Uudised erinevatest allikatest

Riigiasutuste ja inimeste suhtlus kolib internetti

31.08.2017. Valitsus kiitis täna heaks haldusmenetluse jt seaduste muutmise eelnõu, mis lihtsustab inimeste suhtlust haldusorganitega, vähendab haldusorganite töökoormust, suurendab õigusselgust ja võimaldab kokku hoida riigi raha.  „Suurima muudatusena võrdsustab eelnõu dokumentide elektroonilise kättetoimetamise posti teel kättetoimetamisega ja annab selguse seni vaidlusi tekitanud küsimuses, millal saab lugeda haldusakti selle saajale kättetoimetatuks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu märkis, et kui haldusorgan teeb isiku õigusi piirava haldusakti, peab isikul olema võimalus selle sisuga tutvuda ja soovi korral vaidlustada. „Kehtiv haldusmenetluse seadus on jäänud ajale jalgu, lubades dokumentide elektroonilist kättetoimetamist vaid juhul, kui haldusakti saaja selleks nõusoleku annab. Seetõttu toimub kättetoimetamine põhiliselt posti teel isiku elu- või asukoha aadressil, mis kindlasti ei vasta meie ühiskonna arengule ega säästa loodust ja raha,“ nentis minister. Eelnõu põhjal saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt (muu hulgas läbi infosüsteemi) või posti teel. Eelnõu täpsustab hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. Praegu on elektroonilise kättetoimetamise hetk kujunenud kohtupraktika alusel. Riigikohus on sedastanud, et dokumente ei saa pidada kättetoimetatuks pelgalt nende saatmisega, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed haldusaktist, mille tegelikust sisust ta ei ole üldse teadlik. Vaidluste korral tuleb haldusorganil tõendada, et isik on dokumendid kätte saanud. Eelnõu järgi loetakse dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud akti kättesaamist. Elektroonilise kättetoimetamise võimatuse korral võib haldusorgan avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega ettenähtud juhtudel Ametlikes Teadaannetes, kui puuduvad andmed menetlusosalise elektronposti aadressi kohta ja dokumenti ei ole ka muul viisil, näiteks posti teel võimalik kätte toimetada. Posti teel saadetud dokumentide kättesaamist peab haldusorgan ka edaspidi tõendama. Erisused kättetoimetamisel on sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja teatud ametite esindajate nagu advokaatide, notarite, kohtutäiturite jne puhul. Äriühingutele loetakse dokumendid kättetoimetatuks, kui need on saadetud äriregistrisse kantud e-maili aadressil. Ka advokaatide, notarite, audiitorite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, patendivolinike ja vandetõlkide puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on saadetud nende meiliaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Nimetatud erisus ei laiene sihtasutustele ega mittetulundusühingutele. Kui isikut esindab suhtluses haldusorganiga tema määratud esindaja, näiteks advokaat, toimetatakse haldusakt esmajoones kätte esindajale. Seadus on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2018.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Riigiasutuste ja inimeste suhtlus kolib internetti

31.08.2017. Valitsus kiitis täna heaks haldusmenetluse jt seaduste muutmise eelnõu, mis lihtsustab inimeste suhtlust haldusorganitega, vähendab haldusorganite töökoormust, suurendab õigusselgust ja võimaldab kokku hoida riigi raha.  „Suurima muudatusena võrdsustab eelnõu dokumentide elektroonilise kättetoimetamise posti teel kättetoimetamisega ja annab selguse seni vaidlusi tekitanud küsimuses, millal saab lugeda haldusakti selle saajale kättetoimetatuks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu märkis, et kui haldusorgan teeb isiku õigusi piirava haldusakti, peab isikul olema võimalus selle sisuga tutvuda ja soovi korral vaidlustada. „Kehtiv haldusmenetluse seadus on jäänud ajale jalgu, lubades dokumentide elektroonilist kättetoimetamist vaid juhul, kui haldusakti saaja selleks nõusoleku annab. Seetõttu toimub kättetoimetamine põhiliselt posti teel isiku elu- või asukoha aadressil, mis kindlasti ei vasta meie ühiskonna arengule ega säästa loodust ja raha,“ nentis minister. Eelnõu põhjal saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt (muu hulgas läbi infosüsteemi) või posti teel. Eelnõu täpsustab hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. Praegu on elektroonilise kättetoimetamise hetk kujunenud kohtupraktika alusel. Riigikohus on sedastanud, et dokumente ei saa pidada kättetoimetatuks pelgalt nende saatmisega, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed haldusaktist, mille tegelikust sisust ta ei ole üldse teadlik. Vaidluste korral tuleb haldusorganil tõendada, et isik on dokumendid kätte saanud. Eelnõu järgi loetakse dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud akti kättesaamist. Elektroonilise kättetoimetamise võimatuse korral võib haldusorgan avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega ettenähtud juhtudel Ametlikes Teadaannetes, kui puuduvad andmed menetlusosalise elektronposti aadressi kohta ja dokumenti ei ole ka muul viisil, näiteks posti teel võimalik kätte toimetada. Posti teel saadetud dokumentide kättesaamist peab haldusorgan ka edaspidi tõendama. Erisused kättetoimetamisel on sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja teatud ametite esindajate nagu advokaatide, notarite, kohtutäiturite jne puhul. Äriühingutele loetakse dokumendid kättetoimetatuks, kui need on saadetud äriregistrisse kantud e-maili aadressil. Ka advokaatide, notarite, audiitorite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, patendivolinike ja vandetõlkide puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on saadetud nende meiliaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Nimetatud erisus ei laiene sihtasutustele ega mittetulundusühingutele. Kui isikut esindab suhtluses haldusorganiga tema määratud esindaja, näiteks advokaat, toimetatakse haldusakt esmajoones kätte esindajale. Seadus on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2018.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu

31.08.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas sel nädalal rahandusministeeriumi juures tegutseva nimetamiskomitee ettepanekul ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Maret Miljan. Senine nõukogu oli viieliikmeline. AS Eesti Vanglatööstus on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal seniste vanglate tootmisüksuste alusel. Ettevõttel on tootmisosakond Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Tallinna vanglas valmistavad kinnipeetavad õmblustooteid ning komplekteeritakse ja pakendatakse mitmesugust kaupa. Viru vanglas asub pesumaja, mis pakub pesupesemise täisteenust. Viru vanglas toodetakse ka Stovemani kaubamärgi all müüdavaid saunaahjusid ja tehakse mitmesuguseid puidutöid. Tartu vanglas valmistatakse metallmööblit, kaminaid, väligrille, kaminatarbeid, mitmesuguseid metallkonstruktsioone ning pakutakse haavelpritsi- ja pulbervärviteenust. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu

31.08.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas sel nädalal rahandusministeeriumi juures tegutseva nimetamiskomitee ettepanekul ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Maret Miljan. Senine nõukogu oli viieliikmeline. AS Eesti Vanglatööstus on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal seniste vanglate tootmisüksuste alusel. Ettevõttel on tootmisosakond Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Tallinna vanglas valmistavad kinnipeetavad õmblustooteid ning komplekteeritakse ja pakendatakse mitmesugust kaupa. Viru vanglas asub pesumaja, mis pakub pesupesemise täisteenust. Viru vanglas toodetakse ka Stovemani kaubamärgi all müüdavaid saunaahjusid ja tehakse mitmesuguseid puidutöid. Tartu vanglas valmistatakse metallmööblit, kaminaid, väligrille, kaminatarbeid, mitmesuguseid metallkonstruktsioone ning pakutakse haavelpritsi- ja pulbervärviteenust. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Eestist ei pea saama pahalaste paradiisi

Välismaalaste tehinguid siinmail ei saa ülearu lihtsaks teha, see teeb viib sohu, kirjutab notarite koja esimees Tarvo Puri. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Priit Pikamäe: mida teha Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga?

Õppejõudude nappus võib viia Tartu Ülikooli õigusteaduskonna hääbumisele sarnaselt kunagiste erakoolidega, hoiatab riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Finantsinspektsioon võitis riigikohtus Gildi investoreid

Riigikohus otsustas täna rahuldada finantsinspektsiooni määruskaebuse lõpetada kohtuasi, milles nn Gildi investorid nõudsid 10 miljoni eurose kahju hüvitamist. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest

Tänasel kooliaasta alguse pressikonverentsil rääkis minister Mailis Reps, et algaval õppeaastal on suure tähelepanu all lasteaiaõpetajate palgataseme parandamine, erivajadustega õpilaste parem toetamine ning tugispetsialisti teenuse ühtlasem tagamine lasteaiast üldharidus- ja kutsekoolini. Kooliaasta 2017/2018 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused Kooliaasta 2017/2018 arvulistes näitajates (alus-, üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrgharidus, koolivõrgu muutused ja noortevaldkond) Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. "See, et iga laps ja noor väärib parimat tuge pole seetõttu vaid sõnakõlks, vaid hädavajadus. Kui me tahame, et iga noor saaks ennast kõige paremini teostada, peame garanteerima, et nad püsiks haridussüsteemis ning oleks motiveeritud. See aga tähendab, et tulevikus peab nii toe pakkumisel kui ka rahastamisel arvestama, et kooliaja jooksul võib igal lapsel tekkida lisatoe vajadus ning seda tuleb pakkuda võimalikult kiiresti," sõnas minister. Eesti hariduse vundament on tugev alusharidus, kuid lasteaiaõpetajate palgad on jäänud kooliõpetajate töötasudest märkimisväärselt maha ning regionaalne erinevus on väga suur. "Lasteaiaõpetajate palgad ulatuvad sõltuvalt kohast umbes 500 eurost pea 1100 euroni, mis kindlasti pole mõistlik, eriti arvestades õpetajate suurt vastutust ja professionaalsust. Oleme valitsuses kavandanud probleemi lahendamiseks järgnevatel aastatel 61 miljonit eurot ning lisaraha mõju on kindlasti tunda juba uue õppeaasta esimesel poolel, kui meie hinnangute järgi kasvab 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti," ütles minister Reps. Uus kutseõppe rahastamismudel Järgmisel aastal plaanib ministeerium võtta kasutusele uue kutsehariduse rahastamismudeli. Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, mis võib õpilaste valikute muutumise tõttu tähendada koolidele rahastamises ebastabiilsust. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt tugispetsialisti teenuse pakkumist. Minister Mailis Reps: "Kasutusele võetav uus rahastamissüsteem tagab koolidele pikemaajalise baasrahastamise, mis annab nii majandus- kui ka personalikulude stabiilsuse. Samuti toetab see senisest enam individuaalset lähenemist õppetööks. Teiseks hakkab uus rahastamiskorraldus võtma arvesse ka koolide tulemuslikkust." Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade: Digipööre Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad Keel Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet „Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm Koolivõrk Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020 Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks Kutseharidus Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub Kõrgharidus Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid Noortevaldkond Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust Teadus Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused Täiskasvanuharidus Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta Õpetajad ja koolijuhid Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi Jätkub õpetajate töötasu kasv Üld- ja alusharidus Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega Varia Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi