Uudised erinevatest allikatest

Mereteadlased: lainepilt Soome lahes on muutunud, õnnetuste ennetamiseks tuleks piirata kiirlaevade kiirust

Täna kogunesid Riigikogu keskkonnakomisjonis asjassepuutuvad osapooled, et arutada võimaluste üle kiirlaevade tekitatud ohtlike lainete mõju vähendamiseks. Kavandatava seadusemuudatusega tahetakse kogu teemaga tegelemise pädevus anda Veeteede ameti vastutusalasse. Reene Leas ERR Uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Tai ekspeaminister põgenes vangistuse vältimiseks riigist

Tai ekspeaminister Yingluck Shinawatra põgenes partei vanemametniku teatel enne kohtuotsuse väljakuulutamist riigist, et vältida teda ähvardanud kümne aasta pikkust vanglakaristust. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiits- ja siseministeerium otsivad parimat küberturvalisuse projekti

25.08.2017. Justiits- ja siseministeerium kuulutavad välja Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku konkursi, et leida parimaid ideid inimeste, ettevõtete, riigi- ja omavalitsusasutuste küberturvalisuse parandamiseks. Konkursi peapreemia on 10 000 eurot, lisaks antakse välja kaks 5000-eurost auhinda.  Konkursile on oodatud kõikvõimalikud projektid, mis aitavad ennetada küberkuritegevust, alates nutiseadmete turvaprobleemide lahendustest kuni küberrünnakute tõkestamiseni. Projekt tuleb esitada hiljemalt 25.09.2017 ettenähtud taotlusvormil inglise keeles justiitsministeeriumisse aadressil konkurss@just.ee märksõnaga „ECPA 2017“. Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta Anu Lepsiga, anu.leps@just.ee, 6208117. Euroopa parimate ennetusprojektide valimine on Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalikkuseni jõudev sündmus juba 20 aastat. Tänavu korraldab üritust ELi nõukogu eesistujariik Eesti. Eesti on projektikonkursil (European Crime Prevention Award ehk ECPA) pjedestaalile valitud kahel korral: 2012. aastal sai Eesti projekti innovaatilisuse preemia veebipolitsei ja 2010. aastal eakatele mõeldud vabatahtliku häirenuputeenuse projekti eest. Esmalt valitakse riigisisesel konkursil välja nominent, kelle projekti esitab justiitsministeerium 6. oktoobriks valikukomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku esindajad Eestist, Maltalt, Bulgaariast ja Austriast. Eesti valib konkursile esitatava projekti välja septembris. Riigisisesel konkursil osalemiseks tuleb koostada taotlus, arvestades konkursi üldtingimustega. Nõuded konkursile esitatavale projektile Projekt on suunatud kuritegude ja kuriteohirmu ennetamisele ja/või vähendamisele. Projekt on hinnatud ja on saavutanud vähemalt osa eesmärkidest. Projekt on võimalikult ajakohane ja sisaldab uusi kuriteoennetuslikke töömeetodeid või lähenemisi. Projekt on ellu viidud eri partnerite koostööl niipalju kui võimalik. Projekt on kasutatav teistes riikides. Projektikirjeldus peab: näitama, kuidas projekt vähendab kuritegevust või suurendab turvalisust; kuidas projekt suurendab või on juba suurendanud sihtrühma teadlikkust küberkuritegevusest ning millised on sihtrühmale kavandatud ennetustegevused, nende tulemused ja millist mõju nad valitud sihtrühmale on avaldanud sisaldama ülevaadet projekti maksumuse, sh rahastamise allika kohta sisaldama ülevaadet projekti elluviimise protsessidest, elluviijatest ja neile vajalikest materjalidest ning vastavatest asukoha viidetest. Täpne info konkursi nõuete ja tingimuste kohta Euroopa kolm parimat projekti tehakse teatavaks 14. detsembril toimuval galaõhtul Tallinnas, Lennusadamas. Parimate ELi liikmesriikide küberturvalisuse projektide tutvustamine toimub 14.–15. detsembril konverentsil KUMUs. Konverents avatakse 13. detsembri pealelõunal temaatilise avaloenguga Balti Filmi- ja Meediakooli Supernova kinosaalis, kus esineb valdkonnas hinnatud Lancasteri ülikooli professor Alisdair Gillespie. Eesti nominendi esindajatel on võimalus osaleda nimetatud konverentsil ja auhinnagalal. Lisaks oma projektiidee levitamisele saab konverentsil tutvuda teiste liikmesriikide heade praktikatega, sõlmida otsekontakte ja viia end kurssi valdkondlike arengutega teaduses. Eelmiste aastate võiduprojektid leiab Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiits- ja siseministeerium otsivad parimat küberturvalisuse projekti

25.08.2017. Justiits- ja siseministeerium kuulutavad välja Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku konkursi, et leida parimaid ideid inimeste, ettevõtete, riigi- ja omavalitsusasutuste küberturvalisuse parandamiseks. Konkursi peapreemia on 10 000 eurot, lisaks antakse välja kaks 5000-eurost auhinda.  Konkursile on oodatud kõikvõimalikud projektid, mis aitavad ennetada küberkuritegevust, alates nutiseadmete turvaprobleemide lahendustest kuni küberrünnakute tõkestamiseni. Projekt tuleb esitada hiljemalt 25.09.2017 ettenähtud taotlusvormil inglise keeles justiitsministeeriumisse aadressil konkurss@just.ee märksõnaga „ECPA 2017“. Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta Anu Lepsiga, anu.leps@just.ee, 6208117. Euroopa parimate ennetusprojektide valimine on Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalikkuseni jõudev sündmus juba 20 aastat. Tänavu korraldab üritust ELi nõukogu eesistujariik Eesti. Eesti on projektikonkursil (European Crime Prevention Award ehk ECPA) pjedestaalile valitud kahel korral: 2012. aastal sai Eesti projekti innovaatilisuse preemia veebipolitsei ja 2010. aastal eakatele mõeldud vabatahtliku häirenuputeenuse projekti eest. Esmalt valitakse riigisisesel konkursil välja nominent, kelle projekti esitab justiitsministeerium 6. oktoobriks valikukomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku esindajad Eestist, Maltalt, Bulgaariast ja Austriast. Eesti valib konkursile esitatava projekti välja septembris. Riigisisesel konkursil osalemiseks tuleb koostada taotlus, arvestades konkursi üldtingimustega. Nõuded konkursile esitatavale projektile Projekt on suunatud kuritegude ja kuriteohirmu ennetamisele ja/või vähendamisele. Projekt on hinnatud ja on saavutanud vähemalt osa eesmärkidest. Projekt on võimalikult ajakohane ja sisaldab uusi kuriteoennetuslikke töömeetodeid või lähenemisi. Projekt on ellu viidud eri partnerite koostööl niipalju kui võimalik. Projekt on kasutatav teistes riikides. Projektikirjeldus peab: näitama, kuidas projekt vähendab kuritegevust või suurendab turvalisust; kuidas projekt suurendab või on juba suurendanud sihtrühma teadlikkust küberkuritegevusest ning millised on sihtrühmale kavandatud ennetustegevused, nende tulemused ja millist mõju nad valitud sihtrühmale on avaldanud sisaldama ülevaadet projekti maksumuse, sh rahastamise allika kohta sisaldama ülevaadet projekti elluviimise protsessidest, elluviijatest ja neile vajalikest materjalidest ning vastavatest asukoha viidetest. Täpne info konkursi nõuete ja tingimuste kohta Euroopa kolm parimat projekti tehakse teatavaks 14. detsembril toimuval galaõhtul Tallinnas, Lennusadamas. Parimate ELi liikmesriikide küberturvalisuse projektide tutvustamine toimub 14.–15. detsembril konverentsil KUMUs. Konverents avatakse 13. detsembri pealelõunal temaatilise avaloenguga Balti Filmi- ja Meediakooli Supernova kinosaalis, kus esineb valdkonnas hinnatud Lancasteri ülikooli professor Alisdair Gillespie. Eesti nominendi esindajatel on võimalus osaleda nimetatud konverentsil ja auhinnagalal. Lisaks oma projektiidee levitamisele saab konverentsil tutvuda teiste liikmesriikide heade praktikatega, sõlmida otsekontakte ja viia end kurssi valdkondlike arengutega teaduses. Eelmiste aastate võiduprojektid leiab Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium plaanib reformida halduskohtumenetluse seadust

24.08.2017. Valitsus kiitis neljapäeval heaks halduskohtumenetluse seaduse, mis tõhustab kohtumenetlust, leevendab kohtute ülekoormust ja parandab inimeste võimalusi saada halduskohtumenetluses õigusabi.   „Eestis on praegu võrreldes lähiriikidega väga luksuslik halduskohtumenetluse süsteem, mida paraku päris palju kuritarvitatakse, esitades kohtusse kaebusi, mis tegelikult pole vajalikud ega õigustatud. Näiteks on isikuid, kes esitavad aastas sadu kaebusi, et kellelegi ebamugavusi tekitada; samuti esitatakse arvestatavas koguses kaebusi väga vähe oluliste õiguste kaitseks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ka vähetähtsa probleemiga peab olema võimalus kohtusse pöörduda, kuid süsteemi on vaja muuta, et olulisemate probleemide lahendamine selle tõttu ebamõistlikult pikaks ei veniks.“ Selleks näeb eelnõu ette halduskohtule senisest suurema otsustusvabaduse andmise. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt ei saa kaebust tõenäoliselt rahuldada või kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud. Ka saab kohus õiguse apellatsioonkaebus tagastada, kui asjaoludest tulenevalt ei saa tõenäoliselt apellatsioonkaebust rahuldada. Ühtlasi muudetakse eelnõuga määruskaebuste esitamine riigilõivuvabaks, kuna 15 euro suuruse riigilõivu kohaldamine koos sellega kaasneva aja- ja finantskuluga, kohtute töökoormuse ning põhimenetluse aeglustamisega ei ole otstarbekas. Selle asemel piiratakse määruskaebeõigust ühe edasikaebeastmega seaduses loetletud juhtudel (näiteks kaebus toimikuga tutvumiseks loa andmisele või sellest keeldumisele, asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumisele, menetlusabi andmisele). Kohtu koormuse vähendamiseks suurendatakse ka lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluses vaatab kohus õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Kohtule on antud lihtmenetluses paindlikumad võimalused kalduda kõrvale menetlusnormidest (näiteks tähtaegade seadmisest, menetlusdokumentide vormi- ja kättetoimetamisnõuetest). Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäär 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul loetakse õiguse rikkumine üldjuhul väheintensiivseks ning on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Paraneb menetlusabi kättesaadavus sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele. Kohtul tekib võimalus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja sissetulekut ja vajadust menetlusabi järgi. Menetlusabi korral vabastatakse isik osaliselt või täielikult kohtukulude (näiteks riigilõivu, kautsjoni või menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulude) kandmisest. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad isiku kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium plaanib reformida halduskohtumenetluse seadust

24.08.2017. Valitsus kiitis neljapäeval heaks halduskohtumenetluse seaduse, mis tõhustab kohtumenetlust, leevendab kohtute ülekoormust ja parandab inimeste võimalusi saada halduskohtumenetluses õigusabi.   „Eestis on praegu võrreldes lähiriikidega väga luksuslik halduskohtumenetluse süsteem, mida paraku päris palju kuritarvitatakse, esitades kohtusse kaebusi, mis tegelikult pole vajalikud ega õigustatud. Näiteks on isikuid, kes esitavad aastas sadu kaebusi, et kellelegi ebamugavusi tekitada; samuti esitatakse arvestatavas koguses kaebusi väga vähe oluliste õiguste kaitseks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ka vähetähtsa probleemiga peab olema võimalus kohtusse pöörduda, kuid süsteemi on vaja muuta, et olulisemate probleemide lahendamine selle tõttu ebamõistlikult pikaks ei veniks.“ Selleks näeb eelnõu ette halduskohtule senisest suurema otsustusvabaduse andmise. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt ei saa kaebust tõenäoliselt rahuldada või kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud. Ka saab kohus õiguse apellatsioonkaebus tagastada, kui asjaoludest tulenevalt ei saa tõenäoliselt apellatsioonkaebust rahuldada. Ühtlasi muudetakse eelnõuga määruskaebuste esitamine riigilõivuvabaks, kuna 15 euro suuruse riigilõivu kohaldamine koos sellega kaasneva aja- ja finantskuluga, kohtute töökoormuse ning põhimenetluse aeglustamisega ei ole otstarbekas. Selle asemel piiratakse määruskaebeõigust ühe edasikaebeastmega seaduses loetletud juhtudel (näiteks kaebus toimikuga tutvumiseks loa andmisele või sellest keeldumisele, asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumisele, menetlusabi andmisele). Kohtu koormuse vähendamiseks suurendatakse ka lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluses vaatab kohus õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Kohtule on antud lihtmenetluses paindlikumad võimalused kalduda kõrvale menetlusnormidest (näiteks tähtaegade seadmisest, menetlusdokumentide vormi- ja kättetoimetamisnõuetest). Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäär 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul loetakse õiguse rikkumine üldjuhul väheintensiivseks ning on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Paraneb menetlusabi kättesaadavus sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele. Kohtul tekib võimalus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja sissetulekut ja vajadust menetlusabi järgi. Menetlusabi korral vabastatakse isik osaliselt või täielikult kohtukulude (näiteks riigilõivu, kautsjoni või menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulude) kandmisest. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad isiku kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Omavalitsustel tuleb 1. septembriks esitada kava huvihariduse ja -tegevuse toetuse kasutamiseks

