Alaealiste erikohtlemise reformi esimesed mõjud: täna on vanglas vaid üksikud noored

8.11.2021. Justiitsministeerium uuris alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi mõju ning seda, kuidas on olukord paranenud nii laste ja noorte kui ka spetsialistide jaoks. Selgus, et alaealiste süütegude arv on stabiliseerumas, noorte karistamisele on hakatud eelistama muid mõjutusvahendeid ning vanglasse sattunud alaealiste arv on langenud kõigi aegade madalaimale tasemele. 2018. aastal hakkas kehtima uus alaealiste õigusrikkujate kohtlemise kord. Reform hõlmas muudatusi nii asutuste töökorralduses, alaealiste kohtlemise tööpraktikates kui ka teenuste süsteemis. Et uurida reformi mõju, tellis justiitsministeerium kolm uuringut, mille viisid läbi Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (vt RAKE uuringut siit), Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK) ja Kantar Emor. „Reformi eesmärk oli alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. Tänaseks on alaealiste õigusrikkujatega tegelemise süsteem põhjalikult ümber tehtud, nii et varasemast olulisemal kohal on probleemide ennetus ning kasvatusliku eesmärgiga sekkumiste kasutamine. Muudatused on olnud vajalikud ja liigume õiges suunas, kuid töö ei ole kindlasti veel lõppenud. Kuigi esimesed reformi tulemused on juba näha, siis ümberkorralduste mõju on pikaajaline ning ilmneb veel mitmete aastate jooksul,“ kommenteeris justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Kaire Tamm. Justiitsministeeriumi tellitud kolme uuringu kokkuvõttes toodi reformi mõjuna välja, et alaealiste süütegude arv on stabiliseerumas ning vähenenud on alaealiste grupirikkumised. Alaealiste karistamisele on hakatud eelistama teisi mõjutusvahendeid, mis lähtuvad konkreetsest noorest ja tema vajadustest. Näiteks on hakatud määrama järjest enam selliseid kohustusi nagu vaba aja sisustamisega seotud tegevused, kirjalik arutlus rikkumise teo ja tagajärgede teemal, vaimse tervise või sõltuvusprobleemidega tegelemine, konfliktivahendus, lepitusteenus jne. „See lähenemine annab võimaluse noorega koos tema teo üle arutada ning leida koos õiglasi lahendusi. Spetsialistid toovad esile andeks andmise tähtsuse ja mõju noorele – see on oluline, et esimese ja kergema rikkumisega ei kaasneks kriminaalkaristust, mis omakorda võib rikkuda noore tulevikuväljavaateid,“ märkis Kaire Tamm. „Uuring näitas, et Eesti on astunud tubli sammu lähemale lapsest lähtuvale hindamise ja õigusemõistmise süsteemile. Karistamine ei ole parim viis kõigi laste käitumise muutmiseks. Positiivne on see, et Eestis rakendatakse karistuslikke meetodeid üha vähem. Sobiva meetme valik eeldab aga kvaliteetset hindamist. Ka lapse riskikäitumise, tema tugevuste, nõrkuste ja vaimse seisundi hindamise protseduurides on tehtud edusamme, kuid kindlasti on siin arenguruumi. Me nägime ka, et spetsialistid püüavad teha koostööd lapse parimates huvides, kohati on aga võrgustikutöö raskendatud. Kindlasti vajavad tulevikus ülevaatamist riiklikud andmebaasid ning andmete sidumisega seotud küsimused. Nende teemadega on ministeeriumid juba aktiivselt tegelemas,“ ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projektijuht Gerly Tamm. Uuringutest tuli välja ka asjaolu, et reformi tulemusel on täna vanglas rekordiliselt vähe alaealisi, kuna vahistatud noored jõuavad vangla asemel aina enam kinnisesse lasteasutusse, kus on paremad tingimused erikohtlemiseks. Kui 2018. aasta lõpus oli vanglates 14 alaealist, siis 2021 oktoobri seisuga oli neid vanglas kolm. Vanglasse jõuavad alaealised enamasti raskete või korduvate kuritegude tõttu. Uuringud on osa justiitsministeeriumi projektist „Nooresõbralik õigussüsteem“, mida rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2014-2021 ja ESF vahenditest. Uuringute kokkuvõte on leitav siit.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 kuud tagasi

Tallinna kohtutäitur Arvi Pink tagandati ametist

6.11.2021. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink tagandati alates 5. novembrist 2021 ametist. Kohtutäiturile ajutise asendaja määramist ning täitetoimikute ja asjaajamise üleandmist sama piirkonna kohtutäiturile korraldab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 kuud tagasi

Seksuaalse enesemääramise eapiir tõuseb 16 eluaastale

4.11.2021. Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega tõuseb seksuaalse enesemääramise eapiir 14 eluaastalt 16-le. Erand tehakse noorte omavahelistele vabatahtlikele seksuaalsuhetele. „Eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Sellele, et eapiiri on vaja tõsta, on tähelepanu juhtinud nii lastekaitse, õiguskaitse kui seksuaaltervise edendamisega seotud organisatsioonid. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Kuigi juba täna on keelatud täiskasvanu seksuaalsuhe alla 18-aastase noorega, kui tegemist on tema pereliikme või muus usaldussuhtes oleva inimese nagu näiteks õpetaja või treeneriga, siis vajavad 14-aastased ja vanemad lapsed täiendavat kaitset seksuaalsuhete eest, milles partneriks on täiskasvanud võõras või tuttav, kes ei ole lapse otsene pereliige või ei ole lapsega usaldussuhtes. Minister tõi välja ka selle, et Eesti kuulub täna Euroopa Liidus ühe madalama eapiiriga riikide hulka.  Naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat. EL-i keskmine on 15 aastat. Justiitsministeerium otsustas eelnõule laekunud tagasiside põhjal teha ettepanek tõsta Eestis eapiir 16 eluaastale. „Kuna suurem osa seksuaalsuhteid sellises vanuses noorte hulgas leiab aset siiski eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel, siis teeb eelnõu erandi noorte omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete osas,“ märkis Maris Lauri. See tähendab, et kõigil üle 18-aastastel on keelatud olla seksuaalvahekorras  noorema kui 14-aastasega, kuid erand võimaldab noore täiskasvanu ja 14-15aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat ehk kuni 19-aastane noor võib olla vahekorras 14-aastasega ja kuni 20-aastane 15-aastasega. Lapseealise seksuaalse ahvatlemise korral saab olema vanusepiir täisealise isiku toime pandud tegude korral 16 eluaastat ning luuakse viieaastane vanusevahe, mille puhul ei ole tegu karistatav. Eelnõuga kavandati algselt tõsta ka abiellumise erandlikku vanust 15 aastalt 16-le, et viia abiellumise iga kooskõlla seksuaalse enesemääramise eaga, kuid eelnõu kooskõlastuse käigus saadud tagasiside põhjal tehti eelnõusse muudatus, mille kohaselt alla 18-aastaselt enam abielluda ei saa. Muudatustele eelnesid põhjalikud diskussioonid meedias, spetsialistide ringis (psühholoogid, naistearstid, noorteühendused, lastekaitseühendused jne) ning riigikogus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 kuud tagasi

Just Film toob taas ekraanile lapse õiguste programmi

2.11.2021. 17. novembril avatakse filmiga „Metsikud juured“ juba üheteistkümnendat korda linastuv Just Filmi lapse õiguste programm. Programmiga tuuakse vaatajate ette 8 laste ja noorte elu käsitlevat filmi, mille peategelased on noored, kes enda sisemaailma alles avastavad. Filmid valiti välja 18 linateose hulgast ning valimisprotsessis osalesid lisaks spetsialistidele ka noored. „11 aastat tagasi ellu kutsutud eriprogrammi jätkuv edu näitab, et raskemate teemade käsitlus on meie ühiskonnas oluline ning laste ja noorte muresid ja probleeme tuleb kuulda võtta. Täna märgatud probleem on õnneliku tuleviku nurgakivi,“ ütleb Just Filmi programmijuht Mikk Granström. „Lapse õiguste programmi filmid annavad erakordse võimaluse vaadata kaheks tunniks kellegi teise maailma ning teha järeldusi, kuidas oma elus juba eos selliseid asju ennetada-lahendada. Oluline on päriselt lugeda märke, kuid veelgi olulisem on neid tunda,“ ütles Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute koordinaator Triin Sooäär (17), kes koos Paula Ritsi (14) ja Hellä Ivaga (16) andis oma panuse filmivalikute tegemisse. 12. – 28. novembrini saab Tallinnas ja Tartus näha kaheksat omanäolist väärtfilmi, mis avavad vaatajale ukse erinevate laste ja noorte maailma. Keeruliste valikute tegemisel on noortele toeks vanemad, kuid mõnikord tuleb neil olulisi otsuseid vastu võtta ka üksinda. Programmiga avaneb võimalus näha linateoseid, mis on kättesaamatud ka suurimatele filmisõpradele. On lugusid, mis ajavad nutma või ka naerma, mõni muudab loodetavasti elu. Midagi leiab igas vanuses kinokülaline. Lapse õiguste programmi saadikud on sellel aastal Piret Laos, Indrek Vaheoja, Oliver Hollo ja Alexander Arabkin, kes aitavad programmi tutvustada, vaatavad filme ja osalevad filmijärgsetel aruteludel. “Just Filmi lapse õiguste programm pöörab läbi suurepärase filmikunsti tähelepanu väga aktuaalsetele ja tähtsatele teemadele nagu suhted laste ja noorte vahel, koolikiusamine, vaimne tervis jne. Teemad, mis meie ümber olemas on, aga mida me vahel ehk siiski märgata ei pruugi,” ütleb programmi saadik Piret Laos. Ta lisab: “Eriti hea, kui lapsevanemad saavad filme vaadata koos lastega, et pärast nähtu üle arutada.” Lapse õiguste programm on ka Valge Õhupalli liikumise partner. Tänavuse programmiga tehakse üleskutse “Aga mina räägin lapsega”, mille eesmärk on luua momente, mis tekitavad võimaluse  lapse ja vanema vahel arutelu tekkeks ning lapsel oma arvamuse avaldamiseks. Programm avatakse 17. novembril kell 15.45 Apollo kinos Solaris värske Ungari filmiga „Metsikud juured“ (režissöör: Hajni Kis, 2021), mis jutustab vanglast vabanenud üksikisa Tibi püüetest taasluua sidet oma tütre Nikiga. „Metsikud juured“ on suurepärane näide sellest, kuidas väiksesse filmimaailma on pakitud suur lugu. Läbi tragikoomiliste, ahastamapanevate ja dramaatiliste vahejuhtumite õpivad isa ja tütar omavahel läbi saama. Lisandub mõlema isiklik võitlus: üks püüab vabaneda kuritegelikust minevikust, teine peab end koolis kehtestama. Filmile järgneb vestlusring kinosaalis. Lapse õiguste programmi filme saab vaadata Tallinnas Apollo Kinos Solaris ning Tartus Athena keskuses ja Elektriteatris. Linastuste ajad on leitavad Just Filmi kodulehelt www.justfilm.ee. Samal veebilehel on märgitud filmide juurde ka soovituslik vanusepiirang, mis aitab lapse eale sobivat filmi valida. Lapse õiguste programmi panid kokku Just Filmi, justiitsministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, lastekaitse liidu ning õiguskantsleri kantselei esindajad. Lapse õiguste programmi toetab ka sotsiaalministeerium. Lisainfo: Mikk Granström Mob: 5300 2617, mikk.granstrom@poff.ee Justiitsministeerium, avaldatud 7 kuud tagasi

Justiitsminister hakkab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tugevdama

29.10.21. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile väljatöötamise kavatsuse, mille alusel asutakse muutma erakonnaseadust. Luubi alla võetakse nii avaliku raha kasutus, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni võimalused oma järelevalvet teostada kui ka riigieelarvest makstava toetuse vähendamise meede. „Üks tähtsamaid eesmärke, mille valitsus ametisse astumisel seadis, on erakondade rahastamise järelevalve tugevdamine ja korruptsioonivastane võitlus. Kuigi Eesti paistab selles küsimuses nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt silma heade tulemustega, ei ole see töö kaugeltki lõppenud. Läbipaistvus ja tõhus järelevalve avaliku raha hea peremeheliku kasutamise üle on siinkohal võtmetähtsusega küsimused,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Kokku tuuakse väljatöötamise kavatsuses esile üheksa probleemi, mille osas võiks seadusemuudatusi kaaluda, ja ministeeriumi nägemus võimalikest lahendustest. Mitmed ettepanekud lähtuvad erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tööst ning pakuvad võimalusi praktikas murekohaks osutunud järelevalve tegevuste parendamiseks. „Tähelepanu peab pöörama ERJK käsutuses olevate meetmete tugevdamisele, eesmärgiga muuta järelevalve tõhusamaks - näiteks tuleks anda ERJK-le õigus nõuda dokumente ja teavet ka kolmandatelt isikutelt,“ sõnas Lauri. Ministeeriumi hinnangul peaks muutma seaduste sõnastuse selgemaks, et kõik ettekirjutused avalikustataks viivituseta, mille tulemusel saaksid valijad teha teadlikumaid valikuid. Seni on juhtunud, et ettekirjutuste avalikustamine on jäänud seisma edasikaebamise tähtaegade ja kohtuvaidluste taha. Ministeerium aga võimaldaks komisjonil kehtivaid ettekirjutusi avalikustada sõltumata sellest, kas neile on järgnenud kohtumenetlus või mitte. Praktikas on veel mitmed komisjonile ette nähtud mõjutusvahendid osutunud sellisteks, mida ei saa tegelikkuses kasutada. Näiteks tuuakse VTK-s välja, et ERJK on ainult ühel korral kohustanud erakonda tasuma viivist, kui ettekirjutus jäi tähtaegselt täitmata. Viivis jäi sisse nõudmata, kuna seaduses ei ole selleks mehhanismi. Ministeerium pakub lahendusena välja kas viivise regulatsiooni täiendamist, nii et see oleks rakendatav või viivise tasumise kohustusest loobumist. Sama probleem vaatab vastu riigi eelarvest toetuse vähendamise juures. Praktikas ei ole ühelgi korral erakonna riigieelarvelist toetust vähendatud ning see meede ei ole kasutust leidnud. „Riigieelarvelise eraldise vähendamine on olemuselt tõhus haldussunnimeede tagamaks erakonnaseaduses olevat kohustuste täitmist. Kahjuks on see põrkunud vastu keerulisi õigusvaidlusi ja nüüd ongi eesmärgiks muuta riigieelarvelise eraldise vähendamise normid kasutatavaks,“ ütles Lauri. „Kuna ettekirjutused on mõjusad vaid juhul, kui neid täidetakse, siis võiks keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuste puhul kaaluda nende sundtäidetavaks muutmist - see tagaks paremini ettekirjutuste täitmise, kuna kohtutäituritel on selleks olemas mõjusad seaduslikud abinõud,“ selgitas ta. Lisaks keelab erakonnaseadus kasutada avalikke vahendeid valimiskampaania läbiviimiseks, samas ei ole erakonnaseaduses kirjas valimiskampaania mõistet ega perioodi. Ministeeriumi hinnangul ongi väljendit „valimiskampaania“ kasutatud liialt kitsas tähenduses ning see on tekitanud vaidlusi nii ERJK tegevuses kui hilisemates kohtumenetlustes. „Avalike vahendite kasutamine peab olema keelatud, sõltumata sellest, kas neid kasutatakse valimiskampaaniaks või muuks poliitiliseks tegevuseks. Puudub vajadus seostada avalike vahendite kasutamise keeldu spetsiifiliselt just valimiskampaaniaga,“ selgitas Lauri. Tagasisidet väljatöötamiskavatsusele oodatakse kuu aja jooksul.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 kuud tagasi

Tsiviilkohtud saavad edaspidi kasutada rohkem lihtsamaid menetlusi

28.10.2021. Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega kohtud saavad tulevikus tsiviilasjades kasutada rohkem inimestele kiirema lahenduse toovaid lihtsustatud menetlusi. Kohtudokumentide kättetoimetamine muutub paremaks ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad lõivud. „Menetlusosalised ootavad kohtutelt tsiviilvaidlustes võimalikult kiireid ja kvaliteetseid lahendusi, mitte pikka menetlust. Eriti juhul, kui rahaline nõue ei ole suur. Sellepärast anname kohtutele juurde hoobasid, et nad saaksid kasutada senisest rohkem lihtsamaid menetlusi nagu näiteks maksekäsu kiirmenetlus,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Seetõttu on edaspidi suuremad need summad, mille puhul saab kasutada kirjalikku või lihtsamat menetlust. Näiteks maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäär tõuseb 6400 eurolt 8000 euroni, et see alternatiiv püsiks võlausaldajate jaoks jätkuvalt hagimenetluse kõrval ökonoomsema võimalusena täitedokumendi saamiseks. Kirjaliku menetluse saab kohus eelnõu järgi määrata juhul, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole, lihtmenetlust saab kasutada kuni 3500 euro suuruste põhinõuete ja kuni 7000 euro suuruste kõrvalnõuete puhul. „Teine teema, mida eelnõu puudutab, on riigilõivud tsiviil- või halduskohtusse pöördumisel. Lõivud muutusid viimati kümme aastat tagasi ja kuna tõusnud on nii elatustase kui inflatsioon, siis on kohtusse pöördumiste arv viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud. Rohkem pöördumisi omakorda tähendab aeglasemat menetlust. Meie soov on soodustada rohkem kohtuväliste kokkulepete leidmist, mistõttu tõusevad riigilõivud kohtusse pöördumisel,“ rääkis Maris Lauri. „Eelkõige puudutab see nt võlaõiguslikke ja muid selliseid vaidlusi. Hagita perekonnaasjade riigilõivud ei tõuse, samuti jätkub menetlusabi andmine vähekindlustatud inimestele.“ Riigilõivud registriosakonda ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad 25-150%, keskmiselt 40%. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le, 15 eurolt 20-le ning 50-lt 70 eurole. Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole. Samuti muudetakse eelnõuga tõhusamaks kohtudokumentide kättetoimetamist. Muudatuste jõustumise järgselt toimetatakse äriühingutele menetlusdokumendid kätte üksnes elektrooniliselt ning äriühingutele loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks nende saatmisest viie tööpäeva jooksul. Äriühingud peavad vastutama selle eest, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on korrektne. Selleks, et lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks postkasti panekuga, ei ole enam kohustust menetlusdokument saajale eelnevalt proovida üle anda vähemalt kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning vähemalt kolmepäevase vahega. Menetlusdokumendi kättetoimetamisele postkasti panekuga peab edaspidi eelnema vähemalt üks menetlusdokumendi üle andmise katse. Justiitsministeerium, avaldatud 7 kuud tagasi

Järgmisest aastast peavad monopolid hakkama maksma järelevalvetasu

27.10.2021. Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega hakatakse konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest, mille suurusjärk on 0,02-0,2% monopoolse teenuse müügitulust. „Konkurentsiameti sõltumatus on väga oluline, kuna amet seisab tarbijate huvide eest, et monopolid ei kehtestaks elutähtsate teenuste eest liiga kõrget hinda. Eriti oluliseks muutub see tänasel päeval, kus energiasektori hinnatõus on niigi tugevalt märgatav. Konkurentsiamet reguleerib elektri ja gaasi võrgutasu, samuti ühisveevärgi, kaugkütte, lennujaama- ja sadamatasusid,“ rääkis justiitsminister Maris Lauri. Konkurentsiametile on tulnud viimastel aastatel juurde ka lisaülesandeid nii Baltimaade ja Soome gaasituru kokkupanekul, elektrivõrkude sünkroniseerimisel, rohepöörde alal, uue valdkonnana lisandub põllumajandussaaduste ja toiduturg. Samal ajal lähiriikides nagu Läti ja Leedu on konkurentsiametis suuremad eelarved ja rohkem töötajaid, mis võimaldab seal tarbijate huve paremini kaitsta (Eestis 45, Lätis 170, Leedus 245 teenistujat konkurentsi- ja regulaatorasutustes). „Muudatustega soovime luua olukorra, kus järelevalvetasudest laekuva täiendava rahastamisega on paremini tagatud konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning teha järelevalvet. Tasude suurus saab olema kuni 0,2% müügitulust kaugkütte, elektri, maagaasi, vee ja postisektoris ning 0,02% lennunduse ja sadamate puhul,“ selgitas justiitsminister. Tasu hõlmab üksnes reguleeritud hindu (näiteks võrgutasusid), mitte vabaturuhindu (näiteks elektri hinda). Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Järelevalvetasu tuleks konkurentsiametile eelnõu jõustumisel maksta üks kord aastas. Kavandatava mudeli kasutuselevõtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks. Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Justiitsministeerium, avaldatud 7 kuud tagasi

Riigi koosloome keskkonnas hakatakse kirjutama esimest seaduse eelnõu

22.10.2021. Justiitsministeeriumi, riigikantselei ja riigikogu kantselei koostöös loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus kogu õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, on jõudnud piloteerimise faasi. See tähendab, et justiitsministeerium asub uues töökeskkonnas kirjutama esimest eelnõu ja väljatöötamise kavatsust. Esialgu katsetatakse õigusloome esimese sammuga ehk algatuse loomisega. Esimeste katsetuste järel lahendusi täiustatakse ja laiendatakse järk-järgult kasutajate ringi. „Koosloome keskkonna eesmärk on muuta Eesti õigusloome protsess läbipaistvamaks, avatumaks ja paremini jälgitavaks. Mul on hea meel, et innovatsioon on jõudnud õigusloomesse ja kaua oodatud uudse lahenduse tööle hakkamist saab juba reaalselt proovida,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Uues keskkonnas muutub nii mõndagi. Eelnõusid ei koostata enam Wordi dokumendis, vaid selleks ettenähtud keskkonnas, mis tagab parema muudatuste jälgitavuse. Selles on ka mitmeid automatiseeritud lahendusi, mis vähendavad oluliselt tehnilist tööd nii väljatöötamiskavatsuse kui eelnõu koostamisel. Seaduse muutmist alustatakse muudatuste sisseviimisest tervikteksti, misjärel tekib nende põhjal seaduse muutmise seaduse eelnõu automaatselt. Üks keskkonna peamisi eeliseid on, nagu selle nimi ka ütleb, koosloome võimalus. Eelnõu tekstiga saavad uues keskkonnas mugavalt ja turvaliselt ühel ajal töötada näiteks mitu õigusloojat, juristi, keeletoimetaja ja ka välised eksperdid. Selleks, et eelnõude kooskõlastamine erinevate ametkondade ja huvigruppide vahel oleks võimalikult sujuv ja läbipaistev, tuuakse eelnõu menetluse ja kooskõlastamisega seotud info ühte kohta kokku. Järgmise arendusetapi valmides saab eelnõusid samas keskkonnas kooskõlastada ja nende kohta arvamusi esitada. Selle raames pannakse suurt rõhku sellele, et avalikkusel tekiks parem pilt eelnõude menetluskäigust. Lisaks luuakse järgmises etapis terviklik ülevaade Euroopa Liidu algatustega seotud menetlusest, mis võimaldab ühiskonnal jälgida, millised EL algatused on arutamisel, mis on juba üle võetud ja rakendamisel. Kuni arenduste valmimiseni menetletakse riigi koosloome keskkonnas koostatud väljatöötamiskavatsust ja eelnõu endiselt praeguses eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeerium, avaldatud 8 kuud tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 2241)