Populaarsemad...
Allika järgi
RSS
Uudised erinevatest allikatest
Kokku 108242 uudist / nadala jooksul lisandunud 55 / kuu jooksul 211
Riik kasutab töötu- ja haigekassa reservi jooksvateks kuludeks seaduste vastuolu kiuste
Eesti Päevaleht, avaldatud 7 aastat tagasi
DOKUMENTAAL | Uimastitarvitaja: me oleme osa lahendusest, mitte probleemist
Uimastipoliitika võtab maailma eri nurkades väga erinevaid vorme, kuid selle tõelistest tagajärgedest saame aimdust vaid seda puudutava inimese enda sõnade ja pilgu läbi. Selle filmi kangelasi, kirjude elusaatustega inimesi seitsmest maailma linnast, ühendab fakt, et nad tarvitavad psühhoaktiivseid aineid, mis suuremas osas maailmast on seadusega keelatud. Delfi, avaldatud 7 aastat tagasi
Keskerakonna valimisnimekiri sai juurde kaks kriminaali
Kuna riigikohus ei võtnud menetlusse Narva linnavolikogu liikme Fjodor Ovsjannikovi ning endise Narva abilinnapea Andrei Filippovi kassatsioonkaebust, jõustus nende kriminaalkorras süüdimõistmine. Mõlemad mehed on ka Keskerakonna Narva valimisnimekirjas. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi
Eesti näeb võtit digimajanduse maksuküsimusele
Kuidas maksustada IT firmat, mille on iirlasest Eesti e-resident asutanud Tallinnas, võtnud sinna tööle India ja Ukraina arendajad ning müüb teenust Rootsi ja Saksamaale? Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi
6.09.2017. 7.–8. septembril toimub Tartus kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents, kus maailma suurettevõtted ja spetsialistid arutavad, mida toob endaga praktikas kaasa tuleva aasta maikuus rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform. 2016. aasta kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks uued andmekaitse reeglid, mis annavad inimestele kontrolli oma isikuandmete üle ja loovad ühtlase andmekaitse taseme kogu ELis. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et see hakkab asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrust hakatakse kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega alates 25. maist 2018. aastal. „Igal aastal taotlevad sajad tuhanded inimesed Google’ist oma isikuandmete kustutamist, mis tähendab, et konverentsil arutatavad teemad puudutavad väga isiklikult väga paljusid inimesi. Laia ringi tippspetsialistide mõttevahetus ELi andmekaitsereformi rakendusküsimuste üle annab liikmesriikidele võimaluse veel enne lõplike otsuste tegemist parimaid lahendusi leida,“ märkis asekantsler Kai Härmand. Kodanikele tähendab reform paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha. Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad. „Reform paneb paika ka selged õigused ja piirangud andmete edastamiseks kuritegude ennetamise, uurimise ja kurjategijate vastutusele võtmise eesmärgil, samuti julgeolekuohtude ennetamisel. See loob võimalused kiireks ja tõhusaks isikuandmete jagamiseks õiguskaitseasutuste vahel, tagades samas, et ei rikutaks põhiõigusi,“ selgitas asekantsler Kai Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa näiteks Google’i Brüsseli kontori andmepoliitika juht Rita Balogh, Intel Corporationi privaatpoliitika juht Riccardo Masucci, Euroopa Komisjoni kõrged esindajad jpt. Arutletakse andmekaitsealaste rikkumistega seonduvate kõrgete trahvide, andmekaitsespetsialisti määramise kohtususe, piiriülese andmeedastuse probleemide jm üle. Konverentsist tehakse videoülekanne, mida on võimalik jälgida 7. septembril Tartu ülikooli televisioonis alates kella 9.30st. Konverentsi päevakava (608.52 KB) Hea ajakirjanik! Kui Sa ei ole konverentsile registreerunud, aga soovid sellegipoolest seda kajastada või kellegagi kõnelejatest intervjuud kokku leppida, palun võta minuga ühendust. Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 527 6806Katrin.Lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
6.09.2017. 7.–8. septembril toimub Tartus kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents, kus maailma suurettevõtted ja spetsialistid arutavad, mida toob endaga praktikas kaasa tuleva aasta maikuus rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform. 2016. aasta kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks uued andmekaitse reeglid, mis annavad inimestele kontrolli oma isikuandmete üle ja loovad ühtlase andmekaitse taseme kogu ELis. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et see hakkab asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrust hakatakse kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega alates 25. maist 2018. aastal. „Igal aastal taotlevad sajad tuhanded inimesed Google’ist oma isikuandmete kustutamist, mis tähendab, et konverentsil arutatavad teemad puudutavad väga isiklikult väga paljusid inimesi. Laia ringi tippspetsialistide mõttevahetus ELi andmekaitsereformi rakendusküsimuste üle annab liikmesriikidele võimaluse veel enne lõplike otsuste tegemist parimaid lahendusi leida,“ märkis asekantsler Kai Härmand. Kodanikele tähendab reform paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha. Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad. „Reform paneb paika ka selged õigused ja piirangud andmete edastamiseks kuritegude ennetamise, uurimise ja kurjategijate vastutusele võtmise eesmärgil, samuti julgeolekuohtude ennetamisel. See loob võimalused kiireks ja tõhusaks isikuandmete jagamiseks õiguskaitseasutuste vahel, tagades samas, et ei rikutaks põhiõigusi,“ selgitas asekantsler Kai Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa näiteks Google’i Brüsseli kontori andmepoliitika juht Rita Balogh, Intel Corporationi privaatpoliitika juht Riccardo Masucci, Euroopa Komisjoni kõrged esindajad jpt. Arutletakse andmekaitsealaste rikkumistega seonduvate kõrgete trahvide, andmekaitsespetsialisti määramise kohtususe, piiriülese andmeedastuse probleemide jm üle. Konverentsist tehakse videoülekanne, mida on võimalik jälgida 7. septembril Tartu ülikooli televisioonis alates kella 9.30st. Konverentsi päevakava (608.52 KB) Hea ajakirjanik! Kui Sa ei ole konverentsile registreerunud, aga soovid sellegipoolest seda kajastada või kellegagi kõnelejatest intervjuud kokku leppida, palun võta minuga ühendust. Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 527 6806Katrin.Lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Ettevõtjate piiriülese liikuvuse võimalusi tuleb suurendada
6.09.2017. 4.–5. septembril toimus Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus huvirühmad arutasid muudatusi ELi ühinguõiguses. Euroopa Komisjon planeerib 2017. aastal esitada äriühinguõiguse algatuse, et hõlbustada piiriülest liikumist ning digitehnoloogia kasutamist kogu ühingu tegevustsükli jooksul. Konverentsil arutatigi võimalikke lahendusi selles valdkonnas. Digitaalse äriühinguõiguse teemal toodi eeskujuks ka Eesti äriregistrit, kus ettevõtte registreerimise bürokraatiat on oluliselt vähendatud ja äriühing saab registriga suhelda elektrooniliselt. Samuti arutati, et ELi äriregistrite ühendamise protsess on olnud esimene oluline samm, võimaldamaks ühinguid puudutava avaliku info paremat levikut kogu ELis. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et digitaalses ühinguõiguses tuleb võtta arvesse kogu ühingu elutsüklit: ühingu algust ja lõppu ning kõike, mis jääb sinna vahele. „Seepärast peaksime otsima rohkem võimalusi, kuidas kasutada digilahendusi ühingutega seotud teabe registreerimisel ja avaldamisel, ning kannustama ka ühinguid kasutama oma töös digilahendusi julgemalt. Küsimus ei seisne lihtsalt nüüdisaegsetes võtetes, vaid see tähendab muu hulgas sedagi, et kogu Euroopas väheneb äritegevuse halduskulu,” ütles Härmand. Teise valdkonnana käsitleti konverentsil ettevõtete piiriülest liikuvust. Kuigi äriühingu piiriülene ühinemine on ELis tänu direktiivile tagatud, on ühingute piiriülese liikumise muud viisid täna ettevõtjate jaoks raskendatud. Kai Härmandi sõnul on põhjuseks lihtsa ja õigusselge korra puudumine. „Muidugi on tõsi, et kui asi oleks väga lihtne, oleksid sobilikud vahendid juba ammu kasutuses. Paraku on ühingute piiriülese liikuvuse teema täis vastuolusid ja keerdküsimusi, mida tuleb veel põhjalikult arutada,” ütles asekantsler. Selleks et pakkuda piiriülese liikuvuse osalistele õiguskindlust, tuleks ELi tasandil lahendada ka ühingutele kohaldatava õiguse küsimust. „On rõõmustav, et komisjon on selle arutelu avanud ja loodetavasti andis konverents väärtuslikke mõtteid, mille abil kavandada edasisi samme,” ütles Kai Härmand 21. Euroopa ühinguõiguse konverentsi lõppsõnas. Eesti ELi nõukogu eesistumise raames toimunud konverentsi korraldas justiitsministeerium koostöös Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu ülikooliga. Video koos ettekannetega Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Ettevõtjate piiriülese liikuvuse võimalusi tuleb suurendada
6.09.2017. 4.–5. septembril toimus Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus huvirühmad arutasid muudatusi ELi ühinguõiguses. Euroopa Komisjon planeerib 2017. aastal esitada äriühinguõiguse algatuse, et hõlbustada piiriülest liikumist ning digitehnoloogia kasutamist kogu ühingu tegevustsükli jooksul. Konverentsil arutatigi võimalikke lahendusi selles valdkonnas. Digitaalse äriühinguõiguse teemal toodi eeskujuks ka Eesti äriregistrit, kus ettevõtte registreerimise bürokraatiat on oluliselt vähendatud ja äriühing saab registriga suhelda elektrooniliselt. Samuti arutati, et ELi äriregistrite ühendamise protsess on olnud esimene oluline samm, võimaldamaks ühinguid puudutava avaliku info paremat levikut kogu ELis. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et digitaalses ühinguõiguses tuleb võtta arvesse kogu ühingu elutsüklit: ühingu algust ja lõppu ning kõike, mis jääb sinna vahele. „Seepärast peaksime otsima rohkem võimalusi, kuidas kasutada digilahendusi ühingutega seotud teabe registreerimisel ja avaldamisel, ning kannustama ka ühinguid kasutama oma töös digilahendusi julgemalt. Küsimus ei seisne lihtsalt nüüdisaegsetes võtetes, vaid see tähendab muu hulgas sedagi, et kogu Euroopas väheneb äritegevuse halduskulu,” ütles Härmand. Teise valdkonnana käsitleti konverentsil ettevõtete piiriülest liikuvust. Kuigi äriühingu piiriülene ühinemine on ELis tänu direktiivile tagatud, on ühingute piiriülese liikumise muud viisid täna ettevõtjate jaoks raskendatud. Kai Härmandi sõnul on põhjuseks lihtsa ja õigusselge korra puudumine. „Muidugi on tõsi, et kui asi oleks väga lihtne, oleksid sobilikud vahendid juba ammu kasutuses. Paraku on ühingute piiriülese liikuvuse teema täis vastuolusid ja keerdküsimusi, mida tuleb veel põhjalikult arutada,” ütles asekantsler. Selleks et pakkuda piiriülese liikuvuse osalistele õiguskindlust, tuleks ELi tasandil lahendada ka ühingutele kohaldatava õiguse küsimust. „On rõõmustav, et komisjon on selle arutelu avanud ja loodetavasti andis konverents väärtuslikke mõtteid, mille abil kavandada edasisi samme,” ütles Kai Härmand 21. Euroopa ühinguõiguse konverentsi lõppsõnas. Eesti ELi nõukogu eesistumise raames toimunud konverentsi korraldas justiitsministeerium koostöös Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu ülikooliga. Video koos ettekannetega Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Järgmised 40888-40896 (kokku 108242)