Reinsalu: riik peab toetama ränkade kuritegude ohvriks langenuid

11.12.2018. Eile kogunes justiitsministeeriumis süüteoennetuse nõukogu, kus arutati järgmise aasta tegevussuundi ohvrite abistamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas nõukogus, et riik vajab ühtset ohvrite abistamiseks mõeldud poliitikat, mille keskmeks oleks just ohver ja tema vajadused. „Vägivalla ohver vajab igakülgset tuge ja abi, et oma eluga täisväärtuslikult edasi minna. Selleks on oluline aga abipakkujate omavaheline tihe koostöö ja konkreetne rollijaotus. Koostööks peavad olema aga selgelt sõnastatud eesmärgid,“ selgitas Reinsalu. Ohvreid toetav poliitika peab Reinsalu sõnul tagama kannatanutele rohkem teenuseid ja rahalist tuge, mistõttu tegi ta nõukogus ettepaneku muuta ohvriabi seaduse kuriteoohvritele mõeldud riikliku hüvitiste määra. „Praegune kehtiv õigus jagab kannatanule vaid kopikaid. Kindlasti peab kannatanu ees võtma vastutuse kurjategija ning oma tekitatud kahjud ohvrile hüvitama,“ lausus Reinsalu. „Kui inimene invaliidistatakse, tapetakse või tema vaimne tervis saab rängalt kannatada ning kurjategijal pole vara, et oma tegu ohvrile heastada, peab riik seisma ohvri kõrval ning teda ja tema lähedasi toetama.“ Süüteoennetuse nõukogus toodi olulise tegevussuunana välja ka ohvrile menetlusprotsessi võimalikult lihtsaks ja kiireks tegemine ning ohvri teavitamine võimalikest abiteenustest, nagu ohvriabi kriisitelefon, kannatanu õiguste infolehe teke, lihtsamas keeles info prokuratuuri kodulehel. Süüteoennetuse nõukogus osalesid sel korral justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadusministeeriumi, prokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti, riigikohtu, sisekaitseakadeemia, linnade ja valdade liidu ning erasektori esindajad. Süüteoennetuse nõukogu peamisteks ülesanneteks on riigi kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine ja süütegude ennetamise tegevuste koordineerimine, sh kohaliku omavalitsuse ennetustöö nõustamine. Justiitsministeerium, avaldatud 2 paeva tagasi

Reinsalu: piiriülese kaubanduse takistuste kaotamisest võidavad nii tarbijad kui ettevõtjad

7.12.2018 Täna toimunud justiitsministrite kohtumisel Brüsselis jõudsid ministrid üldise lähenemisviisi kokkuleppele kaupade müüki reguleeriva direktiivi, perekonnaasjades kohtualluvust ja kohtulahendite tunnustamist reguleeriva määruse ning e-tõendite määruse osas. Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldab head meelt, et pikad ja keerulised arutelud kaupade müügi direktiivi nõukogu mandaadi osas jõudsid lõpule. „See on oluline samm ühtse digitaalse turu kiiremale kasvule, millest saavad kasu nii tarbijad kui ka ettevõtjad. Piiriülest kaubandust takistavate tõkete kaotamine läbi teatud lepinguõiguslike aspektide täiendava harmoneerimise aitab tõsta tarbijate kindlustunnet ning vähendada kulusid ettevõtjatele. Järjest suuremat kasutust leiavad nutikaubad, mistõttu on oluline ajakohastada reegleid selliselt, et nad võtaksid arvesse ka nutikaupade spetsiifikat. Suur töö on jõudnud lõpule,“ märkis Urmas Reinsalu. Lisaks jõudsid justiitsministrid üldise lähenemisviisi kokkuleppele Brüssel IIa määruse osas, millega reguleeritakse piiriülest kohtualluvust ning lahendite tunnustamist ja täitmist erinevates perekonnaasjades. Uuendatud sätetega täpsustatakse muuhulgas lapse tagastamise menetlust ning tõhustatakse kohtute ja keskasutuste vahelist koostööd. „Piirideta Euroopas on küsimus ühes liikmesriigis tehtud lahendi tunnustamisest ja täitmisest teises liikmesriigis järjest aktuaalsem. Asjades, kus kaalul on laste õigused, on ajafaktor otsustava tähendusega,“ rõhutas justiitsminister. Samuti lepiti kokku üldise lähenemisviis e-tõendite teemal, mille eesmärgiks on lahendada probleeme rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös ning näha ette selge regulatsioon elektrooniliste tõendite saamiseks rahvusvahelistelt interneti- ja infoühiskonnateenuste pakkujatelt, kes osutavad teenuseid Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid asuvad füüsiliselt väljaspool EL territooriumi (nt Google). „Tänapäeval kasutavad kurjategijad ulatuslikult moodsaid tehnoloogiaid, mistõttu peab õiguskaitseasutustel olema võimalus saada e-tõendid kätte sõltumata nende asukohast. USA võttis sel aastal vastu oma õiguskaitseasutuste võimaluste parandamiseks e-tõendite kättesaamisel uue õigusakti, nn Cloud Act´i. Ma loodan, et kokkulepitud üldine lähenemisviis e-tõendite teemal aitab parandada ka senist atlandiülest koostööd elektrooniliste tõendite kättesaamisel,“ ütles Reinsalu. Lisaks anti kohtumisel ülevaade sideandmete säilitamise hetkeseisust, Euroopa Prokuratuuri ettevalmistustest ning Euroopa Liidu liitumisest inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Ühtlasi arutasid justiitsministrid selle üle, kuidas saab kriminaalõigusega tulemuslikumalt võidelda antisemitismi vastu. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

GRECO raport soovitab Eestil huvide konflikti ennetamisel rohkem tähelepanu pöörata ministritele ja poliitilistele nõunikele

7.12.2018 Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO poolt täna avaldatud hindamisaruanne käsitleb ministrite, poliitiliste nõunike ja politseinike korruptsiooni ennetamise tõhusust. „GRECO aruanne kiidab Eesti avatust ja läbipaistvust ning Eesti korruptsioonivastase seaduse mitmekülgsust, mida täiendavad põhjalikud veebijuhendid ja õppematerjalid,“ märkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja ja Eesti GRECO delegatsiooni juht Mari-Liis Sööt. „Samas on korruptsiooni ennetamisel ebavõrdselt vähe tähelepanu saanud ministrid ja ministrite poliitilised nõunikud, kelle korruptsiooniriskid on kõrged tänu laiale otsustuspädevusele ning ligipääsule olulistele ressurssidele ning kelle huvide konflikt on võrreldes paljude teiste avaliku sektori töötajatega maandamata,“ tõi Sööt järelduse aruandest. „Näiteks pole neil spetsiaalseid huvide konflikti ennetamist puudutavaid käitumisjuhiseid ja vastavat nõustamist. Lisaks tuleb kaardistada süsteemselt kõrgete ametiisikute korruptsiooniriske,“ ütles Mari-Liis Sööt. GRECO soovitusel tuleb piirata ministrite ja poliitiliste nõunike võimalusi liikuda peale ametiaega tööpostile, mis on olnud otseselt soetud tema tegevusega kõrge ametiisikuna. „Peame arutama, kuidas seda olukorda lahendada, aga meil on hea näide ametnike puhul, kellel on keeld minna aasta jooksul tööle sellise tööandja juurde, kelle üle ta on teinud järelevalvet ning saaksime sarnast lahendust kaaluda ka ministrite ja poliitiliste nõunike puhul,“ pakkus Sööt. Raportis viidatakse, et kui üldiselt on Eesti seadusloome protsess läbipaistev, siis lobireeglid meil puuduvad. „Korruptsiooniennetuse nõukogu kevadisel kohtumisel arutati lobireeglite teemat, aga nüüd tuleb hakata reaalseid samme astuma. On selge, et avaliku sektori esindaja peab kõikidele huvirühma esindajatele andma võrdsed võimalused pääsemaks ligi informatsioonile ega tohiks eelistada ühte huvigruppi teisele,“ ütles Sööt. Viimaste aastate edusammude eest korruptsiooni vältimisel ning tugeva sisekontrolli ülesehitamisel saab kiita ka politsei. Samas tuuakse aruandes välja, et kuigi Eesti politseis on Euroopa kõrgeim naistöötajate arv, on naistel siiski piiratud võimalused politseis karjääri teha. „Kuigi Eesti politseis on 45% naistöötajaid, siis juhtivatel kohtadel on naisi pisut alla 25%,“ nentis Eesti GRECO delegatsiooni liige ja politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra. „ GRECO soovib ka, et politsei suurendaks järelevalvet politseinike kõrvaltegevuste üle ning tõhustaks veelgi vilepuhujate kaitset,“ tõi Vahtra veel näiteid. Mõned näited GRECO tehtud soovitustest: Poliitiliste nõunike sobivust tuleb hinnata värbamisel enne ametikohale asumist, lähtudes eetika kriteeriumidest; Tuleb läbi viia riskihindamine, et tuvastada kõrgemate ametiisikute korruptsiooni põhjustavad tegurid; Luua reeglid kõrgemate ametiisikute ja avalikku otsustusprotsessi mõjutavate kolmandate osapoolte (lobistide) vaheliseks suhtluseks, tagades nii kontaktide kui teemade avalikustamise; Poliitilised nõunikud, kes on seotud ministrite otsuse tegemisega, peavad esitama huvide deklaratsiooni; Panna paika töökoha vahetuse reeglid/piirangud kõrgetele ametiisikutele peale valitusest lahkumist; Täiustada praegust järelevalvet politseinike väärkäitumise üle, ennekõike tagades sõltumatu kaebuste uurimise mehhanismi ning piisava läbipaistvuse selliste uurimiste läbiviimisel; Vilepuhujate kaitset tuleks tugevdada, PPA töötajate teadlikkust tõsta; Naised peavad olema esindatud kõikidel PPA tasanditel. GRECO hindamine toimub vastastikuse hindamise meetodil, kus riiki hindavad nelja erineva riigi eksperdid ja GRECO sekretariaat. Riigi kohta tehakse analüütiline ülevaade koos soovitustega, mis on täitmiseks kohustuslikud. Pooleteise aasta möödudes peab Eesti andma soovituste täitmisest aru. GRECO on Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus, kuhu kuulub 49 riiki. Eesti kuulub GRECOsse alates 1999. aastast.  Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Justiitsministeerium otsib järgmiseks aastaks eakatele tasuta õigusabi pakkujat

Justiitsministeerium kuulutas välja täiendava konkursi, mille raames otsitakse õigusabi pakkujat, kes aitaks tagada eakatele inimestele tasuta õigusabi kättesaadavuse. „Õigusriigi eelduseks on kvaliteetse õigusteenuse kättesaadavus igale inimesele, sõltumata tema vanusest või majanduslikust olukorrast. Eakad on üks sihtrühm, kelle teadlikkust õigusabi olemasolust tuleb tõsta ja selleks toetab justiitsministeerium üht eakate organisatsiooni, kes aitab meil õigusabi eakateni viia,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkursi eesmärk on leida õigusabi pakkuja, kes tagab eakatele inimestele õigusnõustamise, teavituse ja kes abistab eakaid igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Eesmägi elluviimiseks annab justiitsministeerium juba kolmandat aastat järjest konkursi raames ühele taotlejale toetust kuni 10 000 eurot. Toetatud tegevusega tuleb alustada hiljemalt 4. veebruaril 2019. Konkursi raames võib toetust taotleda eakate isikute ülemaaline esindusorganisatsioon või mitu eakate isikute esindusorganisatsiooni ühiselt. Taotlus tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt meiliaadressile info@just.ee hiljemalt 31. detsembril 2018 kell 23.00. Konkursi tingimustega saab tutvuda SIIN. Eelmise konkurssi võitjatega lõppeb leping 2018. aasta lõpus. Käesoleva konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni 31. detsembrini 2019. Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Parlament peab võtma enda kätesse seaduse ületootmise lõpetamise

4.12.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna riigikogule ülevaate õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta aastatel 2011-2018. Reinsalu ütles tulevikku vaatavalt, et uutes õigusloomepoliitika arengusuundades aastani 2030 tugevneb otsustavalt riigikogu roll hea õigusloome poliitika kehtestamisel valitsusele ning see on otsustava kaaluga, et vähendada seaduste ületootmist. Päris nii ei saa öelda, et antakse vastutus seaduste vastuvõtmisel riigikogule. See on Riigikogu põhiseaduslik ülesanne ja seda küll nüüd uuesti ei anta. Teine lausepool on muidugi loosunglik, aga seda ma ei torgi. Ehk öelda kuidagi nii: Reinsalu ütles tulevikku vaatavalt, et uutes õigusloomepoliitika põhialustes aastani 2030 tugevneb „2011. aastast kehtivad arengusuunad on kaasa toonud mitmeid positiivseid arenguid õigusloomes. Aastatega on õigusaktide mõjuanalüüsid muutunud sisukamaks, huvigruppide kaasamine toimub süstemaatilisemalt ja väljatöötamiskavatsuste osa on kasvanud. Arengusuunad on olnud hea suunanäitaja – sarnaselt ühiskonnale on ka õigus pidevas arengus ja ühiskonna kaasamine muutub aina olulisemaks,“ kinnitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Oleme alati rõhutanud, et hea õigusloome vähendab õigusloome mahtu. Arutelu seaduse vajalikkuse üle õigusloome varases etapis aitab tagada seda, et õigusnorme loodaks üksnes seal, kus nendeta ei saa. Seetõttu oleme hoolega jälginud väljatöötamiskavatsuste koostamise praktikat,“ ütles Reinsalu. „Selle aasta oktoobri lõpu seisuga on justiitsministeeriumile esitatud kooskõlastamiseks ligi sada seaduseelnõu ja väljatöötamiskavatsuste arv on napilt üle kahekümne.“ Justiitsminister kinnitas, et töö hea õigusloomega jätkub ka peale arengusuundade kehtivuse lõppu. „Hea õigusloome poole püüdlemiseks on vaja ka edaspidi kokkulepet ja see kokkulepe peab sündima riigikogus. Parlament peab muutuma õigusloomepoliitiliste diskussioonide keskpunktiks,“ ütles Urmas Reinsalu. Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks õigusloomepoliitika põhialuste eelnõu aastani 2030. Ettekande lõpus rõhutas Reinsalu sellest eelnõust kümmet olulisemat punkti, mis justiitsministri hinnangul moodustavad uute õigusloome poliitika põhialuste tuumiku: Kui sekkumise nõue ei tulene põhiseadusest, sekkub riik nii vähesel määral kui võimalik. Riigikogu võtab vastu üksnes sellise seaduse, mis vastab hea õigusloome põhimõtetele. Hea õigusloome põhimõtteid tuleb rakendada ka valitsuse esimese saja päeva jooksul. Koalitsioonilepingus sisalduv viide mis tahes eelnõule ei ole aluseks selle eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena. Õigusloomes tuleb arvestada, et riigi pidamine peab olema paindlik, tõhus ja kokkuhoidlik. Sihiks seatakse, et aastaks 2030 väheneb õigusloome maht tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi seadusi kergekäeliselt. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne mida kaalutakse teisi võimalusi. Hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest lahenduste väljapakkumisel. Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust ning riik pakub selleks uuenduslikke lahendusi. Õigusloome peab sammu hoogustuva üleilmastumisega. Elukeskkonda kujundav õigusraamistik tagab üldiste huvide kaitse, kahandamata inimeste endi vastutust ja vabadusi ning piiramata ülemäära kaalutlusõigust, omandit ja ettevõtlust. Riigikogu ei võta menetlusse eelnõu, mille kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda avaliku huviga põhjendatud. Seaduse rakendamisega kaasneda võivat mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest: olulise mõjuga muudatuse mõjuanalüüs peab olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside analüüsi. Kavandatavad muudatused ei tohi koormust tõsta, peale selle tuleb otsida võimalusi vähendada olemasolevat koormust. Järelhindamise osakaal õigusloomes peab suurenema. Alati nähakse järelhindamis¬kohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamis¬kavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Valitsus seab sisse järelhindamiskohustuse võtmise ja täitmise seire süsteemi. Järelhindamise tulemused tuleb esitada riigikogule. Õiguspoliitika arengusuundade elluviimise ülevaate leiab siit. Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Justiitsminister andis üle 27 kodanikujulguse aumärki

3.12.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna kodanikujulguse aumärgi 27 inimesele, kes on oma vapra tegutsemisega aidanud peatada kurjategijaid, toetanud abivajajaid ning panustanud aktiivselt ühiskonna turvatunde tagamisse. Tänavu pälvisid kodanikujulguse aumärgi 8-aastane Casandra, 10-aastane Karoliine, 14-aastane Aston, Tiina Leitmaa, Mona Sõukand, Sergei Dayneko (postuumselt), Argo Toming, Kersti Mäevälja, Inga Talmet, Liisi ja Imre Kuusk, Anni Paaret, Ants Kukk, Sandor Saare, Siim Kikerpuu, Ljubov Mossijenko, Mihhail Boltušin, Ove Kreutzwald, Aleksei Iljenko, Karl Paas, Stanislav Beredinov, Hedi Seeman, Andrus Tiitus, Veigo Schapel, Kristo Kuusmann, Arnold Aljaste ja Ragnar-Heini Landsov. „Mis loomad on Eesti vapi peal? Need loomad on lõvid ja lõvid kehastavad vaprust. Teie kodanikujulgus on teinud teist need lõvid, kes on seisnud meie kõigi vabaduse ja selle eest, et meil oleks ohutu Eestimaal elada. Täna vaatavad kõik Eesti inimesed alt üles teie peale, sest te olete meile eeskujuks. Teie tegevus näitab, kuidas oleks õige käituda, isegi kui seadus meid selleks ei kohusta, sest teid ajendas üldinimlik arusaam sellest, et pahatahtlikkus ei tohi võidutseda. Aitäh teile selle eest,“ tänas justiitsminister Urmas Reinsalu kodanikujulguse aumärgi saajaid. Riigi peaprokurör Lavly Perling sõnas, et julgus ei tähenda hirmu mitte tundmist vaid hirmust võitu saamist. „Minu suurim lugupidamine kõigile, kes on märganud enda ümber abivajajat ning astunud välja tema kaitseks. Eriti kiidan neid julgeid lapsi, kes on märganud kurjust ja sellele vastu astunud. Tänased lapsed annavad meie ühiskonnale näo tulevikus ning ma loodan, et meie tulevik on just nende julgete laste nägu,“ lisas peaprokurör Perling. Mõned näited kodanikujulguse aumärgi saajate kohta: 19. oktoobril pöördus Rakvere politseijaoskonda 14-aastane Aston, kes oli mures, et tema naaber kohtleb oma pooleaastast kutsikat väga julmalt. Aston oli märganud naabri jõhkrust juba varem, kuid viimasel ajal koer lonkas ja niutsus valust. Kuna naabrid ei olnud koera arsti juurde viinud ega paistnud kavatsevatki seda teha, viis Aston koos isaga looma Rakvere loomakliinikusse, kus koeral tuvastati sääreluu murd. Nüüd on loota, et koerale leitakse uus ja armastav kodu. Astoni siiralt hooliv käitumine annab eeskuju. Ta ei jäänud kõrvalt vaatama ega piirdunud politseile teatamisega, vaid aitas koera kohe. 14. veebruari õhtul helistas kümneaastane Karoliine Pärnumaal hädaabinumbrile 112 ja teatas, et tema perekonnal külas olev meesterahvas ründab oma kasupoegi. Hoolimata pingelisest olukorrast – Karoliine viibis vägivallatsejaga samas ruumis ja kõne taustal oli kuulda vägivallatseja karjumist – andis Karoliine häirekeskuse töötajale toimuva kohta piisavalt infot. Kohale saabunud patrullpolitseinikud pidasid vägivalda kasutanud mehe kinni ja Pärnu maakohus karistas teda hiljem tingimisi vangistusega. Ilma Karoliine otsustava sekkumiseta oleks vägivallatseja võinud pääseda karistuseta ja jätkata lubamatut tegevust. Karoliine julgus ja otsustav sekkumine väärib tunnustamist tiitliga „Julge laps“. Mullu detsembri algul läks Sergei abikaasa ja sõpradega Kohtla-Järve piljardibaari aega veetma. Peagi hakkasid baarikülastajaid häirima üks mees ja naine, kes klaarisid vihaselt ja valjult suhteid. Sergei ja tema abikaasa pöördusid mitu korda viisakalt tülitsejate poole, paludes neil kisa ja lärm lõpetada. Kui Sergei ja Valentina läksid õue, järgnes neile tülitsejast mees, kes lõi Sergeid tema abikaasa silme all noaga kõhtu. Valentina järgnes veel tülitsejale, et temalt küsida, miks ta nii reageeris. Sergei suri hiljem vigastustesse. Lööja kannab nüüd 8-aastast vangistust. Üks Ida-Virumaa valusamaid probleeme on nõrk kogukonnatunne, ükskõiksus ümbritseva vastu. Ei astuta välja kannatanute kaitseks ega kaaskodanike rahu tagamiseks. Sergei aga näitas üles kodanikujulgust ja väärikust ning kaitses rahumeelsel viisil õiguskorda ja kogukonna rahu. On äärmiselt kurb, et õiguskorda kaitsev inimene võib kaotada elu. On aga väga tähtis, et inimesed ikkagi julgeksid seda teha. Sergei julges ja väärib seetõttu tunnustust. Kõigi tänavu aumärgi saajate lood leiab siit. Varasemate aastate aumärgi saanute lugudega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika portaalis. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Justiitsministeerium, avaldatud 10 paeva tagasi

Justiitsministeerium tunnustab vanglast vananenutele tugiisiku- ja ajutise majutusteenuse pakkujaid

3.12.2018 Täna tunnustas justiitsministeerium 55 vanglast vabanenute tugiteenuse pakkujat, kes toetavad vanglast vabanenuid õiguskuuleka elu alustamisel. „Täna on meil rõõm tänada inimesi, kes on võtnud enda südameasjaks aidata muuta inimeste elusid, kes on olnud tavapärasest ühiskonnaelust eemal, sest on kandnud vanglakaristust. Inimeste väärtuste, hoiakute, motivatsiooniga töötamine on keeruline ja aeganõudev. Tugiisikutel jt nõustajatel on eriline empaatiavõime ja uskumus, et kõik väärivad võimalust elada paremat, õiguskuulekat elu – teisiti ei saaks nad vanglast vabanenutega tööd teha. Vanglast vabanenute ühiskonda lõimimisse panustamine väärib kiitust ja tunnustust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. “Tugiteenusele jõuavad peamiselt Eesti retsidiivsemasse sihtrühma kuuluvad kinnipeetavad. See tähendab, et paljudele on vanglas viibimine harjumuspärasem kui elamine vabaduses. Sestap on inimeste kuritegevuse nõiaringist välja aitamine äärmiselt keeruline, tuleb tegeleda pea kõigi eluliste küsimustega, kus lisaks töö- ja elukoha leidmisele esineb terve rida muresid: tervis, sõltuvus, võlad jne. Tihtipeale saavad takistuseks vabanenu enda motivatsioon ja kannatamatus oma elu muuta. Tugiisikutel ja majutuskeskuste töötajatel peavad olema oskused, et iga vabanenu puhul leida kesktee, mis innustaks muutuma ja järk-järgult probleeme lahendama,“ sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika talituse projektijuht Stanislav Solodov.  Vanglast vabanenute tugiteenus koosneb kahest teenusest: tugiisiku- ja koos nõustamisteenusega ajutisest majutusteenusest. Tugiisik alustab vangiga koostööd veel enne tema vabanemist, et luua usalduslik suhe ja panna paika vabanemisjärgsed tegevused. Tugiisiku roll on olla hea kuulaja ja nõustaja selleks, et tegevused oleksid järk-järgult saavutatavad. Majutusteenus pakub aga seda stabiilsust, mis on hädavajalik just esimestel kuudel peale vanglast vabanemist. „Kõige enam motiveerib töötama inimestes peidus olev muutumispotentsiaal. Seda hoolimata pikkade aastate vangistusemõjudest ja ühiskonnast eemalolekust,“ ütles kogenud tugiisik Eva Üprus. „Majutusteenus annab hea võimaluse pakkuda vaheetappi, kus saab hetkeks aja maha võtta ja toetavas keskkonnas tegeleda endale oluliste ja jõukohaste ülesannetega. Praktikas on mitmeid häid näiteid, kus vabanedes tuge ja abi saanud inimene pühendab end mõne aja pärast ise vabanenutega töötamisele, sest tunneb vajadust ühiskonnale tagasi anda,“ märgib Üprus. Justiitsministeerium tunnustas tehtud töö eest: Aktiviseerimiskeskuse Tulevik töötajaid: Mirjam Vabrit, Elnora Arik, Eha Vares, Krista Lip, Vitali Jermakov, Jüri Metsaalt, Robert Vares, Vitali Platonov, Vadim Kašmar, Vladimir Popenko, Aleksandr Goršanov, Villu Mikk, Ene Mändla, Viktor Korobka, Liisa Lippu, Kaidi Vabrit, Liina Sooäär; Lootuse Küla töötajaid: Märt Vähi, Raiman Kukk, Roman Lunjov, Viljam Borissenko, Jaroslav Dudtšenko, Erko Subi, Arvi Raid, Einike Pähn-Roos, Tani Roos; Balti kriminaalpreventsiooni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni instituudi töötajaid: Eva Üprus, Fea Otter-Üprus, Avo Üprus, Aare Vain, Aarne Lätte, Ave Vill, Dana Nekrilov, Eda Vesik, Epp Mähar, Eve Ringo, Roman Kahur, Immanuel Volkonski, Igor Štuts, Margarita Štuts, Igor Astmäe, Kalle Kangur, Mihhail Marhel, Oleg Pronin, Pjotr Ovdeitšuk, Natalja Kravets, Sulev Kuuskmäe, Yuri Mysnik, Irina Mikhaylova, Valentin Mihhailov, Katrin Sari; Johannes Mihkelsoni keskuse töötajaid: Tõnu Ints, Veronika Varep, Inge Johanson, Marju Tarkus. Justiitsministeerium, avaldatud 10 paeva tagasi

Justiitsministeeriumi eelnõu annab omanikele tõhusama kaitse pahatahtlike üürnike eest

3.12.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soodustakse üürisektori arengut, antakse omanikele rohkem õigusi ja kaitstakse neid võimalike pahatahtlike üürnike eest. Reinsalu sõnul on nõudlus Eesti üürituru arendamiseks üha suurem, seda eriti arvestades elanikkonna vajadusi ja olukorda üüriturul. „Inimesed on mobiilsemad ja pahatihti ei ole sobivaks variandiks end pikaajaliselt ühe elukohaga siduda. Selleks, et pakkuda inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele, tuleb kaasa aidata professionaalse üürituru elavdamisele, mis soodustaks stabiilseid ja usaldusväärseid üürisuhteid. Ühelt poolt peab arvestama vajadusega tagada üürnikule sobiv ning stabiilne elukoht. Teisalt tuleb tagada üürileandjale tõhusad õiguskaitsevahendid pahatahtliku üürnikuga tegelemiseks,“ rõhutas Reinsalu. Ühe olulisema muudatusena võimaldatakse korrashoiu kohustuse jagamisel ning hoone korrashoiu- ja parendamiskulude üürnikule ülekandmisel poolte vahel senisest suuremat kokkuleppevabadust. Seejuures sätestatakse sellistele kokkulepetele eelnõus mitmed piirangud tagamaks, et vastavad kokkulepped oleksid mõistlikud ning tasakaalustatud. Poolte kokkuleppevabadust suurendatakse ka üürilepingus kokkulepitavate leppetrahvide osas. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on leppetrahvid eluruumi üürilepingute puhul keelatud. Võttes aga arvesse, et üürilepingute puhul võib lepingu rikkumine sageli seisneda sellistes asjaoludes, mille puhul võib kahju tekkimise ja ka selle suuruse tõendamine olla väga keeruline ning sellistel juhtudel võiks leppetrahv omada ka olulist preventiivfunktsiooni, tehakse ettepanek seaduses sätestatud juhtudel ning ulatuses leppetrahvi kokkuleppeid siiski lubada. Näiteks nähakse ette leppetrahv eluruumides suitsetamiseks või öörahu tagamiseks. Samuti muudetakse makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise regulatsioon üürileandja jaoks soodsamaks. Nimelt sätestatakse üürileandja õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral ning lisaks nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda ka tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivituse korral. Üürniku kaitseks sätestatakse üürileandja ulatuslikum teavitamiskohustus. Teatud juhtudeks on eelnõuga ettenähtud ka üürileandja õigus kolme kuu üüri suuruse tagatisraha asemel nõuda tagatisraha alternatiivses määras. Olukordades, kus seaduses sätestatud eluruumi tagatisraha ülemmäär ei taga piisavalt üürileandja võimalikke riske eluaseme kahjustamisega seoses, oleks üürileandjal seega võimalus nõuda alternatiivselt tagatisraha kuni Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses. Justiitsministeerium teeb ettepaneku täpsustada ka üürileandja ühepoolse üüri tõstmise aluseid, võimaldamaks üürileandjatel paremini prognoosida üüri tõstmise õiguspärasust ning muuta üüritõus ka üürnikele ettenähtavamaks. Lisaks tehakse ettepanek anda üürileandjale õigus tähtajalise lepingu raames energiatõhususe parandamise eesmärgil üüri erandkorras ühepoolseks tõstmiseks. Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja poolt ühepoolselt tõstetud üür ei ole talle vastuvõetav. Küsimusi on tekitanud ka üürileandja üürilepingu ülesütlemisõiguse regulatsioon eluaseme omanikuvahetuse korral. Eelnõuga tehakse ettepanek pankroti- või täitemenetluse käigus toimunud müügi puhul anda uuele omanikule võimalus üleläinud üürileping senisest lihtsamini lõpetada. Seevastu tavapärase müügi puhul soovitatakse senisest enam kaitsta üürniku huve, millest tulenevalt kaotatakse võimalus tavapärase müügi korral lõpetada leping tungiva omavajaduse tõttu. Eelnõu põhineb üüriregulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsusel ja selle kohta saadud tagasisidel. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020. Justiitsministeerium, avaldatud 10 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 1873)