Uudised erinevatest allikatest

Eneken Tikk: robotite õigusruum ei peaks olema eelkõige küsimus uuest seadusest

Eesti Päevaleht, avaldatud 7 aastat tagasi

Taani ajaleht: Danske venitas rahapesule piiri panekuga

Eesti ametivõimud ei olnud rahul Danske meetmetega rahapesuprobleemide lahendamisel - pank pidurdas muudatustega, avaldas täna Taani ajaleht Berlingske. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Qualcomm püüab iPhone'ide tootmist Hiinas keelata

Kiibitootja Qualcomm Inc, mis on Apple'iga kibedas võitluses nutitelefonis kasutatavate tehnoloogiate pärast, esitas Pekingi patendikohtusse hiljuti hagi iPhone'ide tootmise lõpetamiseks. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Täna asutati Euroopa Prokuratuur

12.10.2017. Justiitsministrid võtsid täna, 12. oktoobril Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogul vastu otsuse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomise kohta. EPPO on üleeuroopaline prokuratuur, mille ülesandeks on ELi finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemine ja süüdistuse esitamine.  „Euroopa Liidu rahasid puudutavad pettused ja väärkasutused on varastamine meie kõigi tagant. Euroopa Prokuratuur hakkab tegutsema Euroopa Liidu kui terviku ning iga Euroopa Liidu elaniku huvides,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. EPPO ülesandeks on esialgu ELi eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemine ning süüdistuse esitamine. Sellisteks kuritegudeks on näiteks ELi toetustega seotud pettused ja kelmused, korruptsioon, aga ka suured piiriülesed käibemaksupettused ehk karussellpettused, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest. EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib ELi eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb ELi kui terviku huvides. Euroopa Komisjoni poolt sügisel 2016 koostatud kulude-tulude analüüsist selgub, et täies mahus toimimisel tooks EPPO ELi eelarvesse tagasi mitu miljardit eurot. „Keeruliste ELi eelarvet kahjustavate finantskuritegude tõhusama menetluse abil aitab EPPO suunata raha tagasi ELi eelarvesse. See on raha, mida Liit saab kasutada elanike heaolu parandamiseks," ütles Reinsalu. EPPO asutavad 20 liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis. "Hetkel ei olnud kõik liikmesriigid kahjuks valmis seda sammu astuma, aga ma usun, et lähiajal liituvad ka teised riigid, sest EPPO teenib kogu Euroopa Liidu huve," rõhutas Reinsalu. „Tõhustatud koostöö vormi on ennegi oluiste ja keeruliste projektide puhul kasutatud. Näiteks Schengeni ala loomises osales alguses ainult viis riiki, nüüdseks on sellest aga saanud Euroopa Liidu alustala ja me ei kujuta enam ettegi, et peaksime euroalas ringi liikudes piirikontrolli järjekordades seisma,“ lisas Reinsalu. Eesti ja teiste liikmesriikide jaoks ei too EPPOga ühinemine kaasa muutusi olemasolevas kriminaalmenetluse süsteemis. Eesti jaoks tähendab EPPOga liitumine seda, et üks kogenud prokurör suundub täiskoormusega tööle EPPOsse ning kaks prokuröri asuvad Eestis töötama EPPO heaks delegeeritud prokuröridena, kes menetlevad nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju, kui jäävad tegutsema ka riigisiseste prokuröridena. EPPO menetlused on aga selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ja EPPOs töötamise eest saab delegeeritud prokurör eraldi töötasu vastavalt oma koormusele. Eestile kaasneb EPPOga liitumisel kulu suurusjärgus 50 000 eurot, mis kantakse ELi osamakse arvelt. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministrid otsustavad Euroopa Prokuratuuri asutamise

