Justiitsministeerium läheb täitemenetluse reformiga edasi

18.10.2019. Justiitsminister Raivo Aeg rääkis täna kohtutäiturite ja pankrotihaldurite seminaril, et täitemenetluse reformiga senisel kujul edasi mineku osas saavutati poliitiline kokkulepe. Justiitsministeeriumi soov on muuta täitemenetluse inimestele oluliselt odavamaks, et võlgnevus ei toodaks uusi võlgu.  Justiitsminister rõhutas, et täna on täitemenetlus inimestele liiga kallis – näiteks 50 euro suuruse trahvi puhul tuleb kohtutäituritele lisaks tasuda vähemalt 66 eurot, mis ületab oluliselt trahvi enda suurust. „Meie eesmärk on teha täitemenetlus inimesele odavamaks. Peamine summa peaks minema reaalse võla maksmiseks, mitte täituritasudeks. Esialgsel hinnangul on riiginõuete täitetasu sama 50 euro suuruse trahvisumma puhul tulevikus kümne euro ringis,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg. Selle eesmärgi täitmiseks on justiitsministeerium ja rahandusministeerium pakkunud välja ümberkorraldused, millega antakse riigi- ja kohalike omavalitsuste rahaliste nõuete sundtäitmine maksu- ja tolliametile, kellel on kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, olemas on makselahendused ning automaatsed protsessid (nt teavitus). Samuti on olemasoleva süsteemi kasutamisel täitemenetluse ümberkorralduse käivitamine kiirem ja kulud väiksemad. Eesti riigi üldine suund on samasisulisi teenuseid konsolideerida ja seeläbi kulusid kokku hoida. Rahvusvaheline praktika näitab, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada edukaid tulemusi 10-45%, tulenevalt nõuete tüübist. Seega paraneks laekumine Eesti riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra. Kohtutäiturid saaksid edaspidi keskenduda nende professionaalseid oskusi vajavatele eranõuetele nagu näiteks hüpoteekide realiseerimine, aga ka tundlikele ja tähelepanu vajavatele elatisnõuetele. „Laste elatisnõuete täitmine on majanduslikult kahjumlik, kuid ühiskonnale väga oluline, seega hakatakse seda ka riiklikult toetama,“ ütles Aeg. Samuti jääb kohtutäituritele MTA täitemenetlustes võlgniku vara müügi korraldamine. Selleks, et uus süsteem oleks läbipaistev ja nii inimene ise kui riik saaks tema vastu üleval olevatest nõuetest selge ülevaate, luuakse nõuete ja arestide register. Selle eeliseks on, et kõiki nõudeid on võimalik näha ühest registrist ning kõik riiginõuded on maksuametis. Riik ei loo endale erasissenõudjate ees eelisseisundit. Reformi üks eesmärke on tagada ka kvaliteetne ja jätkusuutlik täituri amet. Kohtutäiturite majandustulemused näitavad, et suur osa ei suuda lähitulevikus oma bürood efektiivselt majandada ja paljud täiturid tegutsevad toimetuleku piiril või alla selle, mis põhjustab kvaliteediprobleeme ka sisutöös. Samal ajal aga on täiturite müügitulu vahed edukamate büroodega enam kui kümnekordsed. Täitesüsteemi ümberkorraldusega soovib ministeerium vähendada täiturite hulka poole võrra ehk praeguse 43 täituri asemel jääb alles 20 täiturit. Täiturite bürood jäävad kava järgi suurematesse linnadesse, väiksemates keskustes avatakse harukontorid. Valitsus arutas reformi 8. augustil toimunud kabinetiistungil, kus otsustati, et täitemenetluse reformiga edasiminemiseks moodustatakse poliitiline töörühm, kuhu kuuluvad kõikide koalitsioonierakondade esindajad. Justiitsminister kohtus poliitilise töörühmaga kolmapäeval ja ühiselt otsustati reformiga plaanitud kujul edasi minna. Täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsiooni töötas välja töögrupp, kus osalesid lisaks justiitsministeeriumile rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajad. Töögruppi ja juhtrühma olid aktiivselt kaasatud ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajad.   Justiitsministeerium, avaldatud 4 paeva tagasi

Maailmapank seab Eesti korruptsioonivastase tegevuse teistele eeskujuks

11.10.2019. Maailmapanga ülemaailmse valitsemise indikaatori järgi suudab Eesti võrreldes teiste endiste siirderiikidega korruptsiooni paremini kontrolli all hoida ja on seega teistele eeskujuks. Eesti sai maailmapanga koostatud tabelis 89,9 protsendise tulemuse, millele järgnesid Sloveenia 80,8, Gruusia 76,4, Poola 74,5 ja Tšehhi 69,2 protsendiga. „On positiivne, et Eesti edusammud korruptsioonivastases tegevuses jäävad silma ka maailmatasandil. Sellised tulemused ei tule aga tühjalt kohalt,“ nentis justiitsminister Raivo Aeg. „Oleme ise palju teinud, et teadlikkust korruptsioonist tõsta ja seda nähtust meie riigis vähendada. Lisaks sellele, et me oleme üles ehitanud tugeva ja erapooletu õiguskaitse ning kohtud, loonud toimiva avaliku teabe avalikustamise raamistiku, lõime hiljuti omavalitsuste korruptsiooniriskide hindamise keskkonna, oleme viinud läbi lugematu arvu koolitusi ja loonud koolidele õppematerjalid. Meie korruptsiooniveeb sisaldab hulganisti materjale selle kohta, kuidas käituda huvide konflikti korral ning kust inimesed saavad nõu. Tulemas on ka e-koolitus ametiisikutele huvide konflikti vältimiseks,“ rääkis justiitsminister. Ministri sõnul on kõigi loetletud tegevuste tulemus see, et Eesti ühiskonna suhtumine korruptsiooni on tauniv. Maailmapanga koostatud valitsemise indeks võtab arvesse valitsuste efektiivsust, õiguskindlust (rule of law), seaduste kvaliteeti, korruptsiooni kontrollimist jms. Indeks koondab üle 200 maailma riigi tulemused. „Eesti mitte ainult ei ole parem Euroopa mastaabis, vaid edestab korruptsioonivastastes näitajates juba rikaste OECD riikide keskmisi,“ lisas Aeg. „Busines Anti-Corruption Portal“ kirjutab oma veebilehel, et enamikke Eesti avalikke institutsioone iseloomustab ausus ja läbipaistvus.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Finantssektori rikkumiste eest võib tulevikus saada märksa suuremaid trahve

10.10.2019. Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega tekib võimalus kohaldada peamiselt finantssektori ja andmekaitse vallas toime pandud rikkumiste eest senisest oluliselt kõrgemaid rahatrahve.  „Ennekõike on suuremad trahvid mõeldud just finantsteenuste sektoris tegutsejatele – näiteks krediidiasutused, kes ei täida pangandussektori olulisi nõudeid või ei rakenda rahapesuvastaseid kontrollmeetmeid,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg. Rikkumise toimepanijale on võimalik tulevikus määrata rahatrahv kuni 20 miljonit eurot või kuni kolmekordse kasu ulatuses, mis teeniti väärteoga. Juriidilisele isikule on võimalik määrata trahvi ka kuni 15% tema käibest. Nõue kehtestada teatud sektorites väärtegude eest senisest kõrgemad rahatrahvi ülemmäärad tuleb Euroopa Liidu õigusest. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga. Samal ajal pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega 15 päevalt 45-le. „Tahame, et rahatrahvide tasumiseks oleks inimesel mõistlik tähtaeg. Praegu ei pruugi palgapäev jääda trahvi tasumise tähtaja sisse ning selle tasumine võib seetõttu olla raskendatud või võimatu. See tähendab, et rahatrahv võib olla vajalik täitmisele pöörata, millega kaasnevad omakorda täiendavad kulud ja see pole mõistlik,“ rääkis Aeg. Samuti on eelnõuga kavas soosida senisest enam rahatrahvi ositi tasumise võimalust, mis on ka praegu olemas, kuid sellest ei pruugi kõik menetlusalused teadlikud olla ja seetõttu ei osata sellele kiirmenetluses ka tähelepanu pöörata. Edaspidi peab asutus (nt politsei- ja piirvalveamet, finantsinspektsioon, andmekaitseinspektsioon) inimest trahvi tegemisel sellest võimalusest teavitama. Väärteokaristuste karmistamisega seoses tõstetakse eelnõus samuti juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Loobutakse põhimõttest, et käibe põhjal arvutatud rahaline karistus ei tohi olla suurem seaduses fikseeritud ülemmäärast.   Samu muudatusi kavandati riigikogu eelmise koosseisu ajal, kuid need langesid riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja.   Justiitsministeerium, avaldatud 13 paeva tagasi

Vilepuhujad saavad parema kaitse

7.10.2019. EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogul võeti täna vastu vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada, et inimesed, kes on teavitanud neile tööl teatavaks saanud õigusrikkumistest, ei kaotaks oma tööd ega langeks muus vormis tööandja kättemaksu ohvriks. „Vilepuhujate kaitsmise teema on ka Eestis viimasel ajal teravat tähelepanu saanud. Ühelt poolt on direktiivi eesmärk tagada vilepuhuja õiguslik kaitse, teisalt hoida ära pahatahtlikke teavitusi, mis mõjutaks kogu süsteemi usaldusväärsust. See kahjustaks põhjendamatult puudutatud isikute mainet,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Direktiivi alusel kaitse saamiseks peab vilepuhujal olema põhjendatud alus uskuda, et tema edastatav informatsioon on õige. Teadlikult ebaõiget teavet esitanud inimesed kaitset ei saa,“ lisas Aeg.  Direktiivi ülevõtmisel on vilepuhujal kaitse saamiseks võimalik valida asutuse sisese ja välise teavitamise vahel, kuid esimesena julgustatakse valima sisemist teavituskanalit. Seda välja arvatud juhul, kui sisemine teavitamine ei ole võimalik või seda ei saa inimeselt mõistlikult eeldada. Keelustada tuleb mistahes survemeetmed tööandja poolt. Ühtlasi tuleb ette näha tõhusad ja proportsionaalsed karistused nii füüsilisele kui juriidilisele isikule, kes takistab või üritab takistada rikkumisest teavitamist, maksab selle eest kätte või avaldab vilepuhujale survet, algatab rikkumisest teavitaja vastu pahatahtlikke menetlusi või ei hoia tema identiteeti konfidentsiaalsena. Euroopa Komisjoni hinnangul on rikkumisest teavitajate tõhus kaitse hetkel tagatud vähem kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides, s.h tuleks muudatusi teha Eesti õiguses. Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel tuleb siseriiklikku õigust täiendada kas vastava eriseaduse väljatöötamise näol või valdkondlike eriseaduste täiendamise kaudu. Eelnõu hõlmab EL-i õiguse rikkumistest teavitamist järgmistes valdkondades: riigihanked, finantsteenused (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine), tooteohutus, transpordiohutus, keskkonnakaitse, tuumaohutus, toiduainete ja sööda ohutus, loomade tervis ja heaolu, rahvatervis, tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu ja infosüsteemide turvalisus, konkurentsiõiguse rikkumised ja riigiabi, EL finantshuvide kahjustamine, siseturu toimimine seoses äriühingu tulumaksuga seonduvate õigusaktidega. Sel korral olid justiits- ja siseküsimuste nõukogu justiitspäeval arutlusel Euroopa Liidu korruptsioonivastased meetmed, Eurojusti piiriülese kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine, e-tõendite teemalised rahvusvahelised lepingud, Euroopa Prokuratuuri loomise hetkeseis, ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga, põhiõigused jm. Justiitsministeerium, avaldatud 15 paeva tagasi

Justiitsministeerium plaanib vandetõlgi eksameid

26.09.2019. Ministeeriumil on kavas korraldada itaalia, jaapani ja hiina keele vandetõlgi eksam. Eksamist huvitatutel palume esitada avaldus eksamil osalemiseks koos elulookirjelduse ja haridust tõendava dokumendi koopiaga 10. oktoobriks 2019. Avalduses tuleb kinnitada, et ei esine vandetõlgiks saamist välistavat tingimust, ja märkida soovitav keelesuund. Avaldus tuleb esitada paberil allkirjastatult justiitsministeeriumile aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või digiallkirjastatult info@just.ee. Justiitsministeerium otsustab pärast 10. oktoobrit, kas eksam korraldatakse või mitte. Kui jah, siis saadetakse avaluse esitanuile täpsem teade eksami toimumise kuupäevade kohta. Põhjalikum info eksami kohta Justiitsministeerium, avaldatud 27 paeva tagasi

Tulevikus võib valimispäeval poliitilist välireklaami teha

25.09.2019. Justiitsminister tutvustas täna riigikogus eelnõu, mis millega tühistatakse poliitilise välireklaami ja aktiivse valimisagitatsiooni keeld valimispäeval. Hääletamisruumis peab valimisrahu siiski säilima. „Valimistel hääletamisel peaks inimestel olema võimalikult võrdsed tingimused. Üha enam inimesi annab oma hääle eelhääletamise ajal, näiteks viimastel riigikogu valimistel oli neid inimesi juba üle 39%. Samas eelhääletamise perioodil on valimisreklaam lubatud, samas kui valimispäeval on see keelatud. Seda olukorda peab muutma, et reeglid oleksid koguaeg ühesugused,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. 2005. aastal kehtestatud poliitilise välireklaami ja eelmise sajandi viimasel kümnendil kehtestatud aktiivse valimisagitatsiooni keelud ei ole ministri sõnul täitnud oma eesmärki. Valimiskampaaniad ei ole muutunud sisukamaks ega valimiskampaaniate kulud kahanenud. Kampaania on lihtsalt liikunud tänavalt internetti ja sotsiaalmeediasse. Poliitilise välireklaami keelu tühistamist on valitsuselt ja riigikogult palunud õiguskantsler. Samuti on politsei kui uurimisasutus korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et välireklaami keelu täitmise üle järelevalve tegemine on väga töömahukas. Näiteks 2019. aasta riigikogu valimistega seoses esitati politseile 47 selgitustaotlust poliitilise välireklaami keelu kohta ning 32 teadet poliitilise välireklaami keelu võimaliku rikkumise kohta. Seadusemuudatuse sisuks on lisaks välireklaami keelu tühistamisele, kaotada agitatsiooni keeld valimispäeval ning samuti ruumides, mille kaudu valija hääletamisruumi siseneb. Endiselt jääb kehtima valimisrahu hääletamisruumis ehk seal on keelatud agitatsiooni teha. Lisaks loobutakse aktiivse valimisagitatsiooni aja määratlemisest, kuna see ei oma edaspidi õiguslikku tähendust. Poliitilise välireklaami keelu tühistamine on eesmärgina kirjas ka koalitsioonilepingus. Justiitsministeerium, avaldatud 27 paeva tagasi

Laste seksuaalse väärkohtlemise uuringu viib läbi Eesti Uuringukeskus

3.09.2019 Laste seksuaalse väärkohtlemise hoiakuid ja kogemust 16-26-aastaste noorte seas hakkab uurima OÜ Eesti Uuringukeskus. „Laste seksuaalne väärkohtlemine jätab sügava jälje eluks ajaks. Selleks, et väärkohtlemist ennetada ja ohvrid võimalikult kiiresti abi saaksid, on vaja teada probleemi ulatust ja hinnata ka noorte teadmisi abi saamise võimalustest. Näiteks selleks, et suunata teavitustegevust neile vajadusel tõhusamalt,“ ütles kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Uuringu eesmärk on hinnata senise poliitika ja ennetustegevuse mõjusid: saada tagasiside laste kokkupuutele seksuaalharidusega ning nende oskusele väärkohtlemise korral juhtunust teatada ning abi saada. Teine eesmärk on saada teada, kui suur osa Eesti lapsi, kui sageli, millises vanuses ja millist tüüpi seksuaalvägivalla ohvriks langevad. Sellise ülevaate saamine võimaldab hinnata probleemi ulatust Eestis, jälgida väärkohtlemise dünaamikat ja sellega seotud näitajate muutumist ajas. Kogutud info aitab jõuda selgusele, kas senised tegevused on soovitud mõju avaldanud ning kuidas on muutunud 16-26-aastaste noorte kogemused, hoiakud ning käitumine võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui sarnane uuring viimati läbi viidi. Seeläbi saab tuleviku tegevusi paremini planeerida. Uuring peab olema läbi viidud hiljemalt 2020. aasta aprilli lõpuks. Uuringu läbiviimist toetavad justiitsiministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond läbi SA Eesti Teadusagentuuri. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Justiitsministeerium kutsub üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

2.09.2019 Justiitsministeerium kuulutas taas välja konkursi kodanikujulguse aumärgi väljaandmiseks inimestele, kes on aidanud ära hoida kuriteo või aidanud kuriteo ohvrit. Kandidaate saab esitada 11. oktoobrini. Aumärgi kandidaadiks võib esitada inimesi, kes on aidanud kuritegu ära hoida või takistanud selle toimepanemist, aidanud kurjategija kinni pidada, abistanud kuriteo ohvrit või andnud muu olulise panuse inimeste turvatunde tõstmisel. „Kodanikuaktiivsus on tänase Eesti suund, üleskutsega tunnustada julgeid kodanikke ärgitame kõiki tähelepanu omistama kuritegude toimepanemisele ja abi vajavate inimeste toetamisele. Igaüks saab luua muutust ja seda ka turvalisuse tagamisel,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Mullu andis justiitsminister julgetele kodanikele välja 27 aumärki, nende hulgas kolmele lapsele. Eelmisel aastal aumärgi saanute lugusid on võimalik vaadata kriminaalpoliitika veebilehelt. Sel aastal ootab justiitsministeerium ettepanekuid kandidaatide kohta nimetusega „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 11. oktoobriks 2019 aadressil: Justiitsministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn või e-mailile kart.repponen@just.ee. Aumärgid antakse justiitsministeeriumis pidulikult üle detsembri alguses. Aumärkide saajad valib nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Kodanikujulguse aumärke annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 1957)