Reinsalu: koostöölepe kirikute nõukoguga aitab tõhusamalt tagada usu- ja südametunnistusevabadust

15.02.2019. Justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder allkirjastasid täna koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on tugevdada koostööd riigi ja EKN-i liikmeskirikute vaheliste suhete arendamisel. Peamised koostöövaldkonnad on vanglakaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid, kriminaalpreventatsioon ja rehabilitatsioonitöö. „Minu hinnangul on justiitsministeeriumi koostöö kirikute nõukoguga viimastel aastatel olnud tõhus, seda nii küsimustes, mis on puudutanud kaasamist kui ka erinevate väärtuseliste seisukohtade kaitset. Ma usun, et tulevikku vaadates toestab see leping meie hea koostöövaimu jätkamist ka institutsionaalselt,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellise lepingu sõlmimine ei ole sugugi pretsedent meie riigiasutuste ja kirikute nõukogu koostöös, sest sarnase leppe on kirikute nõukogu sõlminud ka siseministeeriumiga.“ „See lepe näeb ette seda, et riik oma toetuskohustusega aitab paremini sisustada põhiseaduses sätestatud põhiõigust usuvabadusele ja südametunnistusevabadusele. Ühtlasi sisaldab lepe konkreetset kaasamismetoodikat tulevikuks ning samuti Eesti Vabariigi usuvabaduse 100. aastapäeva konverentsi ühist korraldamist,“ lisas Reinsalu. Peapiiskop Andres Põder kinnitas, et õigusalased suhted riigi ja kiriku vahel on väga olulised usuvabaduse tagamise seisukohalt. „Oleme siiralt tänulikud senise hea koostöö üle justiitsministeeriumi ja kirikute nõukogu vahel, mis nüüd on saanud ka konkreetse kuju lepingu näol. Meil on olemas valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokoll ning sarnane leping ka siseministeeriumiga, mistõttu tundus loomulik, kui see on olemas ka meie õigusalase partneri – justiitsministeeriumiga,“ ütles Põder. Koostööleppe kohaselt kaasab justiitsministeerium edaspidi EKN-i esindajaid kõigi õigusaktide väljatöötamisse, mis puudutavad usuvabadust, usuliste ühenduste tegevust ja teisi koostöökohti avaliku-, era- ja karistusõiguse valdkonnas. Ühtlasi kaardistatakse ühiselt seda, milliseid uuringuid ja analüüse on nende valdkondade arendamiseks vaja läbi viia, sh antakse sisend kõrgkoolides tehtavatesse teadusuuringutesse. Eraldi kokkuleppega korraldatakse koostööd vangide usuvabaduse tagamisel ja vanglakaplanaadi tegevuse arendamisel. Samuti korraldatakse ühiselt konverentse, seminare, kollokviume ning teisi arutelu- või koolitusüritusi usuvabaduse valdkonnas. Koostööleping sõlmiti viieks aastaks. Justiitsministeerium, avaldatud 4 paeva tagasi

Justiitsministri sõnul peab kohtute töö muutuma kiiremaks

8.02.2019 Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis täna Tartus toimuval kohtunike täiskogul, et on vaja ühtlustada kohtute koormust ja muuta paindlikumaks nende töökorraldust, arendada kohtuametnikkonda kui kohtunike peamist tuge ning tagada kohtunike ja kohtuteenistujate väärikas järelkasv. “Peame kohtumenetlust korraldama ümber nii, et ka keerulistes kriminaalasjades, mis on õigustatult avalikkuse tähelepanu all, jõutaks kiiremini kohtulahendini. Ühiskond peab tajuma õigusriigi tõhusat toimimist,” rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Ministri sõnul on tal rõõm on tõdeda, et ringkonnakohtutes on pikkade menetluste osakaal alla 5% ning kriminaalasjades ei ole ükski asi menetluses üle aasta. Samuti ei suurenenud eelmisel aastal nende asjade osakaal, mis on kohtute menetluses juba vähemalt kaks aastat – neid on endiselt umbes 3% kõigist menetletavatest asjadest. Pikki menetlusi – mille puhul menetletakse asja ühes kohtuastmes üle aasta – oli tsiviilasjades Tartu maakohtus 9% ja Harju maakohtus 15%; üldmenetlusasjades Tartu maakohtus 8% ning Viru ja Harju maakohtus 15%. Halduskohtutes on pikkade menetluste osakaal 10% menetluses olevatest asjadest. „Välja tuleb tuua ka seda, et kohtuasjade arv on küll mõnevõrra kahanenud, kuid kohtunike töökoormus sellest vähenenud pole. Põlvkonnad vahetuvad ja kohtunike ametikohad ei täitu päevadega, samuti mõjutab tegelikku töökoormust see, et eriti just keerukamad kohtuasjad koonduvad keskustesse,“ lausus Reinsalu. Ministri sõnul on kohtute töökoormuse vähendamiseks vaja kõrvaldada menetlusõiguslikke pudelikaelu ja laiendada kohtueelse lepituse võimalusi. Justiitsministeerium plaanib sellel aastal koostöös kohtute esindajate ja riigikohtu esimehega pakkuda neile probleemidele lahendusi. Samuti näeb ta jätkuvalt vajadust suurendada kohtuametnike töötasu, et see oleks vähemalt võrdne samaväärse töö tegijatega teistes asutustes. Justiitsminister rõhutas ka eelseisva digiteerimise olulisust ning seda, et see ei tohi olla reform reformi pärast, vaid protsess peab tänu sellele muutuma lihtsamaks ja tõhusamaks ning töö tulemus selgemaks ja paremini kasutatavaks.   Maakohtutes lahendati mullu 29 134 tsiviil- ja 23 907 süüteoasja, millest 17 136 kriminaal- ja 6771 väärteomenetluses. Arvestatava osa ehk üle poolte tsiviilkohtu¬menetluses laekuvatest asjadest menetletakse maksekäsu kiirmenetluses. Halduskohtutes lahendati 2477 haldusasja. Ringkonna-kohtutes lahendati apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 2820 tsiviilasja, 2073 süüteoasja ja 1447 haldusasja. Minister tänas kohtunikke ka panuse eest õigusloomesse, muudatuste vajalikkusest märku andmast ja ettepanekuid tegemast.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Tapmiste arv langes aastakümnete madalaimale tasemele

6.02.2019 2018. aasta kriminaalstatistika näitab, et taaskord vähenes raskete vägivallakuritegude registreerimine. Tapmiste ja mõrvade arv oli madalaim alates möödunud sajandi keskpaigast. „On positiivne, et raskete vägivallajuhtumite arv on läbi aastate peaaegu katkematult vähenenud. Koos katsetega registreeriti mullu 36 tapmist ja 7 mõrva, milles hukkus 26 inimest. See on madalaim tase alates eelmise sajandi keskpaigast. Üle-eelmisel aastal suri vägivalla tagajärjel 33 inimest, neist kolmandik naised. Samuti on oluline välja tuua, et inimesed tunnevad ennast kodukandis pimedas õhtul ringi liikudes järjest turvalisemalt,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Viimastel aastatel on sagenenud aga kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise registreerimine. „See kajastab nii avalikkuse kui ka politsei suurenenud tähelepanu perevägivallale ja nii-öelda kergematele vägivallajuhtumitele, kusjuures küsitluste andmed ja muud allikad ei viita vägivalla tegelikule märgatavale kasvule. Näiteks kinnitab nii statistika kui ohvriuuring, et võõraste vahel baaris või tänaval tekkinud konflikt ei päädi enam nii sageli kaklusega,“ rääkis Reinsalu.  2018. aastal registreeriti 27 125 kuritegu, mis on 0,5% rohkem kui ülemöödunud aastal. Registreeritud kuritegudest suurima osa ehk 39% moodustasid varavastased kuriteod, järgnesid isikuvastased kuriteod 28%-ga, liikluskuriteod 13%-ga. Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti 2018. aastal kõige rohkem vargusi (7403 kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5966) ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (2661). „Viimase kümne aasta jooksul on kuritegevus märgatavalt vähenenud, seda nii ametliku statistika kui ka inimeste küsitluste andmetel. 2018. aastal katkes esimest korda viimase 15 aasta jooksul kuritegude langustrend ning seda suuresti just politsei muutunud menetluspraktika tõttu juba varasemas faasis registreerida eelkõige lähisuhtevägivalla puhul kehalise väärkohtlemise juhtumeid. Varasema vähenemise taga on olnud peamiselt varavastaste kuritegude kahanemine, sest nende suur osakaal kuritegevuses mõjutab üldpilti kõige enam,“ selgitas justiitsminister. Üks möödunud aasta märksõnu oli ka alaealiste kuritegevus. Võrreldes 2017. aastaga registreeriti 2018. aastal 9% rohkem alaealiste toime pandud kuritegusid. Alaealiste kuritegude arv kasvas eeskätt varguste arvelt, samas kui varguse kuritegude üldarv Eestis veidi vähenes. Alaealiste vargusi iseloomustab süstemaatiliste varguste suur osakaal. Hinnanguliselt 30% alaealiste enimlevinud rikkumistest pannakse toime vähemalt kahekesi. Sõprade seltskonna mõju rikkumiste toimepanemisele on suurim avaliku korra rikkumiste ja omavolilise sissetungi korral. „Mina ja siseminister oleme määratlenud ühe kuritegevuse vastase prioriteedina alaealiste kuritegevuse, eriti grupiviisilise ja vägivallakuritegevuse. Selleks, et lapsed ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, on väga oluline alaealiste kuritegevust tõkestada ja tegeleda algpõhjustega, miks on alaealine üldse kuriteo toime pannud. Noorte kuritegevuse ennetamiseks käivitub sellel aastal täies mahus justiitsministeeriumi juhitav alaealiste õigusrikkumiste ennetamise programm,“ ütles Reinsalu. Need numbrid on murettekitavad ja näitavad veelkord, kui oluline on alaealistega süsteemselt ja nutikalt tegeleda, et nad ei satuks kuritegevuse rattasse ja neist saaksid õiguskuulekad täiskasvanud. Meie prioriteet on, et vähem alaealisi satuks süsteemi ega paneks toime kuritegusid,“ rõhutas justiitsminister. Maakondadest oli kuritegevuse tase 10 000 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (263 kuritegu), järgnesid Jõgevamaa (250) ja Harjumaa (215; sh Tallinnas 245). Endiselt oli kuritegevuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Põhiseaduse asjatundjate kogu tegevusaruanne pakub vastuseid Eesti riikluse kindlustamiseks tulevikus

1.02.2019. Valminud põhiseaduse asjatundjate kogu tegevusaruanne annab ülevaate võimalikest tulevastest kaalumist väärivatest riigiõiguslikest täiendusest Eesti põhiseaduses.  „Moodustasin põhiseaduse juurde asjatundjate kogu 2016. aastal ja seda selleks, et tugevdada põhiseadust ja selle kultuuri. Lähtekohaks oli välja selgitada põhiseaduses muutmist ja täiendamist vajavad küsimused ja seda põhimõttel, et Eesti riikluse eesmärke ja aluspõhimõtteid ei muudeta,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Asjatundjate kogu jagas käsitlemist vajavad riigiõiguslikud teemad seitsmesse suurde valdkonda: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus, kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused. Igale valdkonnale määrati raportöör, kelle ülesandeks oli esitada oma vaade koos konkreetsete ettepanekutega. Valdkondade raportöörideks olid Madis Ernits, Märt Rask, Rait Maruste, Priit Pikamäe, Jüri Adams, Allar Jõks ja Uno Lõhmus. Raportööride ettepanekud lähtuvad nende vaatest lahendamist vajavatele küsimustele ning ei peegelda asjatundjate kogu kui terviku seisukohta. Reinsalu sõnul kerkisid raportööride poolt üles järgnevad põhimõttelised seisukohad: 1) Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted peavad jääma muutmatuks; 2) Oluline on demokraatia laiendamine uute võimaluste kaudu; 3) Eesti inimestel on vaja uusi põhiõigusi ja põhiõiguste kaitset; 4) Riigikaitse korraldus peab põhiseaduses olema tõhusam. Raportööride seisukohtade alusel valis justiitsministeerium välja võimalikud arutelu väärivad täiendused põhiseadusele. „Muudatusettepanekute kataloog on mahukas – see sisaldab 62 ettepanekut. Raportis leiab ettepanekuid alates põhiõiguste kataloogi laiendamisest, lõpetades presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametiaja muutmisega ühekordseks 7-aastaseks perioodiks. Ühtlasi on ettepanek sätestada põhiseaduses riigikaitse aluspõhimõte ja määratleda riigikaitse rahvusvahelise koostöö alused,“ toob justiitsminister mõned näited tehtud ettepanekutest. „Ütlen selgelt, et raporti mõte on anda riigiõiguslik kaugvaade selleks, et osundada probleemidele ja arengutele, millega Eesti tulevikus silmitsi seisab. Seega loodan viljakale riigiõiguslikule arutelule ja soovin edu nii tulevasele riigikogule kui ka riigiõiguslikule avalikkusele põhiseaduse mõtestamisel,“ ütles Reinsalu. Põhiseaduse asjatundjate kogu raporti koostamisel oli üheks sisendiks ka 20 aastat tagasi endise justiitsministri Paul Varuli juhitud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni koostatud raport. Toona aga polnud Eesti veel Euroopa Liidu ega NATO liige, samuti ei olnud välja kujunenud asjakohast kohtupraktikat. Põhiseaduse asjatundjate kogu raporti leiab siit. Justiitsministeerium, avaldatud 18 paeva tagasi

Vanglateenistuse 100. aastapäeval tunnustas justiitsminister ametnikke teeneteristidega

27.01.2019 Reedel tähistati Narvas vanglateenistuse 100. aastapäeva, kus silmapaistvate teenete eest andsid justiitsminister Urmas Reinsalu ja vanglateenistuse juht Priit Kama üle vanglaametniku teeneteristid. Oma kõnes tunnustas justiitsminister Urmas Reinsalu kõiki 1200 vanglateenistujat, kes teevad iga päev rasket tööd, et tagada inimeste turvatunne. Reinsalu rõhutas, et ühiskonna ohutuse tagamisel on oluline lähtekoht, et ohtlike korduvkurjategijate koht peab olema vanglas. “On eriti kiiduväärne, et vanglateenistus panustab ka riigikaitsesse, et julgeolekukriisides kiiresti osutada relvastatud abi ohtude tõkestamisel ja vaenlasele vastu astumisel,” märkis Reinsalu. Vanglateenistuse 100 aastapäeval tunnustati vanglateenisutse teeneteristidega Tallinna vangla järelevalveosakonna juhatajat Enar Pehki, Tartu vangla direktori asetäitjat Janek Riivest, Tartu vangla neljanda üksuse juhti Merlys Toomi ja rahandusministeeriumi haldustalituse juhatajat Aare Auni. Enar Pehkil oli uue Tallinna vangla projektirühmas mõjus osa, sest just tema mõtles välja terve hulga vangla tehnilisi lahendusi ja tööpõhimõtteid. Janek Riivesel on aastaid olnud kaalukas roll selles, et Tartu vangla töötaks ladusalt ning saavutaks seatud eesmärgid. Hea analüüsivõime aitab tal teha innovaatilisi töökorralduslikke ettepanekuid, mille ta tegusa juhina ka ellu viib. Merlys Toom on täitnud asendamatut rolli Tartu vangla tulemusüksuste arendamisel. Tema juhtimisel on moodustatud meeskond, kes seksuaalkurjategijatega. Aare Aun on üle kümne aasta koordineerinud kogu vanglate kinnisvara valdkonda. Tallinna vangla projekteerimise ja rajamise juures tegutses ta asjatundlikult aastaid tellija esindajana. Justiitsministeerium, avaldatud 22 paeva tagasi

Eakatele hakkab tasuta õigusabi andma pensionäride ühenduste liit

17.01.2019. Justiitsministeerium toetab 10 000 euroga Eesti pensionäride ühenduste liitu, kes hakkab andma eakatele tasuta õigusabi. „Kõigil inimestel on õigus saada kvaliteetset õigusteenust ka juhul, kui see pole neile majanduslikult kättesaadav. Eakatel on tihtipeale enda õiguste kaitsmine raskendatud või pole neil selle kohta piisavalt teadmisi, mistõttu toetamegi juba mitu aastat erinevaid organisatsioone õigusabi eakateni viimisel. Sel aastal osutus konkursi võitjaks Eesti pensionäride ühenduste liit,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium kuulutas konkursi eakatele inimestele tasuta õigusabi kättesaadavuse tagamiseks välja möödunud aasta detsembris. Konkursi eesmärk oli leida õigusabi pakkuja, kes tagab eakatele inimestele õigusnõustamise ja teavituse ning abistab neid igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Selleks annab justiitsministeerium juba kolmandat aastat järjest korraldatava konkursiga ühele taotlejale toetust kuni 10 000 eurot. Toetatud tegevusega tuleb alustada hiljemalt 4. veebruaril 2019. Justiitsministeerium kuulutas konkursi eakatele inimestele tasuta õigusabi kättesaadavuse tagamiseks välja möödunud aasta detsembris. Konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni 31. detsembrini 2019.   Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Kohtunikuabide palk tõuseb

17.01.2019. Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille järgi tõuseb kohtunikuabi ametipalk ca 7 protsenti. „Kohtunikuabi palk ei ole kolm aastat muutunud, samal ajal kui mitmetes muudes valdkondades on see vahepeal tõusnud. Selleks et tagada avaliku võimu nõuetekohane teostamine kohtulikes registrites, on väga oluline hoida nende palk konkurentsivõimelisena võrreldes teiste sarnast tööd tegevate elukutsetega. Näiteks on kohtujuristi palk praegu 1850 eurot,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ajaga on suurenenud ka kohtunikuabide töökoormus. Seega on igati õiglane nende palka tõsta,“ lisas ta ja rõhutas, et muudatus aitab kaasa ka kohtunikuabide järelkasvu leidmisele väljaspool suuremaid keskusi. Eelnõu näeb ette, et väljaspool Harju ja Tartu maakonda hakkab kohtunikuabi ametipalk olema 1471 euro ja koefitsiendi 1,36 korrutis ehk 2000 eurot. Hetkel kehtiv kohtunikuabi ametipalk on 1375 eurot. Väljaspool Harju ja Tartu maakonda töötamise puhul on palga suuruseks 1870 eurot. Kohtunikuabid on sõltumatud kohtuametnikud, kes töötavad kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonnas. Nende tööülesanneteks on tagada õiguskindlad andmed ja menetlus riiklikes põhiregistrites nagu kinnistusraamat ja äriregister ning menetleda maksekäsu kiirmenetluse avaldusi. Kohtunikuabisid on 2018. aasta novembri seisuga ametis 51.   Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Kaubamärkide registreerimine muutub senisest lihtsamaks

10.01.2019. Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille järgi on edaspidi lihtsam kaubamärke registreerida, nende kaitse on tugevam ning tööstusomandiga seotud vaidlusi hakkab lahendama patendiameti juures tegutsev apellatsioonikomisjon.  „Turul edukaks tegutsemiseks on kaubamärkidel täita järjest olulisem roll. Samuti on kasvanud nende kaubanduslik väärtus. Sel põhjusel on suurenenud ka vajadus muuta nende registreerimine kogu Euroopas ettevõtjate jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja vähem kulukaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ettevõtjatel on tulevikus lihtsam kaitsta mittetraditsioonilisi, näiteks helilisi kaubamärke ja multimeediamärke. Kaotatakse nõue, et kaubamärk peab olema esitatud graafiliselt. Sellega tekib võimalus kaitsta ja riskivabalt kasutada erinevate tehnoloogiliste vahendite abil loodud kaubamärke. „Konkurentsikeskkond muutub seeläbi selgemaks ning kaob võimalus, et üks ettevõtja hakkab kasutama kellegi teise mittetraditsioonilist tähist kaupade või teenuste eristamiseks. Eriti oluline on see alustavate ja väiksemate ettevõtjate õiguste kaitsmiseks, kes on kohtuvaidluste pidamises suurte ettevõtjatega võrreldes ebavõrdses seisus,“ rääkis Reinsalu. Teine osa muudatusi puudutab tööstusomandi apellatsioonikomisjoni tööd, mis vaatab läbi patendiameti otsuste peale esitatud kaebusi ja vaidlustusavaldusi patendiameti poolt kaitstavaks tunnistatud tööstusomandit puudutavates küsimustes. Laieneb komisjoni pädevus. Kui osa tööstusomandit puudutavaid vaidlusi on seni lahendatud kohtumenetluses, siis edaspidi tekib võimalus neist mitmete kohtuväliseks lahendamiseks apellatsioonikomisjonis. Samas säilib võimalus komisjoni otsus kohtusse edasi kaevata. Komisjoni ülesehitus muutub. Senise kaheksa liikme asemel on sellel edaspidi kaks alalist liiget, kelle jaoks töö apellatsioonikomisjonis on põhitegevus ning kelle õigusteadmistele ja isikuomadustele kehtestatakse maakohtunikuga sarnased kõrged nõuded. Hetkel on komisjon moodustatud justiitsministeeriumi juurde, kuid edaspidi hakkab tegutsema patendiameti juures. Lisaks komisjoni ülesehitusele muudetakse ka komisjonis toimuva menetluse korda. Muudatused aitavad saavutada senisest tõhusama, kvaliteetsema ja kiirema kohtueelse menetluse tööstusomandi vaidluste lahendamisel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. 2018. aasta lõpu seisuga on riiklikus kaubamärgiregistris 25 961 kehtivat kaubamärki. Patendiameti avaldatud andmetel esitati 2018. aastal 1600 kaubamärgi registreerimise taotlust ja registrisse kanti 1149 uut kaubamärki. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon lahendas 2018. aastal 44 vaidlustusavaldust ja neli kaebust patendiameti otsuste peale. Patendiameti statistikaga eelmise aasta kohta saab tutvuda patendiameti kodulehel.   Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 1887)