena salastada isikuandmete kaitsele tuginedes. Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Justiitsministeerium ootab ajakirjandustudengitelt korruptsiooniteemalisi artikleid kuni 14. oktoobrini

9.10.2018 Kuni 14. oktoobrini ootab justiitsministeerium koostöös Eesti ajalehtede liiduga ajakirjandustudengite kirjutatud ja avaldatud korruptsiooniteemalisi artikleid.  Konkursile on eriti oodatud lood, mis pööravad tähelepanu korruptsioonivastase tegevuse kitsaskohtadele ja seni kasutamata võimalustele. Valikukomisjoni esinaine Kätlin-Chris Kruusmaa hinnangul annavad annab noorte nägemus korruptsiooni teemale olulise lisandväärtuse, sest noored näevad teemat tihti värske nurga alt. „Konkursil osalemine aitab laiemalt üleval hoida korruptsioonivastast diskussiooni, andes sellele ka ennetusliku tegevuse mõõtme. Lisaks on osalemine hea võimalus ajakirjandustudengitele tööalaselt kätt proovida ja silma paista,“ ütles Kruusmaa. Konkursi eesmärk on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ning korruptsioonialast mõttevahetust ning toetada seeläbi korruptsioonialase teadlikkuse tõusu Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ja tunnustada ajakirjanduse üliõpilasi. Oma artikli võivad konkursile esitada kõikide Eesti kõrgkoolide ajakirjandustudengid. Eelduseks on, et artikkel on avaldatud Eestis ilmuvas ajalehes eesti või mõnes muus keeles 2018. aastal. Konkursile esitatakse originaaltekst ühes korrektse eestikeelse tõlkega. Konkursi auhinnafond on 1000 eurot. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Risto Berendson, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi ning justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Komisjoni esinaine on justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Tutvu tingimustega siin. Vaata ka www.korruptsioon.ee.  Justiitsministeerium, avaldatud 13 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 1847)