11.10.2017. 12.–13. oktoobril koguneb Luksemburgis justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kus võetakse kõigi eelduste kohaselt vastu Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamise määrus. Teiste teemade seas on arutluse all ka topeltkodakondsusega isikute lisamine Euroopa karistusregistrite infosüsteemi.   „Euroopa Prokuratuuri loomine on justiitsvaldkonnas märgilise tähtsusega. Esmakordselt on loomisel üleeuroopaline organ, millel saab olema reaalne võim menetleda ja esitada süüdistus kuritegudes väljaspool oma riigipiire. Võib ütelda, et see ei ole mitte ainult ühe uue ja väga vajaliku organisatsiooni algus, vaid see on ka algus ühetaolisema ja ühtsema Euroopa justiitsvaldkonna loomiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. EPPO hakkab esialgu tegelema ELi eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemisega, näiteks ELi toetustega seotud pettuste, kelmuste ja korruptsiooniga, aga ka suurte piiriüleste käibemaksupettuste ehk karussellpettustega, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest. "EPPO loomine peaks aitama tuua ELi eelarvesse tagasi mitu miljardit eurot, mida Liit saab kasutada oluliste tegevuste rahastamiseks," rõhutas Reinsalu. EPPO asutavad 20 liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis, kuid hetkel mitteosalevatel liikmesriikidel on võimalik ka hiljem Euroopa Prokuratuuriga ühineda.    Teise olulise teemana arutatakse justiits- ja siseküsimuste nõukogus Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) laiendamist kolmandate riikide kodanikele. ECRIS on infosüsteem, mille kaudu on riikidel võimalik saada teavet isiku varasemate kriminaalkaristuste kohta teistes liikmesriikides. Liikmesriikide sooviks on tõhustada võitlust piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu ning ECRIS on oluline vahend informatsiooni saamiseks. Kuivõrd sageli võib isikul olla rohkem kui üks kodakondsus, palutakse ministritel otsustada, millistel juhtudel tuleb topeltkodakondsusega isikute andmed kanda ECRISe süsteemi. Samuti arutavad ministrid sõrmejälgede lisamisega seonduvaid küsimusi. Nõukogus on arutluse all ka määruse eelnõu, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikkust tunnustamist. Justiitsministrid arutavad, kas liikmesriigid peaksid vastastikku tunnustama ja täitma ka selliseid konfiskeerimisotsuseid, mis on tehtud väljaspool tavapärast kriminaalmenetlust nn ennetava konfiskeerimisena. Selline süsteem on kasutuses mitmes liikmesriigis ning põhineb kinnitust leidnud asjaoludel, et vara on saadud kriminaalse tegevuse tulemusena. Nõukogus tehtav otsus ei ühtlustaks liikmesriikide riigisiseseid õigusnorme vara arestimise ega konfiskeerimise valdkonnas, vaid reguleerib üksnes riikidevahelise koostöö reegleid. Nõukogu ühissessioonil arutavad ministrid sise- ja justiitsvaldkonna rolli üle ELi küberjulgeoleku parandamisel. Eesti kui eesistuja juhtimisel on kavas novembris panna paika uued strateegilised suunised tugeva küberturvalisuse tagamisest Euroopa Liidus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab korduva raske seksuaalkuriteo eest mõista eluaegse vangistuse

11.10.2017. Justiitsminister saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab eriti ohtlikele kalduvuskurjategijatele, sealhulgas rasketele seksuaalkurjategijatele mõista eluaegse vanglakaristuse. Samuti lihtsustab eelnõu välisriigi kodanikest kurjategijate väljasaatmist riigist. „Paraku on igas ühiskonnas neid inimesi, keda ei paranda ei vangistus ega raviprogrammid ja kes panevad toime aina uusi vägivaldseid kuritegusid. Kuna need inimesed keelduvad muutumast, tuleb ühiskonda nende eest kaitsta sellega, et eraldame nad ühiskonnast seniks, kuni nad ei ole enam ohtlikud,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eelnõu loob võimaluse kohaldada eluaegset vangistust vägistajatele ja tapjatele, kes on varem vähemalt kahel korral karistatud raske vägivaldse kuriteo eest ja on taas toime pannud sarnase teo,“ selgitas Reinsalu. Raskeid seksuaalkuritegusid korduvalt toime pannud isikutele ei saa eelnõu järgi edaspidi mõista vaid tingimisi karistust – vähemalt osa karistusest tuleb neil reaalselt ära kanda, lisas Reinsalu. Samas laiendatakse sõltuvusravi ning seksuaalkurjategijate ravi määramise võimalusi isikutele, kelle puhul see aitaks uute raskete kuritegude toimepanist ära hoida. Ohtlikud kalduvuskurjategijad, kes on neile mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, vabanevad tihti ilma igasuguse kontrollita nende tegevuse üle, nentis Reinsalu. Eelnõu järgi vabanevad nad edaspidi vaid kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile allutatult, mis võimaldab riigil neil silma peal hoida ja ühtlasi aitab neil ühiskonnaga taas kohanduda. Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine, märkis Reinsalu. Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis eelnõu põhjal saab taotleda kohtult tingimisi vabanemist kas 25-aastase vangistuse järel või pärast kaheaastast avavanglas viibimist, kuhu eluaegsel vangil on esimene teoreetiline võimalus sattuda 20-aastase vangistuse järel. Ennetähtaegselt saab eluaegne vang vabaneda vaid kohustusliku käitumiskontrolli all, et riigil oleks võimalik tema tegevusel silm peal hoida. Kehtiv seadus lubab eluaegse vangi ennetähtaegselt vabastada ilma käitumiskontrollita. Lisaks lihtsustab eelnõu välismaalasest kurjategija riigist väljasaatmist. Välismaalasest kurjategijate riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga on seni olnud küll võimalik, kuid praktikas võib see osutuda keeruliseks, kui välismaalane väljasaatmist takistab või tema koduriik teda vastu võtta ei taha. Eelnõu annab võimaluse sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkuleppe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. „Kui välismaalasest kurjategijaid välja ei saadeta, jääb alati võimalus, et nad sooritavad vabanedes siin uue kuriteo. See võimalus tuleb välistada ja nad kodumaale saata, isegi kui meil tuleb selleks nendega kompromisse sõlmida,“ nentis Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu pakkus parlamendile välja presidendi valimise uue korra

5.10.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis eile riigikogu esimehele ettepaneku muuta vabariigi presidendi valimise korda ja sellest tulenevalt põhiseadust. „Võttes arvesse 2016. aasta presidendivalimisel ilmnenud riigiōiguslikke probleeme ja praeguseks läbi viidud haldusreformi on mõistlik alustada arutelu muudatuste väljatöötamiseks,“ kirjutas Reinsalu riigikogu esimehele Eiki Nestorile. Reinsalu nentis, et haldusreformiga vähenes kohalike omavalitsuste arv ja seetõttu muutuks oluliselt valimiskogu liikmete proportsioon. „Kui 2016. aasta presidendivalimistel oli riigikogu liikmete ja kohalike omavalitsuste esindajate suhtarvuks 101:234, siis järgmisteks valimisteks võib kohaliku omavalitsuse esindajate arv valimiskogus olla väiksem riigikogu liikmete arvust,“ kirjutas Reinsalu.  Reinsalu rõhutas, et presidendivalimise kord vajab muutmist, et välistada valimiste ummikusse jooksmine, määratleda üks organ, kes riigipead valib, laiendada valiva kogu baasi ning pakkuda pikem aeg ametlikele kandidaatidele enda tutvustamiseks, samuti et välistada valimiste ajal uute kandidaatide esile kerkimine ning soodustada valimissüsteemi, mis ei polariseeriks valikuid. Reinsalu ettepaneku ja justiitsministeeriumis valminud eelnõu kavandi järgi ei vali presidenti enam riigikogu, vaid kohe valimiskogu, mis koosneb endiselt riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse üksuse esindajatest. Valimiskogus oleks viis vooru ja igast voorust langeks välja vähim poolthääli saanud presidendikandidaat. Juhul kui kandidaadid saavad võrdselt hääli, pääseb edasi vanim kandidaat. Kui ükskõik millises voorus saab mõni kandidaat valimiskogu koosseisu enamuse toetuse (50% + 1 hääl), osutub see kandidaat valituks. Viimases valimisvoorus saab valituks kandidaat, kes saab enim poolthääli. Reinsalu ettepaneku järgi pikeneks presidendi ametiaeg viielt aastalt seitsmele ning president valitakse ametisse maksimaalselt üheks ametiajaks. Arvestades haldusreformi ja omavalitsusüksuste vähenemist, teeb Reinsalu ettepaneku, et valimiskogu koosneks 101st riigikogu liikmest ja 422st kohaliku omavalitsuse üksuse esindajast, kokku 523st valijamehest. Omavalitsusüksused saaksid sarnaselt praeguse süsteemiga  valimiskogusse saata esindajaid olenevalt hääleõiguslike kodanike arvust. Kuid igal omavalitsusel oleks vähemalt kaks esindajat. Näiteks Tallinn saaks senise 10 valijamehe asemel saata valimiskokku 30 valijameest; Tartu linn senise nelja valijamehe asemel 20; Narva, Kohtla-Järve, Haapsalu, Rakvere, Pärnu ja Viljandi linnad ning Rae, Saue, Viimsi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Saaremaa, Elva, Valga ja Viljandi vallad senise kahe valijamehe asemel kümme valijameest.  Kuni 5000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsus saab ettepaneku järgi saata valimiskokku kaks valijameest, 5001–10 000 kodanikuga omavalitsus viis valijameest. Omavalitsuste esindajad valimiskogus ei pea olema enam omavalitsuse volikogu liikmed. Presidendi valimise korra muutmiseks on vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist on õigus algatada vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ja vabariigi presidendil. Põhiseadust saab muuta kiireloomuliselt, kui sellise arutamise poolt on neli viiendikku riigikogust. Põhiseaduse muutmiseks peab poolt hääletama kaks kolmandikku riigikogu koosseisust.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: korteriomanikud vajavad suuremat õiguskaitset

4.10.2017. Riigi ülesanne on pakkuda korteriomanikele suuremat õiguskaitset, esimene samm sellel teel on kolme kuu pärast jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus, ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna korteriühistute foorumil.  „Uus seadus paneb paika nii korteriomanike omavahelised suhted kui ka korteriomanike suhted korteriühistuga,“ märkis Reinsalu. „Näiteks väheneb märkimisväärselt viivis, mida korteriühistu saab korteriomanikult nõuda. Eesmärk on kaitsta koduomanikku, kes on ajutiselt sattunud makseraskustesse. Praegune viivis on ligi kolm korda suurem kui üldine seadusjärgne viivis ja võib tekitada olukorra, kus ajutiselt makseraskustesse sattunud korteriomanik ei suudagi sellest välja tulla.“ Reinsalu avaldas heameelt, et korteriühistud on aktiivselt kasutanud Kredexi korterelamute renoveerimistoetust. Kuid nüüd on probleem, et toetuse maht on avaldustega kaetud. Riik peab Reinsalu hinnangul pakkuma välja konkreetse lahenduse, et toetusmeede toimiks tõhusalt ka lähiaastatel. Reinsalu rõhutas, et peamine uue seadusega kaasnev muudatus on see, et kõigi korteriomandite majandamine hakkab toimuma ainult korteriühistu vormis. Muudatus toob uue aasta algul juurde ligi 10 000 korteriühistut.   Reinsalu märkis, et korteriühistu pakub korteriomanike ühisusest oluliselt suuremat õiguskindlust: seni on probleeme tekitanud korteriomanike ühisuse lepingud kolmandate isikutega, näiteks lepingud maja remontiva ehitusettevõtjaga, sest pole selge, kes ikkagi on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud. Eelnõuga välja pakutav automaatselt moodustuv korteriühistu kui juriidiline isik on oluliselt arusaadavam lepingupartner. 2018. aasta 1. jaanuaril jõustub 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Uus seadus asendab senise korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) ja hakkab reguleerima kõiki korteriomandiga seotud õigussuhteid.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi