Justiitsministeerium lubab üüriturule paindlikkust

09.07.2020. Valitsus kiitis oma tänasel istungil heaks võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, millega asutakse tegema muudatusi ligi 20 aastat muutumatuna püsinud üürilepingute regulatsioonis. „Plaanitavad muudatused loovad paindlikkust ja aitavad üürileandjat senisest efektiivsemalt kaitsta ennast pahatahtlike üürnike eest. Oleme siinkohal lähtunud tasakaalustatud lahendustest, mis tagaks siiski ka üürnikule piisava kindluse,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg eelnõud tutvustades. Eelnõu peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Eelnõuga soovitakse soodustada professionaalsete üürileandjate ja pikaajaliste usaldusväärsete üürnikega turu ning hea kvaliteediga üürielamufondi kujunemist. Suurimate muudatustena võimaldab eelnõu edaspidi eluruumi üürilepingute puhul leppetrahvikokkuleppeid, annab pooltele rohkem paindlikkust remondikohustuse jaotamise osas ja võimaldab lepingu makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud). Üürnike õiguste kaitseks on samas ette nähtud mitmed kaitsemehhanismid, näiteks on sätestatud piirangud leppetrahvi suurusele (ühe rikkumise eest kuni 10 % ühe kuu üürist, erinevate rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20% ühe kuu üürist), remondikohustuse kokkuleppeid saab sõlmida üksnes esialgse lepingu sõlmimisel ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel on üürileandjal ka ulatuslikumad teavitamiskohustused. Lisaks luuakse selgem regulatsioon eluruumi üürilepingu puhul üüri tõstmiseks ja sätestatakse sõnaselgelt võimalus kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui tõstetud üür ei ole talle vastuvõetav, välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni ning määratakse ka viivise maksimaalne määr. Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1. jaanuaril. Justiitsministeerium, avaldatud 3 paeva tagasi

Täitesüsteem muutub jätkusuutlikumaks

7.07.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse kohtutäiturite süsteemi efektiivsemaks ja tagatakse paremini nii sissenõudjate kui võlgnike õigused. „Kohtutäiturite süsteem on juba aastaid kiratsenud. Täituritel on jäänud tööd oluliselt vähemaks, mistõttu on langenud ka tulud ning edukamate ja vähem teenivate büroode sissetulekute vahel on suured käärid. See on põhjustanud olukorra, kus osal kohtutäituritest on keeruline või võimatu nõudeid piisavalt hästi täita ning menetlusosalisi koheldakse erinevalt, jättes pahatihti nende õigused tagamata,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.  Justiitsministeerium soovib luua eeldused senise süsteemi efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Elatiste paremaks sissenõudmiseks pakub eelnõu ühe lahendusena välja, et riik hakkab tasuma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest, kuna kohtutäituritele on tegemist selgelt kahjumliku tegevusega.  Eelnõuga muudetakse kohtutäiturite tasusätteid nii, et need vastaks viimastel aastatel toimunud muudatustele ja võimaldaks hüvitada kohtutäiturile täiteasja menetlemisega tekkinud kulud ning kaotatakse ebamõistlik piirang, mis välistab kohtutäiturile ja notarile kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamise. Sissenõudjale on plaanis muuta odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile. Kui täiteasja on menetletud tulemuseta vähemalt kolm aastat, siis võib sissenõudja anda täiteasja üle teisele kohtutäiturile tasuta. Üle andval kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud sisse võlgnikult. Üle võtval kohtutäituril on õigus küsida sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu.  Samuti on kavas muuta senist avaliku võimu kandja nõuete jagamise mudelit selliselt, et sarnaselt eranõude omanikuga võib ka avalik-õigusliku nõude omanik valida ise endale kohtutäituri, säilitades samas senise võimaluse jagada nõuet keskse jagamise lahenduse abil. Luuakse nõuete ja arestide infosüsteem, mis tagab, et riigil ja erasissenõudjal on tulevikus parem ülevaade täitemenetluses olevatest nõuetest ning võlgnikul tema vastu suunatud nõuete menetlemisest ja nõude täitmise seisust. Kõigi nõuete sundtäitmine peab toimuma üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne, välja arvatud näiteks elatise nõuded, mis täidetakse teiste nõuete ees alati eelisjärjekorras. „Muudatuste tulemusena paraneb rahaliste nõuete laekumine, kuna ametis olevad kohtutäiturid suudavad töötada efektiivsemalt nagu näiteks tuvastada ja arestida võlgniku vara, küsitleda võlgnikku, nõuda võlgniku vannet kohtus, monitoorida võlgniku seisu,“ rääkis minister. Täitemenetluse kitsaskohti ja täitesüsteemi jätkusuutlikkust arutati täitesüsteemi ümberkorraldamise õigusloome töörühmas ning aprillis ka valitsuskabinetis. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Justiitsministeerium saatis valitsusele üürisuhteid reguleeriva eelnõu

29.06.2020 Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsusele võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, milles võrreldes varasemaga on ette nähtud tõhusamad vahendid probleemsete üürnike probleemiga tegelemiseks. Eelnõu peamine eesmärk on soodustada üürisektori arengut, võimaldades üürilepingu pooltele rohkem paindlikkust omavaheliste suhete kujundamisel ning tagades võimalike rikkumiste puhuks üürileandja õiguste kaitseks tõhusamad  vahendid. „Selleks, et meie turule lisanduks senisest veelgi enam kvaliteetset üürielamufondi, mida inimesed oma kodu omamisele võrdväärse alternatiivina kaaluda saaks, tuleb pakkuda kinnisvara omanikele senisest rohkem kindlustunnet ja õiguskaitset,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg. Üheks murekohaks ongi seni olnud oma kohustusi mittetäitvad üürnikud. Selleks, et üürileandjal oleks võimalik probleemse üürnikuga üürisuhe kiiremini lõpetada, on eelnõus muudetud makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise regulatsiooni. Nimelt sätestatakse üürileandja õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud). Samuti nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral. Üürniku kaitseks sätestatakse aga üürileandjale ulatuslikum teavitamiskohustus ja ülesütlemine on jätkuvalt tühine, kui üürnikul on võimalik oma võlgnevus tasaarvestada ja ta teeb seda viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Üheks olulisemaks muudatuseks on ka eluruumi üürilepingute puhul leppetrahvide lubamine juhul, kui üürnik rikub oluliselt mõnda mitterahalist kohustust, näiteks asja tagastamiskohustuse rikkumisel. Samas on üürniku kaitseks ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele. Lisaks sätestatakse sõnaselgelt võimalus eluruumi üürilepingute puhul kokku leppida seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Seejuures sätestatakse eluruumi üürniku kaitseks viivise maksimaalne määr. Teisalt on valitsusele esitatud eelnõus ka muudatusi, mis tagavad üürnike õiguste senisest suurema kaitse näiteks tagatisraha osas, mis edaspidi on kaitstud ka üürileandja täite- või pankrotimenetluse korral.  Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1. jaanuaril. Justiitsministeerium, avaldatud 13 paeva tagasi

Paide kohtutäitur Virge Välb tagandati ametist

25.06.2020. Paide kohtutäitur Virge Välb tagandati alates 16. juunist 2020 ametist. Tema täiteasjad võtab üle Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu. Justiitsministeerium, avaldatud 17 paeva tagasi

Justiitsministeerium otsib õigusrikkujatele mobiilse sekkumise uuringu läbiviijat

25.06.2020. Justiitsministeerium kuulutas välja hanke, et leida asutus, kes viiks läbi uuringu, mis annab ülevaate teistes riikides kasutatavatest vaimse tervise häirega õigusrikkujatele mõeldud kogukondlikest programmidest, pakub välja vahendid õigusrikkujate suunamiseks programmi ning sekkumise esialgse prototüübi. „Eestis on probleemiks see, et kriminaalhoolduses ning kogukonnas pakutavate teenuste ja programmide hulgas puuduvad spetsialiseeritud teenused ja sekkumised vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele. Samas on vaimse tervise häired õigusrikkujate hulgas väga levinud,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Korduvalt kuritegusid toime pannud inimeste hulk on suur, ca 30% vanglast vabanenutest mõistetakse kahe aasta jooksul uues kuriteos süüdi. „Seetõttu üksnes kriminogeense riskiga tegelemine õiguserikkumiste vähendamisel tulemust ei anna, vaid tegeleda tuleb ka vaimse tervise häirega,“ selgitas Sööt. Eestis valitseb üleüldine kliiniliste psühholoogide ning psühhiaatrite põud, erinevad teraapiad on kallid ning lähiajal põuale leevendust ei näi tulevat. Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni prognoosi järgi on lähiaastate tõusev trend suurem tähelepanu vaimse tervise teemale ja äppide loomisele. Mobiilset nõustamist kasutatakse ingliskeelses maailmas juba tavapopulatsiooni peal ja seda on hinnatud näiteks ärevushäirete puhul sama efektiivseks kui näost näkku nõustamist. „Mobiilsed sekkumised aitavad parandada õigusrikkujate vaimset seisundit ning seega toetavad ka nende inimeste õiguskuulekale teele pöördumist. Mobiilsed sekkumised on kuluefektiivsed ega sõltu teenuse kasutaja geograafilisest asukohast ning transpordiühendusest. Seeläbi on võimalik jõuda ka nendeni, kelleni täna ei jõuta. Samuti võimaldavad need pakkuda programmi ka juhul, kui näost-näkku kohtumised pole võimalikud,“ rääkis Sööt. Mobiilset programmi saaksid oma tööriistana kasutada kriminaalhooldajad ning ka prokurörid, kes kohaldavad oportuniteeti või kohtunikud, kes mõistavad kuriteo eest tingimusliku vangistuse. Programm on eelkõige mõeldud kogukondlikku karistust kandvaile õigusrikkujatele, kes programmi peaksid läbima. Uuringu maksimaalne hind on 70 000 eurot koos käibemaksuga ning pakkumuste esitamise tähtaeg 7. august 2020. Hankega saab lähemalt tutvuda riigihangete registris. Justiitsministeerium, avaldatud 18 paeva tagasi

Raivo Aeg: Pankrotimenetluse läbiviimise pikkus ja tõhusus on üks ettevõtluskeskkonna tervisenäitajaid

17.06.2020. Riigikogus esimese lugemise läbinud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud tutvustades tõdes justiitsminister Raivo Aeg, et majanduslik olukord maailmas muutub iga päevaga aina ebakindlamaks. „Ettevõtted peavad kohanema ja paraku mõned neist, mille tegevus ei ole jätkusuutlik, ka oma tegevuse lõpetama. Aus tõdemus ettevõtte makseraskustest, ja vajadusel tegevuse lõpetamine, peab olema vastutustundlikule ettevõtjale mõistlik ning võlausaldajale võimalikult kiire ja tõhus,“ sõnas Aeg.  „Praegu on Eestis  pankrotimenetlus võrreldes naaberriikidega üsna pikk ja ebatõhus protsess, eelkõige võlausaldajate jaoks. Selle läbiviimise pikkus ja tõhusus on aga üks ettevõtluskeskkonna tervisenäitajaid,“ lisas minister. Eelnõu eesmärgiks ongi muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks, tagada võlausaldajatele suuremad väljamaksed, selgitada välja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetused ning parandada Eesti ettevõtluskliimat, rahvusvahelist taset ja mainet. Samuti on Eestis probleemiks, et enam kui pooled pankrotimenetlused raugevad, sest puuduvad vahendid menetluse läbiviimiseks. Selle tagajärjel ei uuri keegi maksejõuetuse põhjuseid ning raugemise instituuti kasutatakse ära vastutusest vabanemise eesmärgil. Kannatajateks on nii konkreetsed võlausaldajad kui ka majanduskeskkond tervikuna. Lisaks on eelnõus tehtud hädavajalikud muudatusettepanekud seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega. Näiteks võimaldatakse ajutiselt võlgade ümberkujundamise kava paindlikum muutmine ja saneerimiskava muutmine, mis hetkel kehtiva seaduse alusel pole üldse lubatud.  Ettepaneku kohaselt oleks see võimalik eeldusel, et see on vajalik saneerimise eesmärgi saavutamiseks.  Lisaks võimaldatakse saneerimiskava järgsete maksete peatamist kuni kolmeks kuuks, mida saab vajadusel pikendada omakorda kuni kolmeks kuuks. Tegemist on ajutiste võimalustega ja vastava taotluse saab eelnõu järgselt esitada kuni 2020. aasta lõpuni. Ettevõtete saneerimisega seotud vajalike seadusemuudatusi ja ülejäänud maksejõuetusmenetlusi käsitletakse sügisel, kui justiitsministeerium plaanib Riigikogu ette viia maksejõuetuse revisjoni teise etapi käigus valminud eelnõu. Justiitsministeerium, avaldatud 25 paeva tagasi

Laste seksuaalkäitumise hindamiseks võetakse kasutusele uudne lähenemine

17.06.2020. Justiitsministeerium ja sotsiaalkindlustusamet sõlmisid koostöökokkuleppe, et koolitada laste ja noortega töötavaid spetsialiste laste ja noorte probleemset seksuaalkäitumist paremini ära tundma ja seeläbi seksuaalvägivalda ennetama. „Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et seksuaalvägivalla ohvriks on langenud 28% noortest, 8% on olnud sunnitud olema seksuaalvahekorras ja 7% on langenud vägistamiskatse ohvriks. Need numbrid ei ole võrreldes viie aasta taguse ajaga oluliselt muutunud, mistõttu on tähtis panustada ennetustegevusse ja teadlikkuse tõstmisesse sel teemal veelgi enam,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste. „Nende delikaatsete teemadega tegelemisel on väga oluline roll lastega tegelevatel spetsialistidel ja nende oskustel tunda ära sobimatut seksuaalkäitumist ning osata pedagoogiliselt sekkuda,“ selgitas Tammiste. „Seetõttu toetame koos sotsiaalkindlustusametiga ka Eestis sellele probleemile uudse lahenduse kasutamist.“ Lipusüsteemi eesmärk on toetada kuni 18-aastaste laste ja noorte seksuaalset arengut ja turvalisust, kuna täiskasvanutel on tihti raske lastega seksuaalkäitumisest rääkida. Lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud lipusüsteem sisaldab näiteks juhiseid, kuidas reageerida juhul, kui täiskasvanu märkab laste vahelist sobimatut seksuaalkäitumist. Metoodika kasutamise tulemusena suudavad lapsed ja noored enda eest seista. Nad oskavad hinnata, milline seksuaalkäitumine on sobilik ja milline mitte ning oskavad sel teemal suhelda. Koolitused aitavad spetsialistidel paremini loomulikku seksuaalset arengut toetada ja sobimatu seksuaalkäitumise korral adekvaatselt reageerida. Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuses Sensoa väljatöötatud tõenduspõhine programm sisaldab nii laste seksuaalkäitumise hindamiskriteeriume kui seksuaalkäitumise arengu tabeleid: mis on mingis vanuses lapse puhul normaalne, mis sobimatu ja mis lubamatu käitumine. Lipusüsteemi rakendamist asendushoolduses, haridusasutustes ja muudes valdkondades on uuritud Genti Ülikoolis, Belgias. Uurimine näitas, et spetsialistid olid selle abil paremini valmis laste seksuaalkäitumist hindama ning sellest laste ja noortega rääkima. Lipusüsteem aitab spetsialistidel toetada laste ja noorte eakohast ning turvalist seksuaalkäitumist. Sügisel 2020 on justiitsministeeriumil ning sotsiaalkindlustusametil kavas läbi viia mitu koolitajate koolitust, et lipusüsteem Eestis kasutust leiaks. Samuti luuakse e-täiendõppekursus, mis tagab järjepideva lipusüsteemi kasutajate koolitamise meetodi laialdaseks kasutamiseks ja seksuaalvägivalla ennetamiseks. Justiitsministeerium toetab nimetatud ennetustegevusi 2020. aastal 11 900 euroga. Justiitsministeerium, avaldatud 26 paeva tagasi

Justiitsminister Aeg: Põhiseadust ei tohi kasutada malakana

15.06.2020. Justiitsminister Raivo Aeg rääkis põhiseaduse 100. aastapäevaks valminud rändnäituste arvamisel, et põhiseadust kasutatakse liiga tihti malakana, millega tõrjuda mitte meeldivaid muudatusi ning kutsus üles põhiseaduse mõtet tutvustama. Täna avati Tallinnas Suur-Ameerika 1 esisel väljakul Vabamu rändnäitus „Sinu, Minu, Meie riik“ ja Rahvusraamatukogu rändnäitus „Oma riik, oma seadus. Põhiseadus 100“. Raivo Aeg ütles näituste koostajaid ja toetajaid tänades, et 1920. aastal vastu võetud põhiseadust nimetati ka veel hulk aastaid hiljem Euroopa moodsaimaks põhiseaduseks. „Selleks oli kindlasti ka põhjust. Juba esimeses põhiseaduses olid kirjas mitmed kodanike põhiõigused ja vabadused, mis on tänapäevani osa meie riigi väärtustest. Näiteks üldine valimisõigus, tsensuuri puudumine, riigivõimu seaduslikkuse põhimõte,“ ütles Aeg. Kehtivas põhiseaduses moodustab põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükk peaaegu veerandi Eesti põhiseaduse tekstist. „Selle osa loomisel oli meie põhiseaduse autoritele eeskujuks Euroopa inimõiguste konventsioon, mis hakkas Eesti suhtes kehtima alles 1996. aastal, neli aastat pärast põhiseaduse jõustumist. Nii et tänu põhiseadusele täideti Eestis Euroopa inimõiguste konventsiooni nõudeid tegelikult juba neli aastat enne seda, kui konventsioon ise Eestis üldse kehtima hakkas,“ märkis Raivo Aeg. Justiitsminister jätkas: „Kindlasti tuleb täna meenutada ka seda, et praegune põhiseadus võeti vastu haruldases üksmeeles. 28. juunil 1992 toetas rahvahääletusel praegust põhiseadust 92% hääletamas käinud kodanikest. Sellist üksmeelt on raske leida mitte ainult Eesti, vaid ükskõik millise demokraatliku riigi rahvahääletuste ajaloost. Võib-olla just selle üksmeelse algtoetuse tõttu on meie põhiseadus ajahambale nii hästi vastu pidanud ja meid väga hästi teeninud. Meil on olnud stabiilne riigivõim, mida pole kordagi kõigutanud erakorralised valimised. Isegi eriolukordi on olnud vaid üks ja seegi oli välismaist päritolu. Meie riik on saanud rahulikult, ilma suurte tagasilöökideta kiirelt areneda ja õnnestunud põhiseadusel on selles kindlasti tähtis roll. Üks asi teeb mulle siiski muret. Mulle tundub, et me kasutame liiga sageli põhiseadust malakana, millega tõrjuda kõiki muudatusi, mis meile ei meeldi. Väga paljud vaidlused kipuvad väga kiiresti jõudma väiteni: seda ei tohi teha, sest see on põhiseadusega vastuolus. Kas mingi asi ka tegelikult põhiseadusega vastuolus on, seda saab lõplikult kontrollida ainult kohtus. Ja kuna võimalikku vastuolu põhiseadusega on väga keeruline kontrollida, siis on seda väidet ka väga mugav kasutada ja kuritarvitada. Ma näen ohtu selles, et kui me liiga kergekäeliselt või lausa ilmaasjata püüame meile mitte meeldivaid muudatusi takistada põhiseadusele viidates, siis võib mitte ainult rahval, vaid ka otsustajatel endil lõpuks tekkida mulje, et meie põhiseadus on ajale jalgu jäänud ja vajab põhjalikku ümbertegemist. Nii see kindlasti ei ole. Meie põhiseadus on igati ajakohane ja võib vabalt veel sada aastat meid edukalt teenida.“ Justiitsministeerium kutsub kõiki inimesi põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul sotsiaalmeedias teada andma, milline põhiseaduse paragrahv on neile kõige südamelähedasem ja miks ta seda on. Teiste põhiseaduse aasta sündmuste kohta saab rohkem teavet: www.pohiseadus100.ee Justiitsministeerium, avaldatud 27 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 2057)