Uudised erinevatest allikatest

Laste seksuaalset väärkohtlemist ei osata õigel ajal märgata

15.11.2017. 18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega juhitakse tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Justiitsminister Urmas Reinsalu julgustab ohvreid ja nende lähedasi oma murega lastekaitse, kooli tugipersonali, politsei või psühholoogi poole pöörduma. „Lapsed, kes peaksid olema ühiskonna kõige kaitstum rühm, on selles teemas paraku täiesti kaitsetud, kui lähedased täiskasvanud väärkohtlemisest teades silma kinni pigistavad või lapsed neile rääkida ei usalda. Jätkuvalt langeb liiga palju lapsi seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ja vaid kaduvväike osa väärkohtlemise juhtumitest jõuab kriminaalmenetlusse või vastavate spetsialistideni. See peab muutuma, sest väärkoheldud laps ei tohi jääda oma murega üksi,“ rõhutas Reinsalu. 2016. aastal registreeriti kokku 482 seksuaalkuritegu, neist 89% (434) olid laste suhtes toimepandud seksuaalkuriteod. Nii 2015. kui 2016. aastal moodustasid kõigist alaealisi kahjustavatest seksuaalkuritegudest seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod ligikaudu poole. Alaealise kannatanuga vägistamisjuhtumeid registreeriti 2016. aastal 152, mis on 70% kõigist registreeritud vägistamisjuhtumitest. 2015. aastal läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16–19-aastastest noortest on oma elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Samast uuringust tuli välja, et iga kümnes noor on olnud sunnitud seksuaalvahekorras olema. Kuigi registreeritud pornograafiasüütegude ega lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhtumite arvus ei toimunud 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga märkimisväärseid muutusi, pannakse Euroopa politseiorganisatsiooni Europoli andmetel üha enam laste vastu suunatud seksuaalse ärakasutamise juhtumeid toime veebikeskkonnas ning tõusnud on ka sunni ja väljapressimisega seotud kuritegude arv. Tänavu suvel avaldas Europol tõsielusündmustel põhinevad ennetusvideod tõstmaks alaealiste teadlikkust internetis valitsevatest ohtudest, eestikeelsete subtiitritega video leiab siit. Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi, näiteks sõbrale või emale. Spetsialiste usaldavad aga vähesed ning politseisse teatatakse vaid väga üksikutest juhtumitest. Paljudel juhtudel registreeritakse kuritegu alles aastaid pärast selle toimepanemise algust, seega võib kuriteoohvriks langemine olla aastatetagune üksik episood või kesta paljude aastate vältel. „Kahjuks on laste väärkohtlemine probleem, mida paljud kas ei suuda või ei taha teadvustada ning mille tunnuseid ei osata ära tunda,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. „Paraku on näiteks ahistamine võrreldes seksuaalvägivallaga olukord, mida paljud seda kogenud noored ei pea piisavalt tõsiseks, et toimunust kellelegi kõneleda. Seksuaalvägivald on seevastu nii valulik kogemus, et seda hoitakse endale kas häbitundest või soovist mitte vanemaid kurvastada.“ Et tähelepanu või kohest sekkumist vajavat seksuaalkäitumist ära tunda, on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter. Ühtlasi on justiitsministeerium kokku koondanud abimaterjali lapsevanemale, kes kahtlustab või teab, et tema last on väärkoheldud. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada – olgu ta ohver või probleemse käitumisega – tasub helistada numbril 116 111 ja küsida nõu, kuidas sellises olukorras käituda. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Maksukingituse asemel maksuhaak

Tagurpidi astmetega tulumaks võib kaasa tuua suure segaduse, sest valitsus on rõhutanud vaid endale meeldivaid muutusi, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: Poliitika põhialused peavad olema kestvad suunanäitajad

7.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus täna kokku õigusloome nõukoja, et arutada uute õiguspoliitika arengusuundade loomist. „Poliitika põhialused peavad olema kestvad suunanäitajad, mis jäävad püsima hoolimata valitsuste vahetumistest või riigikogu koosseisu muutumisest. Seetõttu peame tagama suurema stabiilsuse ja prognoositavuse õiguspoliitilistes valikutes,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.  Nõukoda pööras kohtumisel tähelepanu poliitika kujundamisele laiemalt ning leiti, et poliitika kujundamine peab muutuma probleemipõhiseks. „Me ei saa pidada koalitsioonilepingutes oluliseks seda, kuidas probleeme kavatsetakse lahendada. Olulisem on mõista, mis on see probleem, mida lahendama hakatakse,“ sõnas õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla. Õigusloome nõukoja eesmärk oli leida ideid uute õiguspoliitika arengusuundade seadmiseks. Näiteks arutati, kas praegune formaat, kus justiitsminister teeb kord aastas riigikogu täissaali ees õiguspoliitika arengusuundade ettekande, on end õigustanud, või võiks kaaluda näiteks Skandinaavia varianti, kus valituse õigusloome plaane tutvustab istungjärgu alguses peaminister. Lisaks kõlas küsimus, kas arengusuundade arutelule tuleks kaasata ka teisi ministreid oma valdkondade eest aru andma. Kohtumisel rõhutati vajadust õigusnormide toimet järelhinnata ja pakuti välja võimalusi, kuidas see toimuda võiks. Lisaks arutati, milline võiks olla uute arengusuundade valmimise protsess ja kellega selle käigus konsulteerida. Justiitsminister tahab arengusuundi sisaldava ideekorje viia laiemale tasandile, et arutada võimalikke ideid erinevate huvirühmadega. Ideekorje tulemusena valmib õiguspoliitika põhialuste eelnõu, mis läbib avaliku arutelu, saab heakskiidu vabariigi valitsuses ja läbib menetluse riigikogus.  Justiitsministri õigusloome nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad Allar Jõks, Lauri Mälksoo, Jaan Ginter, Mihkel Oviir, Toomas Luman, Lasse Lehis, Priidu Pärna, Annika Uudelepp ning Ülle Madise. Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Pensionisäästud tulumaksurataste vahel

Kogumist teise ja kolmandasse pensionisambasse saab kindlasti õiglasemaks teha, kirjutab Deloitte juhtiv maksunõustaja Ivo Vanasaun. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvis sel aastal 28 julget kodanikku

6.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna kodanikujulguse aumärgi 28 kodanikule, kes on oma vapra tegutsemisega päästnud elu, aidanud tabada kurjategijaid, hoidnud ära kuriteo või abistanud selle ohvrit.  Tänavu pälvisid kodanikujulguse aumärgi 12-aastane Sten-Eric, 7. klassi õpilane Juri, 9. klassi õpilased Aleksander ja Rihard, Larissa Šmatkova, Ilmar Münzer, Vahur Rämman, Marius Viitkar, Armido Jõerand, Allan Rooden, Aart Nõmm, Errit Kuldkepp, Almar Pikkoja, Ainar Riisimäe, Bruno Kärtner, Tarvo Tsetsin, Mark Tenin, Jaanus Lippasaar, Armand Mäekallas, Meelis Ränk, Margus, Gerdo, Ainar, Timory ja Rene. Kolm kodanikku ei soovinud oma nime avalikustada, ent nende teod on sellegipoolest väärt esiletõstmist ja aumärgiga tunnustamist. „Mul on väga hea meel selle üle, mida te olete korda saatnud, riskides, pannes kaalule rohkem, kui seadus või formaalsed reeglid üheltki inimeselt nõuavad. Teie olete meie ühise elu kangelased ja tänu teie kangelastegudele on Eesti turvalisem paik,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu aumärke üle andes. „Me ei tea kunagi, millal võidakse rünnata meid ennast, meie lähedast või vara. Teie teod julgustavad kõiki inimesi astuma õiget sammu ja mitte jääma kõrvale, kui selline hetk saabub. Sellised sammud muudavad Eesti turvalisemaks.“ „Tänased kodanikujulguse aumärgi saajad on kangelased. Nende julgus väljendub selles, et ka nemad on kartnud, kuid nad on oma hirmust üle saanud, aidanud inimesi ning nii mõnigi kord päästnud lausa elu. Nad on eeskujuks ja loodetavasti annavad nende lood ühiskonnale juurde julgust ja headust,“ tunnustas julgeid kodanikke Riigi peaprokurör Lavly Perling. Justiitsminister Urmas Reinsalu ja peaprokurör Lavly Perling tõid aumärgi väärsetena esile kõik lapsed, kes on julgenud enda või oma pereliikmete kaitseks abi otsida. „See, mida need Eesti lapsed rasketes ja keerukates olukordades teevad, on tõeline julgustükk. Sümboolne kodanikujulguse aumärk kuulub kõigile lastele, kes on koduste raskuste korral otsinud abi näiteks oma õpetajalt, lasteabi telefonilt või politseist,“ selgitas Urmas Reinsalu. Näide ühe kodanikujulguse aumärgi saaja kohta, kes käib alles 7. klassis, kuid käitus ausa ja otsusekindla kaaskodanikuna: „Mullu 20. oktoobri õhtul kuulis Karjamaa põhikooli 7. klassi õpilane Juri Tallinnas naise appihüüdeid. Temast mööda jooksnud kannatanu palus Juri abi kotivarga kinnipidamisel. Juri nägigi meest, jooksis talle järele, ja saanud ta kätte, tegi ettepaneku helistada politseisse, et koti omanik kindlaks teha. Kui kurjategija tahtis ära minna, tõmbas Juri koti enda kätte ja viis selle kannatanu töökohta. Ehkki kurjategijal õnnestus osa röövsaagiga põgeneda, sai kannatanu tänu Jurile ülejäänu veel samal õhtul tagasi.“ Kõikide tunnustust pälvinud tegude kohta saab lugeda justiitsministeeriumi veebilehelt, varasemate aastate aumärgi saanute lugudega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika portaalis. Selle aasta aumärgi saajate lood on lisatud ka manusena. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Parandame vead – las pensionärid töötavad

Pensionäride soovi ise oma käekäigu eest seista ei tohiks karistada pensioni tulumaksu alla viimisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Maksuamet hakkab reaalajas kütuseturgu luurama

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatused, mis annavad maksu- ja tolliametile õiguse hakata kütusesektoris maksupettuste vältimiseks reaalajas jälgima vedelkütuse müügitehinguid. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

ID-kriis maksuametile vabanduseks ei kõlba

Maksu- ja tolliamet eeldab, et järgmiseks nädalaks on kõik maksudeklaratsioone esitavad ettevõtted leidnud endale ID-kaardi asemel alternatiivse autentimisviisi, raha tuleb riigile igal juhul ära maksta. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi