Uudised erinevatest allikatest

Vabadussõja võidusamba juures mälestati kommunismi ja natsismi ohvreid

23.08.2017. Täna meenutati Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures 78 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest. Kell 12 alanud tseremoonial astusid sõnavõttudega üles justiitsminister Urmas Reinsalu, tema Läti kolleeg Dzintars Rasnačs, Leedu kolleeg Milda Vainiutė ning represseeritute esindaja Leo Õispuu. Mälestuspalvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma. Esines ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning võidusamba jalamile asetati kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad. Mälestustseremooniat juhtisid kodutütar Anette Rulli ja noorkotkas Sander Kukk. Justiitsminister Urmas Reinsalu meenutas, et 2009. aastal otsustas Euroopa Parlament tunnistada 23. augusti üleeuroopaliseks totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide mälestuspäevaks. „Täna mälestame üle Euroopa miljoneid inimesi, kes langesid inimvaenulike kommunistliku ja natsionaalsotsialistliku ideoloogiate sünnitatud režiimide ohvriks. Me seisame õiguse eest. See tähendab ka kohustust mäletada,“ ütles Urmas Reinsalu. Eesti Memento Liidu esimees Leo Õispuu rõhutas oma sõnavõtus: „Toimunud kuritegusid ei saa andestada. Vaatan uue õppeaasta eel lapsi rõõmuga, kuid ka hirmuga. Kas tõesti on võimalik, et praeguses ärevas maailmas lahvatavad samad protsessid, mille pidi üle elama minu põlvkond? Sõjad ja kuritegelikud aktsioonid ei tohi enam kunagi korduda! Ka meie noored peavad iseseisvust ja demokraatiat kaitsma ning kui vaja, siis selle eest võitlema.” Võidusamba jalamile asetasid mälestuspärja riigikogu, valitsus, kaitsevägi ja kaitseliit, diplomaatiline korpus, Euroopa rahvaste ja Euroopa Liidu esindajad, Tallinna linn ja Eesti Memento Liit. Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Üleeuroopalist mälestamist korraldavad Euroopa riigid järgemööda. Sel aastal toimub üleeuroopaline mälestuspäev teist korda Tallinnas. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Natsi-Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis pani aluse iseseisvate riikide annekteerimisele ja okupeerimisele ning ohtratele kommunismi ja natsismi kuritegudele. Tänavu möödub pakti sõlmimisest 78 aastat. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tabati avavanglasse naasmata jäänud kinnipeetav

22.08.2017. Ööl vastu teisipäeva, 22.08.2017 tabasid Viru vangla ametnikud koostöös politseiametnikega Kohtla- Järvel avavangla osakonna kinnipeetava Leonid Sergejevi, kes ei naasnud 13.08.2017 ettenähtud ajaks vanglasse. Sergejev toimetati tagasi vanglasse. Viru vangla alustas Sergejevi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Leonid Sergejevit on karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tabati avavanglasse naasmata jäänud kinnipeetav

22.08.2017. Ööl vastu teisipäeva, 22.08.2017 tabasid Viru vangla ametnikud koostöös politseiametnikega Kohtla- Järvel avavangla osakonna kinnipeetava Leonid Sergejevi, kes ei naasnud 13.08.2017 ettenähtud ajaks vanglasse. Sergejev toimetati tagasi vanglasse. Viru vangla alustas Sergejevi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Leonid Sergejevit on karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Eelnõu seob raskemate liiklusväärtegude karistused rikkuja sissetulekuga

22.08.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu, mis seob raskemate liiklusväärtegude karistused õigusrikkuja sissetulekuga, kuid vähem tõsiste rikkumiste puhul võimaldab senisest paindlikumat ja kergemat reageerimist, näiteks tingimisi karistust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on plaanis ulatuslik väärteokaristuste reform, mille üheks eesmärgiks on individuaalse lähenemise kaudu mõjutada inimesi rikkumistest hoiduma ja teiseks eesmärgiks vähendada nende süütegude hulka, mille eest mõistetavad karistused jätavad inimesele jälje karistusregistrisse. „Ohtlike väärtegude puhul nagu joobes juhtimine, kiiruse ületamine enam kui 41 km/h või rooli istumine pärast seda, kui isikult on juhiluba ära võetud, peab riigil olema võimalus karistada rikkujaid selliselt, et see rikkujale mõju avaldab. Praegune rahatrahvisüsteem mõjutab paratamatult erineva sissetulekuga isikuid erinevalt – mõne isiku jaoks on trahv väga suur, teise jaoks aga märkamatu ega avalda mingit mõju edasisele käitumisele,“ nentis Reinsalu. Minister rõhutas, et kuritegude puhul meil juba kehtib põhimõte, et rahalise karistuse suurus on seotud sissetulekutega. Samal ajal tuleks Reinsalu sõnul vältida seda, et riik karistustega üle reageeriks. „Vähem ohtlike väärtegude eest tuleks kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse,“ märkis justiitsminister. „Muudatusega väheneks kolmandiku võrra nende väärtegude arv, mis jätavad inimesele jälje karistusregistrisse.“ Eelnõus nähakse ette mitmeid meetmeid, mis muudavad väärtegude eest karistamise regulatsiooni paindlikumaks. Kui väärtegu menetletakse kiirmenetlusena, väheneb trahvisumma eelnõu järgi automaatselt kolmandiku võrra. Ka siin on eeskuju võetud kriminaalmenetlusest, kus lühimenetluse puhul karistust kolmandiku võrra vähendatakse. Karistuse vähendamise põhjuseks on asjaolu, et kiirmenetlust saab rakendada vaid isiku nõusolekul, riigil aga aitab see kokku hoida nii aega kui raha. Samuti kavandab justiitsministeerium võimalust lisada ka väärteomenetlusse tingimisi karistamise võimalus, sest sarnaselt kriminaalkaristusega on ka väärteokaristuse üks eesmärke mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemistest hoiduma ning esmakordselt rikkumise toimepannud süüdlasel võiks olla võimalus katseajal näidata enda paranemist. Kui isik aga üheaastase katseaja jooksul uue väärteo toime paneb, pööratakse varasem karistus täitmisele ning sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus. Eelnõu pikendab ka rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaegu. Muudatuse eesmärgiks on vähendada majanduslikult vähekindlustatud isikutele rahatrahvi kohaldamisega kaasnevaid üleliia negatiivseid tagajärgi. Kehtivas õiguses tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul, kuid üldjuhul saavad inimesed Eestis palka kord kuus. Nii võib juhtuda, et süüdlasel on väga keeruline tasuda trahvi tähtaegselt, trahvinõue võib jõuda kohtutäituri kätte, mis toob lisakulutusi. Seetõttu on kavas pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Viimase olulise muudatusena on plaanis loobuda väärteokaristusest seal, kus see ei ole õiguskuuleka käitumise saavutamiseks hädavajalik. Näiteks on suitsuanduri paigaldamise kohustus küll äärmiselt tähtis tuleohutuse seisukohalt, kuid selle tagamiseks ei ole tarvis väärteokoosseisu. Riigi peamine eesmärk on kaitsta inimelusid ning veenduda, et suitsuandur saaks kinnitatud sinna, kuhu nõutav. Seda eesmärki on võimalik saavutada läbi haldusõiguslike meetmete, näiteks ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Eelnõu seob raskemate liiklusväärtegude karistused rikkuja sissetulekuga

22.08.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu, mis seob raskemate liiklusväärtegude karistused õigusrikkuja sissetulekuga, kuid vähem tõsiste rikkumiste puhul võimaldab senisest paindlikumat ja kergemat reageerimist, näiteks tingimisi karistust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on plaanis ulatuslik väärteokaristuste reform, mille üheks eesmärgiks on individuaalse lähenemise kaudu mõjutada inimesi rikkumistest hoiduma ja teiseks eesmärgiks vähendada nende süütegude hulka, mille eest mõistetavad karistused jätavad inimesele jälje karistusregistrisse. „Ohtlike väärtegude puhul nagu joobes juhtimine, kiiruse ületamine enam kui 41 km/h või rooli istumine pärast seda, kui isikult on juhiluba ära võetud, peab riigil olema võimalus karistada rikkujaid selliselt, et see rikkujale mõju avaldab. Praegune rahatrahvisüsteem mõjutab paratamatult erineva sissetulekuga isikuid erinevalt – mõne isiku jaoks on trahv väga suur, teise jaoks aga märkamatu ega avalda mingit mõju edasisele käitumisele,“ nentis Reinsalu. Minister rõhutas, et kuritegude puhul meil juba kehtib põhimõte, et rahalise karistuse suurus on seotud sissetulekutega. Samal ajal tuleks Reinsalu sõnul vältida seda, et riik karistustega üle reageeriks. „Vähem ohtlike väärtegude eest tuleks kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse,“ märkis justiitsminister. „Muudatusega väheneks kolmandiku võrra nende väärtegude arv, mis jätavad inimesele jälje karistusregistrisse.“ Eelnõus nähakse ette mitmeid meetmeid, mis muudavad väärtegude eest karistamise regulatsiooni paindlikumaks. Kui väärtegu menetletakse kiirmenetlusena, väheneb trahvisumma eelnõu järgi automaatselt kolmandiku võrra. Ka siin on eeskuju võetud kriminaalmenetlusest, kus lühimenetluse puhul karistust kolmandiku võrra vähendatakse. Karistuse vähendamise põhjuseks on asjaolu, et kiirmenetlust saab rakendada vaid isiku nõusolekul, riigil aga aitab see kokku hoida nii aega kui raha. Samuti kavandab justiitsministeerium võimalust lisada ka väärteomenetlusse tingimisi karistamise võimalus, sest sarnaselt kriminaalkaristusega on ka väärteokaristuse üks eesmärke mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemistest hoiduma ning esmakordselt rikkumise toimepannud süüdlasel võiks olla võimalus katseajal näidata enda paranemist. Kui isik aga üheaastase katseaja jooksul uue väärteo toime paneb, pööratakse varasem karistus täitmisele ning sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus. Eelnõu pikendab ka rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaegu. Muudatuse eesmärgiks on vähendada majanduslikult vähekindlustatud isikutele rahatrahvi kohaldamisega kaasnevaid üleliia negatiivseid tagajärgi. Kehtivas õiguses tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul, kuid üldjuhul saavad inimesed Eestis palka kord kuus. Nii võib juhtuda, et süüdlasel on väga keeruline tasuda trahvi tähtaegselt, trahvinõue võib jõuda kohtutäituri kätte, mis toob lisakulutusi. Seetõttu on kavas pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Viimase olulise muudatusena on plaanis loobuda väärteokaristusest seal, kus see ei ole õiguskuuleka käitumise saavutamiseks hädavajalik. Näiteks on suitsuanduri paigaldamise kohustus küll äärmiselt tähtis tuleohutuse seisukohalt, kuid selle tagamiseks ei ole tarvis väärteokoosseisu. Riigi peamine eesmärk on kaitsta inimelusid ning veenduda, et suitsuandur saaks kinnitatud sinna, kuhu nõutav. Seda eesmärki on võimalik saavutada läbi haldusõiguslike meetmete, näiteks ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium ja arstiüliõpilased kutsuvad arstitudengeid osalema auhinnalisel konkursil

21.08.2017. Justiitsministeerium ja Eesti arstiteadusüliõpilaste selts kutsuvad osalema konkursil meditsiinitudengite huvide konflikti alase õppematerjali koostamiseks. Auhinnafond on 6000 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg 11.09.2017. Konkursi eesmärk on suurendada meditsiinierialade tudengite teadlikkust huvide konflikti ennetamisest õppematerjalide ja originaalvideode koostamise abil. "Sooviksime, et arstiüliõpilased koostaksid videod huvide konflikti olukordadest arstide töös ning pakuksid välja sinna juurde käivad juhendmaterjalid," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. "Eelkõige oleksid videod mõeldud loengutes ja seminarides kasutamiseks, aga sooviksime nende kasutamist ka täiendõppes haiglates." Konkursile on oodatud osalema meeskonnad, kuhu peavad kuuluma arstitudengid. "Kuigi konkurss on suunatud eelkõige arstitudengitele, võivad sellel osaleda ka teised Eesti kõrgkoolide tudengid, aga sellisel juhul peab meeskonnas olema vähemalt kaks arstitudengit," lisas Anu Parvelo Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist. "Selle eesmärk on, et ideid pakuksid ja tegevused toimuksid võimalikult lähedal neile, kes õppevahendeid enim kasutama hakkavad." Taotlusi oodatakse 11.09.2017, õppematerjal peab valmima aasta jooksul. Konkursi tingimused Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium ja arstiüliõpilased kutsuvad arstitudengeid osalema auhinnalisel konkursil

21.08.2017. Justiitsministeerium ja Eesti arstiteadusüliõpilaste selts kutsuvad osalema konkursil meditsiinitudengite huvide konflikti alase õppematerjali koostamiseks. Auhinnafond on 6000 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg 11.09.2017. Konkursi eesmärk on suurendada meditsiinierialade tudengite teadlikkust huvide konflikti ennetamisest õppematerjalide ja originaalvideode koostamise abil. "Sooviksime, et arstiüliõpilased koostaksid videod huvide konflikti olukordadest arstide töös ning pakuksid välja sinna juurde käivad juhendmaterjalid," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. "Eelkõige oleksid videod mõeldud loengutes ja seminarides kasutamiseks, aga sooviksime nende kasutamist ka täiendõppes haiglates." Konkursile on oodatud osalema meeskonnad, kuhu peavad kuuluma arstitudengid. "Kuigi konkurss on suunatud eelkõige arstitudengitele, võivad sellel osaleda ka teised Eesti kõrgkoolide tudengid, aga sellisel juhul peab meeskonnas olema vähemalt kaks arstitudengit," lisas Anu Parvelo Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist. "Selle eesmärk on, et ideid pakuksid ja tegevused toimuksid võimalikult lähedal neile, kes õppevahendeid enim kasutama hakkavad." Taotlusi oodatakse 11.09.2017, õppematerjal peab valmima aasta jooksul. Konkursi tingimused Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Üleeuroopaline kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Mälestuspäeva raames on igal aastal 23. augustil Euroopa pealinnades kogunenud Euroopa riikide justiitsministrid ja totalitarismiohvrite ühingute esindajad ning riiklike ja mitteriiklike asutuste ja organisatsioonide esindajad, kes tegelevad totalitaarsete režiimide kuritegude uurimise ja ohvrite mälestuse jäädvustamisega. Tallinn on selle kohtumise paigaks tänavu teist korda. Üleeuroopaline mälestuspäev toimus Tallinnas ka 2015. aastal. *   *  * Kell 11.00–11.45            Euroopa justiitsministrite kohtumise järgne pressikonverents Kultuurikatlas. Kell 12.00–13.00            Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestustseremoonia Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures. Kell 14.30–16.45            Konverents „Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas“ Kultuurikatlas. Kell 17.00–18.00            Näituse „Kommunismi ajastu“ avamine Meremuuseumi püssirohuaidas. *  *  * 2017. aasta mälestuspäev algab justiitsministrite kohtumisega Kultuurikatlas (kl 9.00–11.00). Kohtumisel arutatakse riikidevahelise asutuse moodustamist kommunistlike režiimide kuritegude ja veel elusolevate aegumatutes kuritegudes süüdiolevate isikute süütegude uurimiseks, mis on kahe aasta eest Tallinnas algatatud tegevuse jätk. Rahvusvaheline koostöö kommunistlike režiimide kuritegude süütegude uurimiseks on Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC) initsiatiiv. PEMC asutati 2011. aastal ülalnimetatud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga. Ministrite kohtumisele järgneb pressikonverents (11.00–11.45). Keskpäeval algab mälestustseremoonia koos pärgade panekuga Vabadussamba juures. Sõnavõttudega astuvad üles justiitsminister Urmas Reinsalu ja Kultuurikatlas toimunud kohtumisel osalenud ELi ministrid ning Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Mälestuspalvuse peab EELK peapiiskop Urmas Viilma, esineb ETV tütarlastekoor ning võidusamba jalamile asetatakse ohvrite mälestamiseks pärjad. Kell 14.30 algab Kultuurikatlas konverents „Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas“. Sissejuhatava kõne peab Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Järgnevas paneeldiskussioonis, mida modereerib dr. Olaf Mertelsmann Tartu ülikoolist, osalevad ka Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei diktatuuri uurimise liidusihtasutuse direktor dr. Anna Kaminsky, Toronto ülikooli professor Andres Kasekamp, Moldova riikliku ülikooli professor Igor Caşu ning dr. Bartosz Dziewanowski-Stefańczyk Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustikust (Varssavi). Diskussiooni lõpetab arutelu publikuga. Konverents on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde. Kell 17.00 avatakse Meremuuseumi püssirohuaidas (Uus 37) näitus „Kommunismi ajastu“. Näituse koostas Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei diktatuuri uurimise liidusihtasutuse tellimusel dr. Gerd Koenen. Eestit puudutavad stendid valmistas Eesti Mälu Instituut. Kõik näituse stendid on eesti ja inglise keeles.   Akrediteerimine: Kultuurikatlasse pääsemiseks palun registreeru aadressil https://accreditation.eu2017.ee/OpenRegistration.aspx?key=82ed4d6b-de84-466f-bcc3-3dca3d74510e. Kontakt: Ministrite kohtumine: Toomas Hiio / Eesti Mälu Instituuttoomas.hiio@mnemosyne.ee Tel: 551 0572 Konverents ja näitus: Eli Pilve / Eesti Mälu Instituuteli.pilve@mnemosyne.ee Tel: 5622 9686 Pressiinfo: Katrin Lunt / Justiitsministeeriumkatrin.lunt@just.ee Tel: 527 6806 Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi