Uudised erinevatest allikatest

Justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas määrati e-õiguskeskkonna tulevik

7.07.2017. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas arutasid Euroopa justiitsministrid e-õiguskeskkonna, tarbijamüügi reeglite ühtlustamise, vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise ning sideandmete säilitamise küsimusi. Ühise e-õiguskeskkonna tulevikust rääkides sõnas kohtumist juhtinud justiitsminister Urmas Reinsalu, et EL peab ellu viima kaks eesmärki. Esiteks on piiriülese koostöö toetamiseks vaja ühtlustada liikmesriikide digivõimekust ja teiseks tuleb enam tähelepanu pöörata senistele e-õiguskeskkonna tööriistadele ning IT-süsteemide elektroonilisele identiteedile ja koostalitlusvõimele. Ministrid arutasid, kuidas tagada digitaalse andmevahetusplatvormi e-CODEXi jätkusuutlik haldamine läbi EL tasandi õigusaktide ning  eu-LISA-le (IT-agentuuri, mille peakorter asub Tallinnas) üleandmise. Samuti arutati, kuidas e-õiguskeskkonna prioriteetsust tõsta ja koostada kõrgemal tasemel järgmise perioodi (2019-2023) strateegia ja tegevuskava. Euroopa Liidu justiitsministrid avaldasid tugevat toetust e-õiguskeskkonna edasisele arendamisele, et muuta olemasolevad õiguslikud lahendused elektroonselt hõlpsasti kättesaadavaks. Vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise teemal arutati küsimust, kas selleks, et neid vahendeid saaks tõhusamalt kasutada, tuleks vastu võtta liikmesriikidele rohkem valikuvõimalusi jättev direktiiv või kõigile otsekohalduv määrus. „Kuna praegu on kuritegeliku vara teises liikmesriigis arestimine või konfiskeerimine liialt keerukas ja aeganõudev, siis seda Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam,“ selgitas Reinsalu. „Ministrid pidasid väga sisukat mõttevahetust. Töötame need seisukohad läbi ja kaalume neid läbirääkimistel.“ Kaupade veebi- ja muud kaugmüüki käsitleval arutelul sõnas Urmas Reinsalu, et kuna digisisu eelnõus jõudsid ministrid juunis kokkuleppele, avab Eesti arutelu mõningate kaupade eelnõu sõlmküsimuste üle. „Eelnõuga reguleeritakse kaupade müüki tarbijale online-keskkonnas. Ma soovisin ministritelt suuniseid, kas me peaksime taotlema võimalikult sarnaseid reegleid kaupade müügile nii internetis kui ka tavapoes,“ selgitas minister Reinsalu. Lisaks avaldasid ministrid arvamust, kuidas sobitada need reeglid digiajastusse, eriti seoses nn tarkade kaupadega, millel on digitaalne sisu. „Kokkuvõttes paistsid ministrid olevat üksmeelel, et internetis ja väljaspool seda peaksid reeglid olema ühtsed. Siiski on veel hulk küsimusi, millega tuleb teha palju tööd, ent täna saime väga vajalikud juhtnöörid,“ ütles minister Reinsalu. Justiits- ja siseministrite ühisel kohtumisel arutati andmete säilitamise küsimust. Ministrid vahetasid mõtteid selle üle, kuidas säilitada mitmesuguseid kuritegude ennetamisel ja menetlemisel tekkivaid andmeid. „Siinjuures on oluline, et me ei räägi sõnumi sisust, vaid metaandmetest. Selline info on väga oluline tööriist terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, näiteks on võimalik nende andmete abil leida võimalikke kurjategijaid või määrata kuriteoohvrite asukohta,“ ütles Reinsalu. „Eesti on alati olnud seisukohal, et võitluses raskete kuritegude vastu on andmete säilitamisel kaalukas osa. Eesistumise ajal jätkab Eesti Malta tublit tööd ning otsib ka võimalusi, kuidas toimida praeguses õiguslikult ebakindlas olukorras,“ ütles minister Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas määrati e-õiguskeskkonna tulevik