Kohalikud omavalitsused peavad riigi poolt huvihariduse ja -tegevuse täiendavaks rahastamiseks mõeldud miljonitest eurodest osa saamiseks esitama Eesti Noorsootöö Keskusele 1. septembriks kava, kuidas toetust kasutatakse. Riik toetab omavalitsusi noorte huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavamaks muutmisel tänavu ligi 6 miljoni euroga ja alates järgmisest aastast ligi 15 miljoni euroga. Lisaraha saamiseks peavad omavalitsused eraldi või ühiselt esitama tegevuskava, mis näitab, kuidas täiendavat toetust võimalikult tõhusalt ära kasutatakse. Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi märkis, et omavalitsustel on noortele pakutavate võimaluste korraldamisel ja rahastamisel jätkuvalt võtmeroll. „Seetõttu on oluline, et kogu noorsootööd, sealhulgas huviharidust ja huvitegevusi planeeritaks tervikuna ja perspektiivitundega ega mõeldaks ainult mõne projekti, asutuse, huviala ega hooaja keskselt,” sõnas Ojakivi. “Tuleb vaadata tervikpilti, kus oleks esindatud noorte mitmekülgsed huvid sõltumata sellest, kas mingit võimalust pakub munitsipaal- või erahuvikool.“ Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer ärgitab omavalitsusi koostööle ja tegema hoogsat lõpuspurti, et täiendava toetusega loodud võimalused kindlasti noorteni jõuaks. “Oleme viimase kahe aasta jooksul teinud omavalitsustega tihedat koostööd ja aidanud neil noorte huvide toetamise läbi mõelda. Nüüd on omavalitsustel piltlikult öeldes tarvis teha vaid üks hiireklõps, et noortel sügisest rohkem võimalusi tekiks,” ütles Schlümmer. “Julgustame liituvaid omavalitsusi esitama huvihariduse ja –tegevuse plaani koos, et juba enne ühinemist oleks võimalikult täpselt paigas, kuidas noorsootööd koos arendada.”  Eesti Noorsootöö Keskus pakub omavalitsustele tuge kava koostamisel, nõustab toetuse kasutamise planeerimist ja jälgib, et tegevuskavad vastaksid seaduses toodud kriteeriumitele.  Kinnitatud tegevuskava on esitanud juba kümmekond omavalitsust ja ülevaatamiseks on saadetud veel 30 omavalitsuse kava. Enamus omavalitsusi on kavade koostamisega lõpusirgele jõudmas praegu. Ülevaade, millised omavalitsused on kava esitanud, on kättesaadav Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel. Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, sest annab teadmisi ja oskusi, toetab loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aitab seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist. Lisainfo: Edgar Schlümmer Eesti Noorsootöö Keskuse direktor 735 0393 Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Kuidas kohus Johaugi purustas

Eesti Päevaleht, avaldatud 7 aastat tagasi