Uudised erinevatest allikatest

Poola parlament arutab abordiseaduse muudatusi

Poola parlament arutas täna kahte abordiseaduse muutmise ettepanekut – üks muudaks seaduse liberaalsemaks, teine karmistaks reegleid. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Greta Gerwig kahetseb koostööd lapsepilastuses süüdistatava Woody Alleniga

Näitleja ja režissöör Greta Gerwig tunnistas, et kahetseb koostööd Woody Alleniga, kelle kasutütar Dylan Farrow teda lapsepilastamises süüdistab. ERR Uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Prokuratuur ei taotle kohtult Jõhvi volikogu esimehe vahistamist

Viru ringkonnaprokuratuur ei kavatse taotleda kohtult teisipäeval altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni peetud Jõhvi volikogu esimehe Niina Neglasoni vahistamist. ERR Uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Idapiirile tuleb juurde neli piiriveekogu

Piiririba väljaehitamine ei tähenda üksnes töid maastikul vaid ka senise riigipiiri seaduse ümbervaatamist ja kohandamist uute oludega. Nii on arvatud näiteks neli väikest rohepiirile jäävat järve piiriveekogudeks, mis eelkõige tähendab kohustus teavitada piirivalvet nii järvele minekust kui sealt tulekust. Mirjam Nutovi lugu ERR Uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Tartus saadeti pidulikult pensionile teenekas politseikoer Como

10. jaanuari pärastlõunal tänati Tartus staažikat koerajuhti ja teenistuskoer Comot, kelle töövõidud saab peamiselt siduda piiriturvalisuse tagamisega. Ligi kümneaastase töö käigus on ta tabanud arvukalt ebaseaduslikke piiriületajaid, võtnud üles mitmete metsa eksinute jälje ning seejuures korjanud erinevatelt kuulekusvõistlustelt rohkelt medaleid ja karikaid. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Politsei otsib vägivallakuriteos kahtlustatavat meest

Pärnu politseijaoskond palub avalikkuse kaasabi, et välja selgitada mehe isik, keda kahtlustatakse vägivallakuriteos. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Venemaa kasuks luuramises süüdistatav lätlasest raudteemeister ootab kohut

Venemaa kasuks luuramises süüdistatav Läti riigiraudtee Latvijas dzelzceļš meister Aleksandrs Krasnopjorovs lasti kohtuistungini vabadusse, ütles prokurör Zinta Meija täna BNSile. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused tuge vajavate õpilaste heaks

Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, millega muudetakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust. Eesmärk on pakkuda õpilastele vajalikku tuge ja luua paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks. Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel lisatuge. Oluline on, et õpilase elukohajärgses koolis arvestatakse tema individuaalsete võimete ja vajadustega ning pakutakse vajalikke tugisüsteeme. Kavandatavate muudatuste eesmärk ongi tagada koolidele ja koolide pidajatele suurem otsustusõigus ja paindlikumad võimalused õppe korraldamiseks. Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele operatiivselt sobivat tuge. Esmast toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kool tagab õpilasele täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide toe ning vajadusel õpiabi korraldamise individuaalselt või rühmas. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid. Eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luuakse paindlikumad võimalused: oluline on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte jäigad normid. Tuge vajavad õpilased võivad olla kaasatud tavaklassi, neile võib olla korraldatud osaajaline individuaalne õpe või tagatud võimalus õppida eriklassis või erikoolis. Lapse vajadusest lähtuv õppekorraldus ning tugiteenuste kättesaadavuse tagamine otsustatakse lapsevanema, kohaliku omavalitsuse ja kooli koostöös. Spetsiifilist õppekorraldust ja mahukamaid tugiteenuseid vajavate õpilaste vajadusi nõustamismeeskonnad, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade spetsialistid. Erikoolid jäävad Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on muuta ka põhikoolivõrk ühtseks ja võimaldada kohalikel omavalitsustel terviklikult oma koolivõrku juhtida. Riik ei sulge ühtegi tuge vajavate õpilaste kooli, kuid on valmis andma koolid ja taristu kokkuleppel üle kohalikele omavalitsustele. See aitab tagada, et õpilane saab oma võimetele ja vajadustele vastavat haridust võimalikult elukoha lähedal. Koolide pidamise üleandmisega kohalikele omavalitsustele ei kao nõuded riiklikele standarditele – need peavad olema tagatud sõltumata pidajast. Spetsiifiliste erivajaduste puhul jätkab riik koolide pidamist. Ka edaspidi tagatakse õppekohad neile lastele, kelle hariduslike erivajaduste iseloom ei ole kohaliku omavalitsuse koolis lapsele sobiv. Riik suurendab rahalist panust tuge vajavate õpilaste õpetamisse Selleks, et last paremini toetada, suurendatakse kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajate rahalist toetust. Omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele antakse juurde enam kui 23 miljonit, sh 6 miljonit eurot tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Õppevara ja õpikeskkonna parendamist toetab riik lähiaastatel veel täiendavalt ca 25 miljoniga. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu koostamisse olid kaasatud kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ning kavandatavaid muudatusi arutati tugispetsialistide, puuetega inimeste ja haridusvaldkonna ühenduste esindajatega. Lisainfo: https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi