Ministri nõunikele muutub huvide deklareerimine kohustuslikuks

22.02.2021.Justiitsminister Maris Lauri tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega kehtestatakse ministrite poliitilistele nõunikele huvide deklareerimise kohustus. Muudatuse tegemise eesmärk on hõlmata huvide deklaratsiooni esindajate hulka ka ministrite nn poliitilised nõunikud ehk need inimesed, kes avaliku teenistuse seaduse alusel täidavad peaministri ja ministrite abistavaid või nõustavaid ülesandeid. „See on kindlasti vajalik samm korruptsioonivastases võitluses ning suurendab avaliku sektori otsuste läbipaistvust. Arvestades seda, et poliitnõunikel on oluline roll riigi poliitikas ning nad osalevad riigi jaoks oluliste otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ning huvirühmadega suhtlemisel, on reaalne võimalus, et nad võivad sattuda huvide konflikti olukorda,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Seetõttu on mõistlik, et avalikkusel oleks ülevaade sellest, mis on poliitiliste nõunike majanduslikud huvid,“ rõhutas minister. Huvide deklaratsiooni esindajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO. Justiitsministeerium, avaldatud 3 paeva tagasi

Eesti inimesed on vähem altimad vägivallajuhtumisse sekkuma kui eurooplased keskmiselt

22.02.2021. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) avaldas ohvrite uuringu raporti, mille kohaselt esineb vägivalda ja ahistamist üle Euroopa rohkem kui ametlik statistika seda näitab, inimesed ei anna nendest juhtumitest teada ja kõrvalseisjad ei julge sekkuda.  Raporti näol on tegemist esimese üleeuroopalise kuriteoohvriks langemise teemalise uuringuga, mille tulemused on mõeldud andma suuniseid, kuidas lihtsustada kuriteost teatamist ja tagada ohvrite õiguste kaitse ning kuidas aidata riikidel ohvreid toetada.  29s riigis läbiviidud uuringus osales 35 tuhande vastaja hulgas ka 1067 Eestlast, keda küsitleti veebi teel. Euroopas puutus uuringule eelnenud viiel aastal füüsilise vägivallaga kokku 9% ehk ca üks kümnest ja eelnenud aastal 6% ehk ca üks kahekümnest inimesest. Eesti paistis silma riigina, kus oli  füüsilist vägivalda kogetud kõige rohkem – viie aasta jooksul puutus füüsilise vägivallaga kokku 18% ja viimase 12 kuu jooksul 10% inimestest.  Sarnane füüsilise vägivallaga kokkupuutumise tase oli näiteks Soomes (vastavalt 16% ja 10%), veidi väiksem tase oli Leedus ja Lätis (14% ja 7%) ning Rootsis (11% ja 6%) ning oluliselt madalam Küprosel, Maltal ja Portugalis (nii viie kui ühe aasta määr vastavalt alla 5%). Üheks suurimaks probleemiks on justiitsminister Maris Lauri sõnul aga nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt see, et ohvrid ei anna juhtunust teada ja jäävad seetõttu kahetsusväärselt hiljaks abi saamisega, mida nad – eriti vägivallakuritegude korral – võivad vajada. „Täna kuriteoohvrite päeval on oluline meelde tuletada, et kannatanul on õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele. Kahjuks tunnevad ohvrid nii meil kui ka Euroopas jätkuvalt, et neil on raske ennast kuuldavaks teha  ja saada abi, milleks neil on õigus,“ sõnas Lauri. Nimelt on uuringu kohaselt viimase viie aasta jooksul füüsilist vägivalda kogenud inimestest politseile kas ise või läbi kellegi teise teatanud vaid 30% ja politseisse ei teatanud 64%. Politseisse teatamise määr on riigiti väga erinev, raporti kohaselt asetseb seal Eesti madalama määraga riikide hulgas. Kõrgeim oli teatamise määr Prantsusmaal – 40% ja Saksamaal – 37%. Eestis oli vastav näitaja 13%, meist madalaim on see vaid Kreekas – 12% ja kõige madalam Soomes – 9%. Lisaks küsiti uuringus, milline on inimeste valmisolek sekkuda kolme stsenaariumi korral: tänaval lööb üks paarisuhtepartner teist partnerit; tänaval lööb lapsevanem enda last; keegi viskab vana külmiku metsa alla (nn keskkonnavastane rikkumine). Selgus, et Eestis ollakse võrreldes Euroopa keskmisega vähem valmis tänaval märgatud vägivalda isiklikult sekkuma. Suurem erinevus ilmnes paarisuhtevägivalla juhtumites: kui Euroopas oldi veidi enam kui pooltel juhtudel  (54%) valmis isiklikult paarisuhtevägivalda sekkuma, siis Eestis vaid 37% juhtudel. Kõrvalseisja valmisolek parisuhtevägivallast politseisse teatada oli aga Eestis Euroopaga peaaegu samal tasemel. „On väga oluline, et ühiskonnas tervikuna oleks valmisolek kellegi ohvriks langemise korral sekkuda ja teadmine, et seda saab teha ka läbi nõuandetelefonide, tugiteenuste. Kunagi varem ei ole Eestis olnud nii palju ohvritele mõeldud tugiteenuseid, sh näiteks ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning lasteabitelefon 116 111, mis aitavad ohvrikslangemise korral olukorrast võimalikult toetatuna väljuda,“ lisas Lauri.  Ministri sõnul on nii FRA uuringu tulemused, kui ka teiste samalaadsetest uuringutest saadav info ametliku statistika kõrval oluline sisend, mida justiitsministeerium võtab arvesse vägivallaennetamise kokkuleppe koostamisel ning kuriteoohvrite toetamise poliitikate kujundamisel. Justiitsministeerium, avaldatud 3 paeva tagasi

Viru maakohtu uus esimees on Liina Naaber-Kivisoo

22.02.2021. Justiitsminister Maris Lauri nimetas tänasest Viru maakohtu esimehena ametisse seni Narva kohtumaja kohtunikuna töötanud Liina Naaber-Kivisoo. Naaber-Kivisoo on Viru maakohtu kohtunikuna töötanud alates 2018. aastast. Varem on ta töötanud vandeadvokaadina kahes büroos ning aastatel 2012-2015 jurist-lingvistina Euroopa Komisjoni õigusteenistuses. Naaber-Kivisoo on lõpetanud 2003. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. „Liina Naaber-Kivisoo peab Viru maakohut juhtima asudes oluliseks digitaalse kohtumenetluse juurutamist, mis on ka üks justiitsministeeriumi ning valitsuskoalitsiooni prioriteete. Tal on olemas juhile vajalikud isiksuseomadused ja  selge arusaam kohtu esimehe ülesannetest ning ta mõistab Viru maakohtu rolli piirkonna arengu toetamisel,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Samuti hindan seda, et Liina Naaber-Kivisoo soovib suurendada kohtute töö läbipaistvust avalikkuses ning suhetes menetlusosalistega, kuna ühiskonnal on ootus, et kohtud selgitaksid oma otsuseid selgemini. Tal on varasem töökogemus vandeadvokaadina, mistõttu oskab ta näha kohtusüsteemi arenguvajadusi ka väljastpoolt pilguga.“ Maakohtu esimehe ametiaeg algab täna, 22. veebruaril ja kestab seitse aastat. „Mulle läheb väga korda Viru maakohtu ja Virumaa käekäik,“ ütles Liina Naaber-Kivisoo. „Viru maakohtu suurim väärtus on pühendunud ja innustunud inimesed, kelle igapäevane panus teeb Viru maakohtust tugeva organisatsiooni. Selliste inimeste ja sellise kohtu juht on suur rõõm ja au olla,“ lausus Naaber-Kivisoo. Naaber-Kivisoo kandidatuuri toetas Viru maakohtu üldkogu ning kiitis 19. veebruari istungil ühehäälselt heaks kohtute haldamise nõukoda ja vastavalt kohtute seadusele nimetas justiitsminister ta ametisse. Justiitsministeerium, avaldatud 3 paeva tagasi

Täitmise aegumise korral saab täitemenetluse edaspidi lõpetada kohtutäitur

17.02.2021. Aprillis saabub täitmise aegumistähtaeg hinnanguliselt kümnetele tuhandetele eraõiguslikele nõuetele, mille täitmist alustati enne aprilli 2011. Vältimaks nende täitemenetluste lõpetamisega kaasnevat survet kohtusüsteemile, läbis täna Riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis lubab lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu senisest kiiremini ja väiksemate kuludega. Kui praegu kehtiva seaduse järgi tuleks võlgnikul täitemenetluse lõpetamiseks esitada hagi kohtusse ning tasuda ka 300 eurone riigilõiv, siis uus kord annab võlgnikule võimaluse pöörduda avaldusega esmalt hoopis kohtutäituri poole. Sellise avalduse läbivaatamise eest on kohtutäituril õigus küsida 15 euro suurust tasu. Koostöö ja suhtluse olulisust kohtutäituri ning menetluse osapoolte vahel tõi välja ka justiitsminister Maris Lauri: „Nii tänastel võlgnikel kui ka neil, kellele ollakse võlgu, tasuks ühendust võtta oma kohtutäituriga ja üheskoos hoolikalt kaaluda, kuidas oleks kõige mõistlikum nende nõuetega toimida, mille puhul aegumine ees seisab,“ sõnas Lauri. Juhul, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, ongi kohtutäituril õigus täitemenetlus täitmise aegumise tõttu lõpetada. See vabastaks sissenõudja ka seni temale langenud täitekulude kandmise kohustusest, sest eelnõu kohaselt jäävad need nüüd avalduse esitanud võlgniku kanda. „Võlgnikel tasuks aga varuda kannatust, sest selliste avalduste suurt hulka ette nähes, pidasime vajalikuks anda käimasoleval aastal kohtutäituritele ka lisaaega nende menetlemiseks,“ lisas Lauri. Kui üldiselt peab täitur selle avalduse läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse saamisest alates, siis kuni selle aasta lõpuni esitatud avalduste läbi vaatamiseks on täituril aega 60 päeva. Kui sissenõudja aga vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, siis täitur menetlust ei lõpeta ja võlgnikul säilib õigus pöörduda kohtusse. Erinevalt praegu kehtivast seadusest lahendatakse edaspidi sellised asjad aga hagita menetluses, mis on kiirem, paindlikum ja soodsam. Olles eelnevalt pöördunud kohtutäituri poole ja maksnud kohtutäituri tasu, võlgnik kohtus enam riigilõivu tasuma ei pea. Otse kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõiv suurusega 30 eurot.  Varasemalt esimesel märtsil jõustuma plaanitud seaduse jõustumise uus võimalik aeg selgub Riigikogu menetluse käigus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 paeva tagasi

Täitesüsteemi ootavad ees muudatused

17.02.2021. Justiitsminister Maris Lauri tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis muudab täitemenetluse jätkusuutlikumaks ja annab avalik-õiguslikele sissenõudjatele paindlikumad võimalused endale täiturit valida. „Kuna kehtiv kohtutäiturite süsteem on juba mitu aastat olnud toimeraskustes, siis on eelnõu eesmärk luua eeldused täitesüsteemi efektiivsuse suurendamiseks. Täituritel on jäänud tööd oluliselt vähemaks, mistõttu on langenud nende tulud ning lisaks on need erinevate büroode ja piirkondade lõikes väga erinevad. Seetõttu on osal kohtutäituritest keeruline või pea võimatu nõudeid piisavalt hästi täita. Samuti koheldakse menetlusosalisi erinevalt ning sageli ei tagata nende õigusi,“ rääkis justiitsminister Maris Lauri. Eelnõu jõustumisel hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest, kuna igakuise jooksva elatise sissenõudmine on kohtutäiturile selgelt kahjumlik tegevus. Üldjuhul pikki aastaid kestva sissenõudmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida täiteasja algatamisel ühekordset tasu 292 eurot. Eelnõu jõustumisel on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot aastas. „Selleks, et anda sissenõudjale suurem vabadus, muutub senine avaliku võimu nõuete jagamise mudel paindlikumaks. See tähendab, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik tulevikus ise kohtutäituri valida. Samal ajal säilib ka võimalus, et nõude jagab täiturile kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda keskselt. Sissenõudja saab edaspidi otsustada, kas valida ise kohtutäitur või esitada nõue täitmisele keskse nõuete jagamise süsteemi kaudu,“ selgitas Lauri. Sissenõudjale muutub odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile. Tulevikus saab täiteasja teisele täiturile üle anda, kui seda on menetletud vähemalt kolm aastat. Praegu saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat. Kohtutäiturite tasud muutuvad nii, et need vastaks viimastel aastatel toimunud muudatustele ja võimaldaks hüvitada kohtutäiturile täiteasja menetlemisega tekkinud kulud. Vallasasja väljanõudmise, kinnisasja väljaandmise ja lapse üleandmise ning lapsega suhtlemise võimaldamise tasu on püsinud 140 euro juures alates 2011. aastast. „Mõistlik on selliseid tasusid ajakohastada. Samas võlgnike motiveerimiseks oma võlad kiiremini tasuda ning lahendusi leida, alandatakse edaspidi kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik sõlmib vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul sissenõudjaga võla tasumiseks maksegraafiku ning täidab kogu nõude selle alusel korrektselt. Teisalt hoiab see kokku ka kohtutäituri kulutusi,“ rääkis Lauri. Samuti kaotatakse ebamõistlik piirang, mis välistab kohtutäiturile ja notarile kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamise ning jäetakse kohtu otsustada, kas ja millises ulatuses kulud vastaspoolelt välja mõistetakse. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile tasu maksmist puudutavad sätted ning avalik-õiguslike sissenõudjate võimalus valida ise kohtutäiturit jõustuvad 1. jaanuaril 2023, kuna mõlemad muudatused vajavad raha eraldamist riigieelarvest ning infosüsteemide arendust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Riigi toetatava kiire õigusnõustamise tingimused muutuvad

16.02.2021. Justiitsminister kehtestas määrusega uued tingimused riigi toetatavale esmasele õigusnõustamisele. 5-eurose omaosaluse eest saab edaspidi õigusnõu kaks tundi inimene, kelle brutosissetulek on 1200 eurot kuus. „Riigi toetatav esmane õigusnõustamisega peab olema kiire ja kvaliteetne, et tagada õigusnõu ühtlane ja õigeaegne kättesaadavus. Arvestades suurt nõudlust ja eelarve piiratust, on muudatused senistes tingimustes vajalikud, et seda eesmärki täita,“ ütles justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. „Asjakohane ja õigeaegne õigusnõu ennetab probleemide süvenemist, mis omakorda hoiab kokku nii osapoolte enda kui ka riigi ressurssi,“ lisas ta. Alates 1. maist saab riigi toetatavat esmast õigusnõu taotleda inimene, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine brutosissetulek on 1200 eurot. Seejuures lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kehtib piirmäärana brutosissetulek 1700 eurot. Sissetuleku ülempiiri nõue ei kehti ka erivajadustega inimeste ja eakate õigusnõustamise puhul, mida korraldavad lepingu alusel Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liit. Abivajaja brutosissetuleku ülempiiri alandatakse, et see vastaks valdavas osas Eesti maakondades saadavale keskmisele brutopalgale. See on kuni 1200 eurot kümnes Eesti maakonnas, kolmes maakonnas on keskmine brutopalk napilt üle 1200 euro ja vaid Harju- ning Tartu maakonnas üle nimetatud määra. Lisaks ei saa alates määruse jõustumise päevast 20. veebruarist kasutada õigusalaseks kiirnõustamiseks ette nähtud riigi toetust kohtus esindamiseks ja kohtudokumendi koostamiseks. Erandiks on taas lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, kus kohtus esindamine säilib. Vähendatakse ka riigi toetatavate kohtumisega õigusnõustamise tundide arvu. Alates 1. maist on soodustingimustel riigi toetatud kohtumisega õigusnõustamise maht inimese kohta aastas kokku viis tundi, millest kaks tundi on abivajajale tasuta (tasuda tuleb 5-eurone omaosalus) ja ülejäänud 3 tunni eest tasub abivajaja konkursi võitja pakutud soodushinda. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on soodushinnaga tundide arv 10. Lisaks jääb võimalus, et konkursi võitja võtab endale kohustuse osutada mõnes õigusvaldkonnas õigusnõustamist omafinantseeringuga ning abivajaja jaoks tasuta. „Kuna keskmine õigusnõustamisele kuluv aeg on teadaolevalt umbes 2,2 tundi ning suurem hulk tunde kulub just keerukamatele juhtumitele, sh kohtuasjadele, milles esindamist edaspidi ei tagata, on tundide arvu vähendamine põhjendatud,“ selgitas Peep. Edaspidi võidakse toetatud õigusnõustamiseks sobivate ruumide olemasolu korral kasutada selleks nii riigimajade kui ka kohtute ruume. Lisaks kohtumisega ja veebilehe Juristaitab kaudu õigusnõustamisele nähakse ette võimalus juturoboti kui virtuaalse abilise kasutamiseks õigusnõustamisel. Juturobotiga pakutav infotehnoloogiline lahendus võimaldab muuta esmase õigusabi saamise abivajajale mugavamaks ja kiiremaks.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Kohtute töökoormus kasvas eelmisel aastal

12.02.2021. Justiitsministeeriumi kokku pandud statistikast selgus, et maakohtutele laekus 2020. aastal viimase seitsme aasta suurim hulk tsiviilasju, kuid neid lahendati 7% rohkem kui aasta varem. „Rõhutada tuleb, et 2020. aasta oli koroonakriisi tõttu kohtute jaoks väga keeruline ja eriline aasta, mil tuli olla innovaatiline ja leida lahendusi, et asjad kvaliteetselt menetletud saaks. Tunnustan kohtujuhte, kohtunikke ja kohtuametnikke suure pingutuse eest. Kohtusüsteem võttis eesmärgiks, et õigusemõistmine peab jätkuma, töö korraldati kiiresti ümber ja lahendati kokkuvõttes isegi rohkem asju kui 2019. aastal,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Maakohtutele laekus mullu viimase seitsme aasta rekordiliselt suur arv erineva keerukusega tsiviilasju. Kokku saabus kohtutesse 33 658 tsiviilasja, millest ca 50% Harju, 23% Tartu 14% Viru ja 13% Pärnu maakohtusse. Perekonnaasjad moodustasid 19% kohtusse saabunud asjadest. Valdavalt puudutasid need elatist ning vanemate ja laste omavahelisi suhteid, 15% oli inimese haiglasse paigutamise asju ja piiratud teovõimega täisealisele eestkoste määramisi ning 20% moodustasid laenu ja krediidilepingutega seotud vaidlused. Kuigi tsiviilasjade üldine keskmine lahendamise keskmine aeg 95 päeva jäi ka eelmisel aastal varasemate aastatega võrreldavalt lühikeseks ja maakohtud lahendasid 7% rohkem tsiviilasju kui aasta varem, siis suurenenud koormus avaldas mõju ning pikenenud on hagiasjade sisuline keskmine menetlusaeg (282 päeva). Samuti on mõnevõrra kasvanud pikalt ehk üle aasta menetluses olnud asjade osakaal. Aasta lõpus oli selliseid tsiviilasju kohtutes menetluses 16%. Kriminaalmenetluses maakohtutele laekunud asjade arv kahanes võrreldes 2019. aastaga kokku ca 6%. Samal ajal üldmenetluses kohtutesse saadetud asjade arv kasvas ca 7%. „Kuna üldmenetlusasju on olnud keeruline lahendada ja istungeid on tulnud edasi lükata, siis on ka üldmenetlusajade lahendamise keskmine aeg pikenenud keskmiselt 29 päeva võrra. Lihtmenetluses ja muudes kriminaalmenetlusasjades, kus on saanud pidada istungeid video vahendusel või kus on vähe menetlusosalisi, on keskmine menetlusaeg eelnevaga samal tasemel,“ selgitas Lauri. Väärteomenetluses laekus kohtutele kokku 5952 asja, mille kiireks lahendamiseks tuli samuti uusi lahendusi leida.  Kõikides menetlusliikides 2020. aasta jooksul saabunud asjade peale kokku oli ühe kohtuniku koormus Harju maakohtus 392, Pärnu maakohtus 364, Tartu maakohtus 371  ja Viru maakohtus 337 kohtuasja. Halduskohtutele laekus 2737 haldusasja, mis oli 8% rohkem kui 2019. aastal, ent jäi sarnaseks sellele eelnevate aastate tasemega. „Viirus mõjutas halduskohtute tööd mõnevõrra vähem, kuna seal kasutatakse palju kirjalikku menetlust ja videoistungeid. Seetõttu jäi keskmine lahendatud asjade menetlusaeg samale tasemele (126 päeva). Asju lahendati eelmisel aastal 6% rohkem kui tunamullu,“ rääkis Lauri. Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 2815 tsiviilasja, 1874 kriminaalmenetlusasja, 119 väärteoasja ja 1245 haldusasja ehk koormus oli kõrge, kuid tehti ka väga palju tööd ning jõuti lahendada pea kõik saabunud asjad. Maksekäsu kiirmenetluses esitati Pärnu maakohtu Haapsalu maksekäsuosakonnale viimaste aastate rekordarv avaldusi, kokku 45 566. Aastaga lahendati üle 49 000 avalduse ning samas hoiti keskmist menetlusaega 71 päeva. Kinnistusosakonnas tehti 2020. aastal kokku 133 855 kandemäärust, millest 108 000 olid asja lõplikult lahendavad. Muutmiskande avaldused lahendati keskmiselt 6 päevaga, uued kinnistud esmakinnistati 37 päevaga (sh 30-päevane kohustuslik ooteaeg pärast esmakinnistamisteate avaldamist). Registriosakonnas tehti 2020. aastal kokku 114 678 kandemäärust, millest 102 000 olid asja lõplikult lahendavad. Nendest ligikaudu 90 000 tehti avalduste alusel, ülejäänu omaalgatuslikult või järelevalvemenetlustes. Keskmiselt lahendatakse äriregistrisse esitatud avaldused 13 tunniga. Majandusaasta aruande esitamine 2019. aasta kohta oli kohustuslik 244 340 juriidilisele isikule, kellest ligikaudu 56 000 ei ole veel praeguseks aruannet esitanud. „Nii maksekäsu-, registri- kui ka kinnistusosakonda tuleb samuti tunnustada standardite hoidmise eest koroonakriisi tingimustes. Menetlust  suudetakse jätkuvalt hoida tõhusana vaatamata sellele, et maksekäsuosakonnas ja registriosakonnas kasvab avalduste arv igal aastal ning kinnistusosakonnas muutuvad menetlused üha keerukamaks,“ rääkis Lauri. Täpsemalt saab 2020. aasta statistikaga saab tutvuda kohtute veebilehel. Justiitsministeerium, avaldatud 13 paeva tagasi

Korruptsioonivastane tegevuskava suurendab läbipaistvust

11.02.2021. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korruptsioonivastase tegevuskava kuni aastani 2025, mille eesmärk on suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning teadlikkust korruptsiooniohtlikest olukordadest nii riigisektoris, kohalike omavalitsuste tasandil kui ka eraettevõtetes. „Korruptsiooni vähendamine üks selle koalitsiooni olulisemaid prioriteete ja mul on hea meel, et selline oluline dokument nagu korruptsioonivastane tegevuskava sai täna heakskiidu. See on hea alus edasiseks,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Justiitsministri sõnul on tänu süsteemsele tegevusele korruptsioon Eestis tänaseks juba järjekindlalt vähenenud, mis näitab konkreetsete eesmärkide ja kokkulepitud tegevuskava vajalikkust. „Uuringute järgi on inimeste kokkupuude korruptsiooniga ning soov ise korruptiivselt käituda võrreldes eelmise strateegia vastuvõtmise ajaga 2013. aastal oluliselt vähenenud, samuti on paranenud avaliku sektori töötajate korruptsiooniteadlikkus. Heas mõttes paistame silma ka rahvusvahelisel tasandil,“ rääkis Lauri. „Samas pole korruptsioon kuhugi kadunud, mistõttu peab jätkuvalt tegutsema selle nimel, et korruptsiooni vähendada. Vähem korruptsiooni tähendab ka ühtsemat ühiskonda ning paremat majanduskeskkonda,“ rõhutas ta. Tegevuskava sisaldab olulisemaid tegevusi, mis aitavad kaasa korruptsioonialase teadlikkuse tõstmisele, suurendavad otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning toetavad uurimisasutuste uurimisvõimekust. Võrreldes varasemaga on tegevuskavas uued suunad rõhuasetus keskkonna- ja sotsiaalsektorile ning planeeringutele, samuti tööalasest rikkumisest teavitajatele kaitse andmine ning lobitegevuse reguleerimine. Tegevuskava hõlmab kaheksat suuremat teemat koos mitmete alategevustega, mis käsitlevad riigi ja kohalike omavalitsuste tegevuse läbipaistvust, ausat ärikeskkonda, teadlikkuse tõstmist ning korruptsioonisüütegude uurimist. „Enim tähelepanu vajavateks teemadeks pean poliitilise korruptsiooni ennetamist, mille jaoks tuleb välja töötada ja heaks kiita lobijuhised ning huvide konflikti vältimise juhised. Väga oluline on ka kohalike omavalitsuste tegevuse läbipaistvuse suurendamine, olgu selleks siis sisekontrollisüsteemide või kohalike omavalitsuste äriühingute juhtimise parandamine. Kolmanda suure teemana peab tegelema ärikorruptsiooni ja majandussüütegude ennetamisega, et toetada ausat ärikeskkonda, kus kõigil oleksid võrdsed võimalused,“ lausus Lauri. Tegevuskava täitmist koordineerib justiitsministeerium läbi korruptsiooniennetuse võrgustiku, kuhu iga ministeerium ja tegevuskava täitmise eest vastutav asutus määrab oma esindaja. Iga asutus vastutab tegevuskavas toodud oma tegevuste täitmise eest. Justiitsministeerium mõõdab tegevuskava mõju riikliku statistika ja inimeste kogemustega, rahvusvaheliste hinnangutega ning valdkondlike uuringutega. Tegevuskavaga saab tutvuda korruptsiooniveebis. Justiitsministeerium, avaldatud 14 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 2140)