Tühja kasseti tasu kogumisel tuleb arvesse võtta muutuvaid tarbimistrende

8.04.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muuhulgas sisaldab ettepanekuid niinimetatud tühja kasseti tasu süsteemi muutmiseks. Seaduseelnõuga koos saadeti arvamuse avaldamiseks ka konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistelt salvestusseadmetelt ja andmekandjatelt ning kui suures summas tuleks tasu koguda. Justiitsminister Raivo Aegi sõnul võeti eelnõu koostamisel sihiks leida lahendus, mis oleks õiglane ja tasakaalustatud, arvestades nii õiguste omajate huvide ja õigustega kui ka tegelike tarbimisharjumustega. Harjumuste väljaselgitamisel tugineti Eestis ja naaberriikides läbi viidud uuringutele. „Oma ettepanekus olemegi võtnud aluseks uuringute tulemused ja muud kättesaadavad andmed selle kohta, kui palju tänapäeval muusikast ja filmidest üldse enam koopiaid tehakse ning milliseid seadmeid ja andmekandjaid selleks kasutatakse,“ sõnas Aeg. Kuigi mõningal määral koopiaid tõesti veel tehakse, siis näitavad suundumused, et aina enam kuulatakse muusikat ning vaadatakse filme ja telesaateid erinevate voogedastusteenuste vahendusel nagu Spotify, YouTube ja Netflix. Populaarsust koguvad ka järelvaatamise teenused ning paljudel juhtudel ei olegi uutest teostest enam võimalik legaalseid koopiaid teha, kuna need on kättesaadavad üksnes teenuse raames. „Oleme oma ettepanekus lähtunud põhimõttest, et tasu tuleks koguda sellistelt seadmetelt ja andmekandjatelt, mis võimaldavad muusikat või filme salvestada või hoiustada ning mida sellel otstarbel ka tegelikult kasutatakse,“ sõnas Aeg.  Seega on välja jäetud näiteks nutikellad, -prillid ja targa kodu tehnika, millel võib küll olla sisemälu, aga mida muusika ja filmide kopeerimiseks täna ei kasutata. Kõige kõrgemat tasu kogutaks ettepaneku kohaselt edaspidi välistelt kõvaketastelt (3 eurot), heli- ja videomängijatelt (3 eurot) ning salvestusfunktsiooniga teleritelt (2 eurot). Järgnevad nutitelefonid ja arvutid, millelt kogutaks ettepaneku kohaselt tasu 1,3 eurot. Hinnastamisel võeti arvesse, et laialt kasutatavatel seadmetel – nagu nutitelefon või arvuti – on palju funktsioone, millest salvestamisfunktsioon on selgelt teisejärguline. Salvestamisvõimaluse olemasolu tõttu on küll põhjendatud neilt tasu koguda, aga selle tasu suurus peaks moodustama vaid väga väikse osa toote hinnast. Prognoosi kohaselt võiks selliste tasude korral kogutav summa ulatuda aastas ligi 900 000 euro kanti. Tegelikult kogutava summa suurus sõltub siiski mitmest asjaolust, sealhulgas sellest, kui suur osa seadmetest ja andmekandjatest müüakse juriidilistele isikutele või ekspordiks, kuna nendelt on ostjal õigus tasu tagasi küsida. Lisaks laiendatakse hüvitise saamiseks õigustatud isikute ringi. Kui seni jaotati kogutav hüvitis autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel, siis edaspidi on hüvitisele õigus ka filmi esmasalvestuse tootjatel.   Eelnõu taustast:    Autoriõiguse seaduse § 26 lg 1 näeb ette, et autori nõusolekuta on füüsilistel isikutel lubatud isiklikeks vajadusteks kopeerida audiovisuaalseid teoseid ning teoste helisalvestisi tingimusel, et autoritele, esitajatele ning fonogrammitootjatele tagatakse sellise kopeerimise eest õiglane tasu.    Autoriõiguse seadus koos selle alusel 2006. a-l vastu võetud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega näeb ette mehhanismi, millega tagatakse õiglane hüvitis audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kopeerimise eest isiklikeks vajadusteks.    Alates 1996. a kehtiva süsteemi järgi maksavad salvestusseadmete ja –kandjate müüjad või importijad vastavalt 3% ja 8% kauba väärtusest nn tühja kasseti tasu, mis jaotatakse kord aastas õiguste omajate vahel. Paraku kogutakse alates 2014. a-st nn tühja kasseti tasu nii vähe, et jaotamisele kuuluvaks summaks on tulnud kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületavad kogutud summat).    Selle põhjuseks on asjaolu, et VV määrusega kehtestatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloog on vananenud ning ei sisalda seadmeid ja andmekandjaid, mida täna muusika ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.    Töös oleva eelnõuga soovitakse leida õiglane ja tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii õiguste omajate huve ja õigusi aga ka tegelike tarbimisharjumusi ja muutunud tehnilisi võimalusi.      Justiitsministeerium, avaldatud 1 paev tagasi

Eesti vanglad lähevad eriolukorras üle viiepäevasele graafikule

4.04.2020. Alates tänasest töötavad vanglad uue graafiku järgi nii, et valvurid on töö juures viis päeva järjest ning veedavad ka tööpäevale järgneva puhkeaja vanglas. Uue töökorralduse eesmärk on ennetada viiruse levikut vanglatesse, et kaitsta vangide elu ja tervist. Asjatundjad on sellist töökorraldust soovitanud nii vanglatele kui ka hooldekodudele, et vältida riskirühma kuuluvate inimeste nakatumist viirusesse. „Mida rohkem inimesi vanglas ringi liigub, seda enam peame kartma, et viirus siin levima hakkab. Oleme väga tänulikud neile töötegijatele, kes olid valmis oma plaanid ringi tegema. Meie inimesed saavad aru, mis olukord riigis praegu on ja et see võib ka palju hullemaks minna, kui me kõik ei pinguta,“ ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama. Muudatuse järgi jagatakse vangla töökorralduslikult kaheks. Viis päeva järjest hakkavad tööl käima need ametnikud, kes töötavad vangide eluosakondades. Administratiivhoones, välisvalves ja avavanglas jätkatakse tööd tavapärastel aegadel. Kogu vangla territooriumil võivad oma tööülesannete tõttu liikuda vaid meditsiinitöötajad. Vanglaametnikud on viiepäevastesse vahetustesse valitud vabatahtlikkuse alusel. Vanglad on juba sõlminud kokkulepped esimese kahe viiepäevase vahetuse liikmetega. Vanglates on umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat ning mitmeid teisi, kelle viirusesse nakatumine võiks osutuda eluohtlikuks. Kuna kriitilises seisus vangid tuleks viia tsiviilhaiglate intensiivraviosakondadesse, kuhu võib lähiajal jõuda niigi palju abivajajaid, siis on oluline, et vangide haigestumine seal olukorda veelgi pingelisemaks ei muudaks. Selleks et viirus ei jõuaks vanglatesse, ei võeta eriolukorra ajal vastu vangide külalisi. Inimesi hoitakse kambrites ning ära on jäetud rühmatööd ja jalutuskäigud. Et aega sisukamalt kasutada, on vangidele toodud rohkem lugemisvara, ristsõnu ning hangitud juurde uusi telekanaleid. Samuti saavad nad mitmekesisemat toitu ja kõigil on võimalik pidada lähedastega telefonikõnesid. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt

3.04.2020. Hiljaaegu käivitunud notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt. Edaspidi on võimalik tõestada ka näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla, oma kodust või kontorist lahkumata. Kuigi esialgu oli uut lahendust kavas katsetada järk-järgult, siis koroonaviiruse leviku piiramiseks ning samas oluliste riiklike teenuste tagamiseks, otsustas justiitsministeerium kiirendada kaugtõestuse rakendamist. „Kaugtõestamise projekt on olnud edukas. Aprilli alguse seisuga ehk kahe kuu jooksul sellise võimaluse loomisest on tehtud kaugtõestamisega juba ligikaudu 100 ametitoimingut,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.  „Arvestades notarite võimekust ja klientide vajadust enamate ametitoimingute järele, tahame anda notaritele võimaluse teha kõiki ametitoiminguid kaugtõestamise teel ning kaotada piirangud tehingute tegemisel väljaspool välisesindusi. Riigi funktsioneerimine peab olema tagatud ka praeguses eriolukorras, kus on samamoodi tarvis teha tehinguid ja neid notariaalselt tõestada. Muudatus seda võimaldabki,“ rõhutas Aeg. Kaugtõestamisega toimingut võib taotleda kõigilt notaritelt – selleks ei pea pöörduma tingimata samas piirkonnas tegutseva notari poole. Notarite koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul oli algselt kavas kaugtõestamist testida pilootprojekti korras. ”Tahtsime laiendada kaugtõestuse teel tehtavate teenuste ringi järk-järgult, kuid eriolukorrast tulenevalt ning nii klientide kui notarite tervise huvides on teenustevaliku plaanitust kiirem laiendamine vajalik,” ütles Saar-Johanson. Kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming on nagu tavapärane notaribüroos tehtud toiming. Ainus erinevus on selles, et notar ja osaleja ei viibi samas ruumis, suhtlus toimub üle videosilla ja dokumendid allkirjastatakse digitaalselt. „Oluline on märkida, et tegemist on võimaluse, mitte kohustusega,“ selgitas Aeg. „Notar ega ametitoimingus osaleja ei saa kohustada kedagi teist tegema toimingut kaugtõestamise teel. Igaühel on õigus nõuda kohtumist notaribüroos.“ Süsteem võimaldab vähimagi kahtluse või tehnilise tõrke korral tehingu viivitamatult katkestada. “Kui näiteks  kehva interneti tõttu on videoühendus katkendlik või pole selle kvaliteet piisav inimese isiku ja tema tahte veenvaks tuvastamiseks, siis loomulikult tuleb tehing katkestada. Lisaks võib notar katkestada tehingu tegemise, kui ta saab toimingu tegemise käigus aru, et inimene pole piisava arvutioskusega, et kõik vajalikud toimingud, alustades videosilla loomisest kuni digitaalallkirjastamiseni, lõpule viia,” selgitas Saar-Johnason. “Notar keeldub tehingust kui ta kahtlustab, et lepingupoole heausksust kuritarvitatakse või survestatakse teda tehingut tegema vastu tahtmist. See põhimõte kehtib nii büroos kui kaugtõestamisel,” rõhutas notarite koja esimees. Kaugtõestamise teel ei ole võimalik abielusid sõlmida ja lahutada ning teha abielu- ja abielulahutuse kandeid. Seni on kaugtõestamine olnud võimalik Eesti välisesindustes Brüsselis, Stockholmis ja Riias ning teenus on käivitamisel Helsingis. Samuti sai sel viisil teha vaid toiminguid vaid osaühingu osadega, volikirju, esitada abiellumis- ja lahutamisavaldusi ning pärimisavaldusi. Võimalik oli ka asjaõiguste ja kommertspandi kustutamine ning loovutamine. Kuidas teha notariaalset toimingut kaugtõestuse teel? 1. Eelnevalt tuleb notariga kas notar.ee iseteeninduse kaudu või otse kokku leppida kaugõestuse tehtav toiming ja selle tegemise aeg. 2. Kaugtõestusega toimingu tegemiseks eeldab  kliendilt veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti, ID-kaardi koos kaardilugejaga või mobiil-ID olemasolu ja kasutamist digiallkirjastamiseks. 3. Kaugtõestus toimib ainult Google Chrome veebibrauseris ning internetiühenduse kiirus peab võimaldama videokõnet. 4. Toimingu tegemiseks tuleb notar.ee lehel logida iseteenindusse. Täpsemalt saab selle kohta, kuidas kaugtõestamise teel notariaalseid toiminguid teha, lugeda ka notarite koja kodulehelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 paeva tagasi

Süüteomenetluses saab hakata kasutama rohkem digilahendusi

2.04.2020. Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumi eelnõu, mis võimaldab kasutada kriminaal- ja väärteomenetluses rohkem digilahendusi ning seeläbi vähendada füüsilist kontakti menetlustoimingute tegemisel. Tegemist on ühe osaga valitsuse koondeelnõust, mis on mõeldud COVID-19 tõrjumiseks. „Kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus tekivad lihtsamad ja kiiremad võimalused kasutada menetluses kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Kõiki inimesi saab üle kuulata audiovisuaalsete vahenditega ning tunnistajat ja kannatanut kriminaalmenetluses eeluurimise ajal vajadusel ka kirjalikult,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg. Kui kohus on veendunud, et süüdistatava kaitseõigus on tagatud, ei ole üldmenetluses enam nõutav tema enda nõusolek kohtuistungil videosilla vahendusel osalemiseks. Kehtiv seadus nõuab süüdistatava nõusolekut videoistungil osalemiseks. Eelnõu annab võimaluse tõlgi osalemiseks menetlustoimingul ja kohtuistungil tehnilise vahendi abil kas audiovisuaalselt või telefonitsi. Kehtiv seadus seda ei täpsusta ja praktikas on tõlki ka video teel kaasatud, aga selguse huvides nähakse see nüüd ka seaduses ette. Eelnõuga tehakse ka üks oluline muudatus perevägivallaga võitlemiseks. Edaspidi saab ajutise lähenemiskeelu kiire vajaduse korral ja edasilükkamatul juhul määrata ka prokurör, et kaitsta kannatanut ja eraldada vägivallatseja võimalikult kiiresti. Kohus peab lähenemiskeelu hiljem kinnitama. Seni sai ajutise lähenemiskeelu otsuse teha ainult kohus, mis aga võttis rohkem aega. „Peamiselt on tegemist muudatustega, mis oli kavas teha käimasoleva kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni käigus, kuid tehakse nüüd kiiremini, sest see on üks võimalus, kuidas peatada koroonaviiruse levikut. Digilahenduste kasutamine võimaldab kaitsta menetlusosaliste tervist, kuna vähendab füüsilisi kontakte inimeste vahel,“ rõhutas Aeg. Eelnõu on kavas anda riigikogule üle koos riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Kriisi tõttu makseraskustesse sattunud ettevõtjad saavad lisaaega

2.04.2020. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, mis peatab eriolukorra ja sellele järgneva kahe kuu pikkuse perioodi jooksul ettevõtete jaoks pankrotiavalduste esitamise kohustuse ja kehtestab võlausaldajatele pankrotiavalduse esitamise keelu. Muudatus annab ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ja kasutada riigi pakutavaid abimeetmeid. Kehtiva seaduse järgi on juriidilise isiku juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Heaks kiidetud eelnõu järgi peatatakse selle tähtaja kulgemine alates 12. märtsist, mil Vabariigi Valitsus kuulutas välja eriolukorra. Tähtaja kulgemine jätkub kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest. Pikem ajaraam võimaldab ettevõtjatele hingamisruumi koroonaviirusest tingitud makseraskuste ületamiseks ning heaks kiidetud eelnõuga loodetakse hoida ära massiliste pankrotiavalduste esitamine. Alates muudatuse jõustumisest peatatakse ka võlausaldajate võimalus pankrotiavalduste esitamiseks. Erandina saavad tööandja suhtes pankrotiavalduse esitada töötajad, kellel on saamata töötasu ja kes ei saa Töötukassalt töötasu hüvitist. Muudatus hakkab kehtima kõikide juriidiliste isikute jaoks, kuid ettevõtjad, kellel puuduvad väljavaated ka pärast eriolukorra lõppemist oma majandustegevuse taastamiseks ja jätkamiseks, peaksid siiski esitama pankrotiavalduse ilma liigselt viivitamata. Samuti tuleb arvestada, et kui maksejõuetus on ilmnenud, siis sõltumata sellest, kui pikk aeg on juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamiseks, tohib ta sellel ajal ühingu nimel teha ainult vältimatult vajalikke tehinguid. Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Kohtuasju saab tulevikus vajadusel teise kohtusse ümber suunata

2.04.2020. Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab kohtutele paindlikumad võimalused suure töökoormusega tegeleda. Eelnõu annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse või kohtunikke vabatahtlikku menetluslähetusse, kui see on vajalik õigusemõistmise toimimiseks. „Harju ja Tartu maakohtute töökoormus on olnud viimastel aastatel murekohaks, mistõttu tahtsime anda kohtutele suuremad võimalused oma tööd vajadusel ümber korraldada nii, et menetlused ei jääks venima,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Kui sarnane probleem peaks tekkima mõnes teises kohtus, oleks neil kasutada samad hoovad.“ Eelnõu järgi saavad kohtuasju teise kohtusse ümber suunata ringkonnakohtute esimehed, kellele tuleb selleks esitada vastav taotlus, kus on põhjendatud, miks ei ole teisiti võimalik õigusemõistmise korrakohast toimimist tagada. Tegemist peab olema ringkonnakohtute esimeeste ühise otsusega. Maakohtust on lubatud kohtuasja ümber suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. „Otsustamisel on ringkonnakohtute esimeestele jäetud võimalikult vabad käed, et nad saaksid lähtuvalt erinevatest elulistest olukordadest teha paindlikke valikuid. Põhiliselt võiks sellisel viisil ümber suunata kirjalikus menetluses lahendatavaid asju. Kui see pole võimalik, siis peetakse videoistungeid või hüvitatakse vajadusel kohtunikule lähetuskulud,“ rääkis justiitsminister. Teise võimalusena saab kohtu esimees lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht. Menetluslähetus on vabatahtlik. „Menetluslähetust saab kasutada näiteks juhul, kui kohtunike istungikalendri järgi on oht, et kohtusse järgmisena saabuvaid asju ei ole võimalik määrata arutamisele mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul saab kohtu esimees pöörduda teiste kohtute poole taotlusega saada asjade arutamisel erakorralist abi,“ selgitas Aeg. Samuti on erandjuhul võimalik pikendada kohtuniku enda soovil vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette. Samuti viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu maakohtu kaudu Tartu ringkonnakohtu alluvusse. Eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist. Eelnõu töötas välja kohtunikest ja ministeeriumiametnikest töörühm, kes jätkab kohtumõistmise praktilisi probleeme lahendava järgmise eelnõu kokkupanemisega. Nii justiitsministeerium kui kohtud tõdevad, et olukord majanduses kasvatab peatselt ja tuntavalt kohtuasjade kasvu. Otsime nii selle kui järgmise eelnõuga võimalusi, et kohtu ette toodud vaidlused saaks lahendatud kiirelt ja kvaliteetselt.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Minister Raivo Aeg asetas küüditatute mälestuseks Maarjamäe memoriaalile pärja kogu Eesti rahva eest

25.03.2020. Märtsiküüditatute mälestustseremoonia jäi tänavu traditsioonilisel kujul Maarjamäe memoriaalil ära, et hoida kõigi inimeste tervist. Justiitsminister Raivo Aeg asetas 25. märtsil Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis märtsiküüditatute mälestuseks pärja kogu Eesti rahva eest. Ohvitseride mälestuseks asetas pärja kaitseminister Jüri Luik. Memento, inimõiguste instituut, Eesti mälu instituut, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, MTÜ Tulipisar, Eesti noorteühenduste liit ja Eesti üliõpilaskondade liit, Tallinna kultuuriamet ja justiitsministeerium kutsuvad üles hoidma kõrges eas represseeritute ja kõigi eakate tervist ning neid igati abistama, järgides seejuures terviseameti soovitusi riskigrupi inimeste osas. Ministri 25. märtsi videotervitust saab vaadata Youtube’is. Piltide autor on Aron Urb. Justiitsministeerium, avaldatud 15 paeva tagasi

Justiitsminister Raivo Aeg kutsub küüditatute mälestuseks koduaknal küünalt süütama

25.03.2020. Märtsiküüditatute mälestustseremoonia jääb tänavu traditsioonilisel kujul Maarjamäe memoriaalil ära, et hoida kõigi inimeste tervist. Minister Raivo Aeg asetab memoriaalile pärja kogu Eesti rahva eest. Justiitsministeerium ja vabaühendused kutsuvad täna mälestuseks koduaknal küünalt süütama. Tänavu 25. märtsil möödub 71 aastat märtsiküüditamisest, mille käigus saatis Nõukogude võim vägivaldselt Siberisse üle 20 000 Eesti inimese. Küüditatute seas oli palju lapsi ja vanureid. „Mul on väga kahju, et me ei saa täna mälestada märtsiküüditamise ohvreid üheskoos kommunismiohvrite memoriaali juures. Kuid ma usun, et me kõik oleme oma mõtetes täna seal,“ ütles Raivo Aeg. „Hoidkem ja toetagem üksteist ka praegusel keerulisel ajal. See on parim, mida me küüditatute ja kõikide teiste kommunismiohvrite mälestuseks teha saame. Kutsun teid kõiki üles täna süütama oma kodudes küünalt küüditatute mälestuseks!“ Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ning lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nii eriolukorrast tulenevalt tühistatud mälestusüritusi. Päästeamet paneb südamele: küünal aseta kuumakindlale alusele ja eemale süttivatest materjalidest. Ära jäta küünalt järelevalveta! Tervisekaitsenõuetest juhindudes ei toimu ka teisi traditsioonilisi sündmusi. Küünalde ühissüütamine Tallinna, Pärnu, Tartu ja Narva linnaväljakutel jääb seekord ära. Märtsiküüditatute mälestuseks ette valmistatud installatsiooni foto- ja videomaterjal lisatakse inimõiguste instituudi kodulehele ja on kõigile kättesaadav alates 24. märtsist. Patarei vangla, kus Nõukogude võim hoidis süütuid Eesti inimesi, värvub veidi enne kella 19.00 Eesti mälu instituudi algatusel mere poolt punaseks, mälestamaks kommunismiohvreid. Korraldatud on õhuvideo salvestamine. Kell 12 ja 15 helisevad kirikute kellad. Justiitsministeerium kutsub eestimaalasi üles kirikukellade saatel seisatuma nende tuhandete inimeste mälestuseks, kes Siberisse jäid. Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu kutsub kõiki inimesi mõtlema oma perekonnaloo peale ja jagama küüditamise või Siberiga seotud esemete lugusid, et mäletada olnut ja luua koos virtuaalnäitus "Ajalugu asjades“. Rohkem infot leiab Vabamu veebilehel. Memento, inimõiguste instituut, Eesti mälu instituut, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, MTÜ Tulipisar, Eesti noorteühenduste liit ja Eesti üliõpilaskondade liit, Tallinna kultuuriamet ja justiitsministeerium kutsuvad üles hoidma kõrges eas represseeritute ja kõigi eakate tervist ning neid igati abistama, järgides seejuures terviseameti soovitusi riskigrupi inimeste osas. Ministri videotervitust saab vaadata Youtube’is. Mälestusüritusest saab kontaktivabalt osa Facebookis. Rohkem infot mälestuspäevast saab inimõiguste instituudi kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 16 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 2020)