7.07.2017. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas arutasid Euroopa justiitsministrid e-õiguskeskkonna, tarbijamüügi reeglite ühtlustamise, vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise ning sideandmete säilitamise küsimusi. Ühise e-õiguskeskkonna tulevikust rääkides sõnas kohtumist juhtinud justiitsminister Urmas Reinsalu, et EL peab ellu viima kaks eesmärki. Esiteks on piiriülese koostöö toetamiseks vaja ühtlustada liikmesriikide digivõimekust ja teiseks tuleb enam tähelepanu pöörata senistele e-õiguskeskkonna tööriistadele ning IT-süsteemide elektroonilisele identiteedile ja koostalitlusvõimele. Ministrid arutasid, kuidas tagada digitaalse andmevahetusplatvormi e-CODEXi jätkusuutlik haldamine läbi EL tasandi õigusaktide ning  eu-LISA-le (IT-agentuuri, mille peakorter asub Tallinnas) üleandmise. Samuti arutati, kuidas e-õiguskeskkonna prioriteetsust tõsta ja koostada kõrgemal tasemel järgmise perioodi (2019-2023) strateegia ja tegevuskava. Euroopa Liidu justiitsministrid avaldasid tugevat toetust e-õiguskeskkonna edasisele arendamisele, et muuta olemasolevad õiguslikud lahendused elektroonselt hõlpsasti kättesaadavaks. Vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise teemal arutati küsimust, kas selleks, et neid vahendeid saaks tõhusamalt kasutada, tuleks vastu võtta liikmesriikidele rohkem valikuvõimalusi jättev direktiiv või kõigile otsekohalduv määrus. „Kuna praegu on kuritegeliku vara teises liikmesriigis arestimine või konfiskeerimine liialt keerukas ja aeganõudev, siis seda Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam,“ selgitas Reinsalu. „Ministrid pidasid väga sisukat mõttevahetust. Töötame need seisukohad läbi ja kaalume neid läbirääkimistel.“ Kaupade veebi- ja muud kaugmüüki käsitleval arutelul sõnas Urmas Reinsalu, et kuna digisisu eelnõus jõudsid ministrid juunis kokkuleppele, avab Eesti arutelu mõningate kaupade eelnõu sõlmküsimuste üle. „Eelnõuga reguleeritakse kaupade müüki tarbijale online-keskkonnas. Ma soovisin ministritelt suuniseid, kas me peaksime taotlema võimalikult sarnaseid reegleid kaupade müügile nii internetis kui ka tavapoes,“ selgitas minister Reinsalu. Lisaks avaldasid ministrid arvamust, kuidas sobitada need reeglid digiajastusse, eriti seoses nn tarkade kaupadega, millel on digitaalne sisu. „Kokkuvõttes paistsid ministrid olevat üksmeelel, et internetis ja väljaspool seda peaksid reeglid olema ühtsed. Siiski on veel hulk küsimusi, millega tuleb teha palju tööd, ent täna saime väga vajalikud juhtnöörid,“ ütles minister Reinsalu. Justiits- ja siseministrite ühisel kohtumisel arutati andmete säilitamise küsimust. Ministrid vahetasid mõtteid selle üle, kuidas säilitada mitmesuguseid kuritegude ennetamisel ja menetlemisel tekkivaid andmeid. „Siinjuures on oluline, et me ei räägi sõnumi sisust, vaid metaandmetest. Selline info on väga oluline tööriist terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, näiteks on võimalik nende andmete abil leida võimalikke kurjategijaid või määrata kuriteoohvrite asukohta,“ ütles Reinsalu. „Eesti on alati olnud seisukohal, et võitluses raskete kuritegude vastu on andmete säilitamisel kaalukas osa. Eesistumise ajal jätkab Eesti Malta tublit tööd ning otsib ka võimalusi, kuidas toimida praeguses õiguslikult ebakindlas olukorras,“ ütles minister Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: tahame kujundada e-õigusportaalist kõigile ELi kodanikele kasuliku tööriista

6.07.2017. Reedel, 7. juulil kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu justiitsministrid, kes arutavad peamiselt kolme teemat: turvaline Euroopa, ühtsed tarbijaõigused ja piire ületav õigussüsteem. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu teemasid arutatakse kahel päeval: neljapäeval kohtuvad siseministrid ning reedel keskendutakse justiitsküsimustele. Justiitsministrite arutelusid juhib eesistujana Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eestilt oodatakse ELi eesistumise ajal jõulist digiteemade edendamist. Kindlasti on see ka meie endi soov ning seetõttu tahame muu hulgas paika panna, kuidas kujundada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist kõigile ELi elanikele kasulik tööriist,“ ütles justiitsminister. E-õiguskeskkond on igas liikmesriigis emakeelsena kättesaadav veebiportaal, mis annab infot liikmesriikide õigussüsteemide kohta. „Inimesed reisivad Euroopas, tarbivad eri liikmesriikide kaupu ja teenuseid ning nõnda tekib palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi,“ selgitas Urmas Reinsalu. „E-õiguskeskkond annab kätte teeotsa, kust lahendust otsides alustada. Kuhu pöörduda? Millisest riigist asjaajamist alustada? Kui palju see maksab? Eesti lõppeesmärk on see, et inimestel oleks võimalik teise riigi kohtule elektrooniliselt e-õiguskeskkonna kaudu dokumente saata.“ Teise olulisema teemana arutavad justiitsministrid kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamist Euroopa Liidus. „Kaupade veebi- ja muu kaugmüügi reegleid tuleks ühtlustada seetõttu, et inimeste liikumisel ja ka ettevõtlusel ei ole Euroopas enam riigipiire. Samal ajal on lepingureeglid liikmesriikides väga erinevad ning ettevõtjad peavad kõikide eripärade tundmaõppimiseks kulutama palju aega ja raha. Ka ostjatel on sellises reeglirägastikus keerukas abi otsida, kui neil peaks olema tarvis oma õiguste eest seista,“ selgitas justiitsminister. „Eesmärk ongi ühelt poolt vähendada ettevõtete kulusid liikmesriikide õigusnormide tundmaõppimisele ning teiselt poolt suurendada tarbija usaldust. Ootame justiitsministrite seisukohta küsimuses, kas kaupade veebi- ja tavamüügi eeskirjad peaksid olema liikmesriikides võimalikult sarnased ning kuidas viia need eeskirjad kooskõlla digiajastu nõuetega,“ rääkis Urmas Reinsalu. Samuti arutatakse vara arestimise ja konfiskeerimise määruste vastastikust tunnustamist. „Kuritegeliku vara arestimine ja konfiskeerimine on mõjus vahend terrorismi rahastamise ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, sest selle abil saab tõkestada ebaseadusliku vara imbumist seaduslikku majandusse,“ selgitas justiitsminister. „Kuna praegu on keerukas kuritegelikku vara teises liikmesriigis arestida või konfiskeerida, siis neid õiguslikke vahendeid Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam.“ Lisaks vahetavad justiitsministrid mõtteid, millised on võimalikud lahendused kuritegevuse ennetamise ja menetlemise eesmärgil sideandmete säilitamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: tahame kujundada e-õigusportaalist kõigile ELi kodanikele kasuliku tööriista

6.07.2017. Reedel, 7. juulil kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu justiitsministrid, kes arutavad peamiselt kolme teemat: turvaline Euroopa, ühtsed tarbijaõigused ja piire ületav õigussüsteem. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu teemasid arutatakse kahel päeval: neljapäeval kohtuvad siseministrid ning reedel keskendutakse justiitsküsimustele. Justiitsministrite arutelusid juhib eesistujana Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eestilt oodatakse ELi eesistumise ajal jõulist digiteemade edendamist. Kindlasti on see ka meie endi soov ning seetõttu tahame muu hulgas paika panna, kuidas kujundada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist kõigile ELi elanikele kasulik tööriist,“ ütles justiitsminister. E-õiguskeskkond on igas liikmesriigis emakeelsena kättesaadav veebiportaal, mis annab infot liikmesriikide õigussüsteemide kohta. „Inimesed reisivad Euroopas, tarbivad eri liikmesriikide kaupu ja teenuseid ning nõnda tekib palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi,“ selgitas Urmas Reinsalu. „E-õiguskeskkond annab kätte teeotsa, kust lahendust otsides alustada. Kuhu pöörduda? Millisest riigist asjaajamist alustada? Kui palju see maksab? Eesti lõppeesmärk on see, et inimestel oleks võimalik teise riigi kohtule elektrooniliselt e-õiguskeskkonna kaudu dokumente saata.“ Teise olulisema teemana arutavad justiitsministrid kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamist Euroopa Liidus. „Kaupade veebi- ja muu kaugmüügi reegleid tuleks ühtlustada seetõttu, et inimeste liikumisel ja ka ettevõtlusel ei ole Euroopas enam riigipiire. Samal ajal on lepingureeglid liikmesriikides väga erinevad ning ettevõtjad peavad kõikide eripärade tundmaõppimiseks kulutama palju aega ja raha. Ka ostjatel on sellises reeglirägastikus keerukas abi otsida, kui neil peaks olema tarvis oma õiguste eest seista,“ selgitas justiitsminister. „Eesmärk ongi ühelt poolt vähendada ettevõtete kulusid liikmesriikide õigusnormide tundmaõppimisele ning teiselt poolt suurendada tarbija usaldust. Ootame justiitsministrite seisukohta küsimuses, kas kaupade veebi- ja tavamüügi eeskirjad peaksid olema liikmesriikides võimalikult sarnased ning kuidas viia need eeskirjad kooskõlla digiajastu nõuetega,“ rääkis Urmas Reinsalu. Samuti arutatakse vara arestimise ja konfiskeerimise määruste vastastikust tunnustamist. „Kuritegeliku vara arestimine ja konfiskeerimine on mõjus vahend terrorismi rahastamise ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, sest selle abil saab tõkestada ebaseadusliku vara imbumist seaduslikku majandusse,“ selgitas justiitsminister. „Kuna praegu on keerukas kuritegelikku vara teises liikmesriigis arestida või konfiskeerida, siis neid õiguslikke vahendeid Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam.“ Lisaks vahetavad justiitsministrid mõtteid, millised on võimalikud lahendused kuritegevuse ennetamise ja menetlemise eesmärgil sideandmete säilitamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas siirdub septembris tööle erasektorisse

6.07.2017. Justiitsministeeriumi kantsler ja pikaaegne riigi peaprokurör Norman Aas siirdub septembris erasektorisse ja liitub advokaadibürooga Sorainen. Norman Aas asus justiitsministeeriumi kantslerina tööle 2014. aasta septembris. 1997.–2005. aastal töötas ta mitmel ametikohal justiitsministeeriumis ja prokuratuuris. 2005. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini oli ta riigi peaprokurör. Norman Aasa sõnul on ta avalikus sektoris töötanud 20 aastat ja tal on olnud võimalik toetada õigusriigi arengut mitmes riigiametis, mis on andnud talle hindamatu kogemuse: „Oleme viimastel aastatel justiitsministeeriumi eestvedamisel võtnud endale aga eesmärgiks, et inimesed liiguksid senisest rohkem erinevate õiguselukutsete vahel ja panustaksid õigussüsteemi erinevatesse tahkudesse. See on üks põhjus, miks otsustasin ka ise vastu võtta uue väljakutse erasektoris ja jätkata oma oskuste ning kogemuste rakendamist praktikas. Lahkumise otsus ei tulnud siiski lihtsalt ning eriti kahju on lahkuda senistest kolleegidest, kellega mul on olnud suur rõõm koos töötada.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tal kahju kantsleri lahkumise üle: „Meil oli väga hea koostöö, aga mõistan kantsleri otsust. Norman Aas on tunnustatud ja kogenud jurist, kes on andnud suure panuse Eesti õigussüsteemi ülesehitamisse ja õigusriigi arendamisse. Tänan teda senise töö eest Eesti riigi hüvanguks ja soovin talle edu uute väljakutsete vastuvõtmisel.“ 9. novembril 1975 sündinud Norman Aas on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi. 1994.–1998. aastal õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 1999–2001 Greifswaldi ülikooli õigusteaduskonnas, kus omandas õigusteaduse magistri kraadi (summa cum laude). Norman Aas on pidanud Eesti kõrgkoolides karistusõiguse ja kriminaalmenetluse loenguid ning kirjutanud ja toimetanud hulga artikleid karistusõiguse ja kriminaaljustiitssüsteemi teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku asuda justiitsministeeriumi järgmiseks kantsleriks senisele välisministeeriumi asekantslerile Tõnis Saarele. Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon toetas oma 5. juuli otsusega Tõnis Saare kandidauuri. Tõnis Saar on töötanud välisministeeriumis halduse asekantslerina alates 2012 maist. Aastatel 2004–2012 töötas ta Riigikontrolli direktorina. Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on Tõnis Saar kogenud juht. Arvestades käimasolevat riigireformi ning viie ministeeriumi peatset kolimist ühismajja, on õhus selged ootused ministeeriumite paremaks koostoimimiseks. Olen kindel, et uue kantsleri kaasabil leiame ministeeriumite koostööle täiendavat sünergiat.“ 7. märtsil 1978 sündinud Tõnis Saar omandas ärijuhtimise kraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas aastal 2000 ja magistrikraadi juhtimise alal Londoni Ülikoolis aastal 2004. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas siirdub septembris tööle erasektorisse

6.07.2017. Justiitsministeeriumi kantsler ja pikaaegne riigi peaprokurör Norman Aas siirdub septembris erasektorisse ja liitub advokaadibürooga Sorainen. Norman Aas asus justiitsministeeriumi kantslerina tööle 2014. aasta septembris. 1997.–2005. aastal töötas ta mitmel ametikohal justiitsministeeriumis ja prokuratuuris. 2005. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini oli ta riigi peaprokurör. Norman Aasa sõnul on ta avalikus sektoris töötanud 20 aastat ja tal on olnud võimalik toetada õigusriigi arengut mitmes riigiametis, mis on andnud talle hindamatu kogemuse: „Oleme viimastel aastatel justiitsministeeriumi eestvedamisel võtnud endale aga eesmärgiks, et inimesed liiguksid senisest rohkem erinevate õiguselukutsete vahel ja panustaksid õigussüsteemi erinevatesse tahkudesse. See on üks põhjus, miks otsustasin ka ise vastu võtta uue väljakutse erasektoris ja jätkata oma oskuste ning kogemuste rakendamist praktikas. Lahkumise otsus ei tulnud siiski lihtsalt ning eriti kahju on lahkuda senistest kolleegidest, kellega mul on olnud suur rõõm koos töötada.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tal kahju kantsleri lahkumise üle: „Meil oli väga hea koostöö, aga mõistan kantsleri otsust. Norman Aas on tunnustatud ja kogenud jurist, kes on andnud suure panuse Eesti õigussüsteemi ülesehitamisse ja õigusriigi arendamisse. Tänan teda senise töö eest Eesti riigi hüvanguks ja soovin talle edu uute väljakutsete vastuvõtmisel.“ 9. novembril 1975 sündinud Norman Aas on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi. 1994.–1998. aastal õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 1999–2001 Greifswaldi ülikooli õigusteaduskonnas, kus omandas õigusteaduse magistri kraadi (summa cum laude). Norman Aas on pidanud Eesti kõrgkoolides karistusõiguse ja kriminaalmenetluse loenguid ning kirjutanud ja toimetanud hulga artikleid karistusõiguse ja kriminaaljustiitssüsteemi teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku asuda justiitsministeeriumi järgmiseks kantsleriks senisele välisministeeriumi asekantslerile Tõnis Saarele. Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon toetas oma 5. juuli otsusega Tõnis Saare kandidauuri. Tõnis Saar on töötanud välisministeeriumis halduse asekantslerina alates 2012 maist. Aastatel 2004–2012 töötas ta Riigikontrolli direktorina. Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on Tõnis Saar kogenud juht. Arvestades käimasolevat riigireformi ning viie ministeeriumi peatset kolimist ühismajja, on õhus selged ootused ministeeriumite paremaks koostoimimiseks. Olen kindel, et uue kantsleri kaasabil leiame ministeeriumite koostööle täiendavat sünergiat.“ 7. märtsil 1978 sündinud Tõnis Saar omandas ärijuhtimise kraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas aastal 2000 ja magistrikraadi juhtimise alal Londoni Ülikoolis aastal 2004. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Riik hakkab tasuta õigusabi nõustamise teenust pakkuma poolele miljonile Eesti elanikule

5.07.2017. Justiitsministeerium tutvustas täna uut riigi õigusabi nõustamise projekti, millega laieneb riigi toel tasuta või turuhinnast oluliselt soodsamalt õigusabi saamise võimalus ca 460 000 Eesti elanikule. Riik panustab kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse parandamisse järgmistel aastatel hinnanguliselt 760 000 eurot aastas. „Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes vähekindlustatud ehk kuni miinimumpalka teenivatele inimestele, siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot kuus,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eesti maksu- ja tolliameti viimase viie kuu palgastatistika järgi on neid inimesi umbes 460 000. Sellega jõuab kvaliteetne õigusnõu reaalselt iga seda vajava eesti inimeseni.“ Urmas Reinsalu sõnul ajendas justiitsministeeriumit seni kehtinud süsteemi muutma asjaolu, et lisaks vähekindlustatutele on Eestis veel suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida. „Süsteemi muudatusega lisandus riigi toel tasuta õigusabi saajate ringi hinnanguliselt 100 000–150 000 inimest,“ märkis Urmas Reinsalu. „Tegemist on olulise sammuga, mis muudab õigusnõustamise ja kaudselt ka õigusemõistmise Eesti inimesele kättesaadavamaks,“ kinnitas Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. „Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks, vaid ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa. Projekt aitab kaasa kohtute missioonile – kaitsta inimeste õigusi.“ Õigusnõustamist pakub riik süsteemiga 2+3+10, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga (v.a alaealised), sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga. Ühtlasi laienes muudatusega õigusnõustamise kättesaadavus piirkondlikult. Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, mis hakkab lepingu järgi pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ning Võrus. Uus esmatasandi õigusnõustamise teenus käivitus juba käesoleva aprilli keskpaigast ning on tänaseks täies mahus abivajajatele kättesaadav. Kolme kuu jooksul on Eesti Õigusbüroo projekti raames teenindanud ligi 850 klienti ning õigusabi on osutanud üle 1000 tunni. „Senise kogemuse põhjal on tervelt 80% abisaanutest oma murele leidnud lahenduse vähem kui kahe tunniga, vaid üksikutel juhtumitel on klient vajanud tegelemist rohkem kui 15 tundi,“ selgitas Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv. „Numbrid näitavad, et esimese kahe tasuta tunniga saavadki lihtsamad ja tüüpilisemad küsimused enamasti vastatud. Tasuta õigusabi aitab ennetada väikeste probleemide kasvamist suureks.“ „Veerand meie senistest klientidest olnud vene keelt kõnelevad inimesed ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad. Oluliselt rohkem on pöördujate seas olnud naisi, suhtega 35/65. Võib öelda, et klassikaline eesti mees ei käi arsti juures ega otsi ka kahjuks abi juristi juurest,“ märkis Janno Perv. „Kõige enam ehk pea kolmandik klientide probleemidest on olnud seotud perekonnaõigusega ja teine kolmandik võlaõigusega. Viis kõige enam käsitlemist leidnud teemat on olnud elatis; lapse hoolduse ja vara jagamise küsimused; pärimisasjad; perekonna, laste ja vanematega seotud küsimused ning vaidlused tööandjaga.“ Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele pakub Eesti Õigusbüroo juhendamist ka telefoni teel, kuid tuleb silmas pidada, et selleks peab eelnevalt olema ettevõttega sõlmitud leping, lepingutasu on 5 eurot koos käibemaksuga. Veebipõhist õigusnõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Korduma kippuvad küsimused ja üldine õiguslik informatsioon on veebilehel üleval, kuid abivajajal on võimalik personaalne küsimus esitada ka veebilehe foorumis (foorumis küsimuse esitamiseks tuleb ennast ID-kaardiga autentida). Vastamise tähtaeg on viis tööpäeva küsimuse esitamisest. Eesti Õigusbürooga sõlmiti leping teenuse pakkumiseks kolmeks aastaks (s.o kuni 31.03.2020). Õigusabi kättesaadavuse parandamise panustab riik esimesel kalendriaastal 563 250 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot koos käibemaksuga. Lisainfo: Riina Solman, justiitsministeeriumi avalike suhete juht E-post: Riina.Solman@just.ee Tel: +372 620 8118; +372 529 2992 Janno Perv, Eesti Õigusbüroo OÜ jurist E-post: janno@juristaitab.ee Tel: +372 6880 400, +372 5110 804 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Riik hakkab tasuta õigusabi nõustamise teenust pakkuma poolele miljonile Eesti elanikule

5.07.2017. Justiitsministeerium tutvustas täna uut riigi õigusabi nõustamise projekti, millega laieneb riigi toel tasuta või turuhinnast oluliselt soodsamalt õigusabi saamise võimalus ca 460 000 Eesti elanikule. Riik panustab kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse parandamisse järgmistel aastatel hinnanguliselt 760 000 eurot aastas. „Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes vähekindlustatud ehk kuni miinimumpalka teenivatele inimestele, siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot kuus,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eesti maksu- ja tolliameti viimase viie kuu palgastatistika järgi on neid inimesi umbes 460 000. Sellega jõuab kvaliteetne õigusnõu reaalselt iga seda vajava eesti inimeseni.“ Urmas Reinsalu sõnul ajendas justiitsministeeriumit seni kehtinud süsteemi muutma asjaolu, et lisaks vähekindlustatutele on Eestis veel suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida. „Süsteemi muudatusega lisandus riigi toel tasuta õigusabi saajate ringi hinnanguliselt 100 000–150 000 inimest,“ märkis Urmas Reinsalu. „Tegemist on olulise sammuga, mis muudab õigusnõustamise ja kaudselt ka õigusemõistmise Eesti inimesele kättesaadavamaks,“ kinnitas Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. „Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks, vaid ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa. Projekt aitab kaasa kohtute missioonile – kaitsta inimeste õigusi.“ Õigusnõustamist pakub riik süsteemiga 2+3+10, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga (v.a alaealised), sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga. Ühtlasi laienes muudatusega õigusnõustamise kättesaadavus piirkondlikult. Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, mis hakkab lepingu järgi pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ning Võrus. Uus esmatasandi õigusnõustamise teenus käivitus juba käesoleva aprilli keskpaigast ning on tänaseks täies mahus abivajajatele kättesaadav. Kolme kuu jooksul on Eesti Õigusbüroo projekti raames teenindanud ligi 850 klienti ning õigusabi on osutanud üle 1000 tunni. „Senise kogemuse põhjal on tervelt 80% abisaanutest oma murele leidnud lahenduse vähem kui kahe tunniga, vaid üksikutel juhtumitel on klient vajanud tegelemist rohkem kui 15 tundi,“ selgitas Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv. „Numbrid näitavad, et esimese kahe tasuta tunniga saavadki lihtsamad ja tüüpilisemad küsimused enamasti vastatud. Tasuta õigusabi aitab ennetada väikeste probleemide kasvamist suureks.“ „Veerand meie senistest klientidest olnud vene keelt kõnelevad inimesed ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad. Oluliselt rohkem on pöördujate seas olnud naisi, suhtega 35/65. Võib öelda, et klassikaline eesti mees ei käi arsti juures ega otsi ka kahjuks abi juristi juurest,“ märkis Janno Perv. „Kõige enam ehk pea kolmandik klientide probleemidest on olnud seotud perekonnaõigusega ja teine kolmandik võlaõigusega. Viis kõige enam käsitlemist leidnud teemat on olnud elatis; lapse hoolduse ja vara jagamise küsimused; pärimisasjad; perekonna, laste ja vanematega seotud küsimused ning vaidlused tööandjaga.“ Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele pakub Eesti Õigusbüroo juhendamist ka telefoni teel, kuid tuleb silmas pidada, et selleks peab eelnevalt olema ettevõttega sõlmitud leping, lepingutasu on 5 eurot koos käibemaksuga. Veebipõhist õigusnõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Korduma kippuvad küsimused ja üldine õiguslik informatsioon on veebilehel üleval, kuid abivajajal on võimalik personaalne küsimus esitada ka veebilehe foorumis (foorumis küsimuse esitamiseks tuleb ennast ID-kaardiga autentida). Vastamise tähtaeg on viis tööpäeva küsimuse esitamisest. Eesti Õigusbürooga sõlmiti leping teenuse pakkumiseks kolmeks aastaks (s.o kuni 31.03.2020). Õigusabi kättesaadavuse parandamise panustab riik esimesel kalendriaastal 563 250 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot koos käibemaksuga. Lisainfo: Riina Solman, justiitsministeeriumi avalike suhete juht E-post: Riina.Solman@just.ee Tel: +372 620 8118; +372 529 2992 Janno Perv, Eesti Õigusbüroo OÜ jurist E-post: janno@juristaitab.ee Tel: +372 6880 400, +372 5110 804 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi