Uudised erinevatest allikatest

Läti maksupööre

Läti läheb järgmise aasta alguses üle astmelisele tulumaksule, mis sunnib Eesti ettevõtteid naaberriigis tasusid ümber mängima. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Uuendatav kõrgharidusseadustik seab esikohale õppija

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseadustiku kaasajastamise kavatsuse, millega korrastatakse ja lihtsustatakse valdkonna õigusakte, seades esikohale õppija õigused ja kohustused. Minister Mailis Repsi sõnul on seadustikus kavas keskenduda kõrgharidusõppe eesmärkidele ja vähem detailsetele tegevusjuhistele. „Plaanime selgemalt välja tuua nii riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded kui ka üliõpilaste õigused ja kohustused,“ märkis Reps. „Kavas on tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning soodustada karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“ Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne. Senised regulatsioonid on pärit peamiselt 1990. aastatest ning keskenduvad õppija asemel institutsioonidele. Samas peab õiguslik raamistik käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse probleeme, mida seadustiku kaasajastamisel lahendama asutakse, pakutakse välja võimalikke lahendusi ja hinnatakse, millised mõjud ühe või teise lahendusega võivad kaasneda. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas aasta tagasi, kui üliõpilastelt, kõrgkoolidelt, tööandjate ja töötajate organisatsioonidelt ning ministeeriumidelt koguti ettepanekuid, mida tuleks muuta. Ettepanekuid on arutatud töörühmades. Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti arvamuse avaldamiseks kõrgkoolidele, üliõpilaste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele ning ministeeriumitele. Ministeerium ootab tagasisidet oktoobri keskpaigaks. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis Väljatöötamiskavatsuse tervikdokument   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Eesti omavalitsuste korruptsioonirisk ületab Euroopa keskmist

15.09.2017. Värske üleeuroopalise uuringu andmeil olid suurima korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused Tallinn ja Vaivara, väikseima riskiga aga Harku vald ja Maardu linn. Korruptsiooniriski indeks ei viita tegelikule korruptsioonile, vaid näitab, kui läbipaistvalt ja avalikult omavalitsus riigihankeid korraldab. Uuring hõlmab 2009.–2015. aastal ELi riikides ja Norras tehtud riigihankeid, mille piirmäär ületas 130 000 eurot. Eesti indeks oli 0,33, ELi keskmine aga 0,28 (skaalal 0–1). Kõige suurema korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused olid Tallinn (0,4) ja Vaivara (0,33), kõige väiksem risk – indeksi väärtus 0,05 – oli Harku vallas. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles uuringut kommenteerides, et OECD riikides kulutab avalik sektor ligi kolmandiku oma eelarvest riigihangetele, mis on samal ajal üks kõige korruptsiooniohtlikumaid valdkondi. „On selge, et omavalitsused ei ole kasutanud kõiki olemasolevaid võimalusi korruptsiooni ennetada. Seetõttu valmistatakse praegu ette juhendit, mis aitab omavalitsustel korruptsiooniriske hinnata ja maandada ning luua praktiliste näidete toel oma sisekontrollisüsteemi. Peagi valitavad uued volikogud saavad nendele juhistele tuginedes korraldada hankeid läbipaistvamalt.“ Cambrige’i ülikooli teadlase Mihály Fazekasi juhtimisel koostatud korruptsiooniriski indeks koondab viit riigihangete läbipaistvuse näitajat: pakkujate arv, hankemenetluse liik, ajavahemik hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahel, hindamiskriteeriumid, otsustamisperioodi pikkus. Teistega võrreldes peetakse riskantsemaks näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget, samuti sellist, kus on üks pakkuja, kus hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahe ning otsustamisperiood on kas liiga pikk (viide õiguslikule segadusele) või liiga lühike (varasema kokkuleppe võimalus) ja hindamiskriteeriumid ei ole mõõdetavad. Kuna justiitsministeeriumi analüüsitalitus võttis Eesti andmeid analüüsides arvesse ka omavalitsuste asutuste hankeid, võivad keskmist mõjutada lisaks omavalitsusasutuste enda hangetele ka omavalitsuste ettevõtete, hallatavate asutuste jt hanked. Arvesse ei võetud omavalitsusi, kus sõlmiti alla nelja hankelepingu. Samuti tuleb silmas pidada, et ELi riigihangete andmebaasis ei ole alati võimalik vahet teha, kas andmed käivad samanimelise valla või linna kohta.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama noortevaldkonna tegijaid

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub üles esitama kandidaate noortevaldkonna tunnustuskonkursile, mille eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning mõjukamaid algatusi nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil. Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul annab iga noorsootööd arendav inimene ühiskonnale olulise ja tänuväärse panuse. „Noorsootöös osalemine on vajalik igale noorele, andes teadmisi ja oskusi, toetades loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aidates seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist,” ütles Ojakivi. “Neid võimalusi loovad inimesed ja organisatsioonid vajavad ühiskondlikku tähelepanu ja tunnustust.” Tunnustuskonkursile saavad kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud kaheteistkümnes kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta toetaja noorsootöös, aasta tegu noorsootöös ning pikaajaline panus noortevaldkonda. Kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Eesti Noorstootöö Keskuse konkursiveebis https://entk.konkursiveeb.hitsa.ee/, kuhu saab kandidaate esitada, registreerudes ja logides sisse ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. november. Lõpliku ettepaneku kandidaatide riiklikuks tunnustamiseks teeb haridus- ja teadusministrile Eesti Noorsootöö Keskuse poolt moodustatud tunnustuskomisjon, kuhu kuuluvad nii noortevaldkonna kui noorte esindajad. Tunnustusauhinnad antakse üle 2018. aasta alguses. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

EL survestab viisade abil kolmandaid riike oma kodanikke tagasi võtma

Euroopa Liit on peagi jõudmas kokkuleppeni Bangladeshiga, et viimane võtaks tagasi enda kodanikud, kes on euroliitu jäänud ebaseaduslikult. Sarnaste kokkulepeteni tuleb jõuda mitme Aasia ja Aafrika riigiga, leidsid siseministrid neljapäeval Brüsselis. ERR Uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Kaklusega seotud olnud Eesti jalgpalliklubidele määrati kopsakad rahatrahvid

Möödunud laupäeval FCI Tallinn - FC Flora mängul toimunud vahejuhtumitega seoses määras jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon karistused mõlemale klubile. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Kontrollikoja juht: lõpetame priiskamise projektidele, mida keegi ei vaja

Euroopa Liidu eelarve on maailmapoliitikat arvestades liiga paindumatu ja läbipaistmatu ning vajab reformi, ütles sel nädalal Tallinnat külastanud Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne intervjuus ERR-ile. Samuti rääkis ta, et audiitorite koda hakkab pöörama varasemast rohkem tähelepanu sellele, kas EL-i projektideks antud raha kulutatakse lisaks seaduslikkusele ka mõistlikult. ERR Uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Eelnõu võimaldab kooli turvakontrollis õpilasi kompida

Riigikogu võttis menetlusse seaduseelnõu, mis võimaldab õpilasi koolides turvalisuse tagamise eesmärgil kompida ning neilt keelatud esemeid ära võtta. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi