Uudised erinevatest allikatest

Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva puhul

28.06.2017. Täna 25 aastat tagasi võttis Eesti rahvas rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse. 446 708 inimesest, kes rahvahääletusest osa võtsid, hääletas põhiseaduse poolt 407 867.  Põhiseaduse loomise eeldus oli rahvuslik kokkulepe taastada iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. Selle leppe sõlmisid üleminekuaja esinduskogu Ülemnõukogu ja kodanikkonda esindav Eesti Komitee ning selle alusel moodustati Põhiseaduse Assamblee, kes töötas välja põhiseaduse eelnõu. Eesti Vabariik sai nüüdisaegse põhiseaduse, mis rajanes õigusriikluse, inimeste põhiõiguste kaitse ja parlamentaarse demokraatia põhimõtetel. Võime kahtluseta öelda, et põhiseadus on meie rahvusliku õiguskorra ja ühiskonna elukorralduse alusena töötanud edukalt. Meie praegused vabadused, toimiv demokraatia ning edukad reformid rajanevad põhiseaduse vundamendil. Tänan Põhiseaduse Assamblee liikmeid ja eksperte, kes pöörasid julgete ja selgete valikutega selja okupatsiooniaja õigussuhetele ja ehitasid Eesti riiklusele kindla vundamendi, mis teenib Eesti rahvast üle inimpõlvede. Eestil on hea põhiseadus ja me võime kahekümne viie aasta taguse otsuse üle uhked olla.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva puhul

28.06.2017. Täna 25 aastat tagasi võttis Eesti rahvas rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse. 446 708 inimesest, kes rahvahääletusest osa võtsid, hääletas põhiseaduse poolt 407 867.  Põhiseaduse loomise eeldus oli rahvuslik kokkulepe taastada iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. Selle leppe sõlmisid üleminekuaja esinduskogu Ülemnõukogu ja kodanikkonda esindav Eesti Komitee ning selle alusel moodustati Põhiseaduse Assamblee, kes töötas välja põhiseaduse eelnõu. Eesti Vabariik sai nüüdisaegse põhiseaduse, mis rajanes õigusriikluse, inimeste põhiõiguste kaitse ja parlamentaarse demokraatia põhimõtetel. Võime kahtluseta öelda, et põhiseadus on meie rahvusliku õiguskorra ja ühiskonna elukorralduse alusena töötanud edukalt. Meie praegused vabadused, toimiv demokraatia ning edukad reformid rajanevad põhiseaduse vundamendil. Tänan Põhiseaduse Assamblee liikmeid ja eksperte, kes pöörasid julgete ja selgete valikutega selja okupatsiooniaja õigussuhetele ja ehitasid Eesti riiklusele kindla vundamendi, mis teenib Eesti rahvast üle inimpõlvede. Eestil on hea põhiseadus ja me võime kahekümne viie aasta taguse otsuse üle uhked olla.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa parema õigusloome direktorid kogunevad Eestis

26.06.2017. 27. juunil kohtuvad Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et arutada valdkonna põhimõtteid, samuti edulugusid ja kitsaskohti. Konverents paneb aluse parema õigusloome alastele tegevustele Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal. „Eestis lähtume põhimõttest, et uut õigust tuleb luua ainult siis, kui õiguslik sekkumine on tingimata vajalik ja muid sobivaid meetmeid ei ole enam võimalik rakendada. Sedasama peame püüdma tegudes näidata ka Euroopa Liidu suunal ja eesistujana seisma veelgi aktiivsemalt selle eest, et hea õigusloome põhimõtetele pöörataks kõrgendatud tähelepanu kõigis nõukogu töörühmades,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi Nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Konverentsil võetakse erilise tähelepanu alla mõjude hindamine, kaasamine ning digilahenduste kaudu ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamine, samuti hea õigusloome põhimõtete rakendamine muutunud oludes, näiteks jagamismajanduse reguleerimise kontekstis. Parem õigusloome (ingl k. better regulation, eesti keeles enam tuntud kui hea õigusloome) on õigusloome kvaliteeti tähistav üldnimetaja. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt peab hea seaduse loomiseks olema toimunud sisuline ja huvirühmi ära kuulav arutelu, otsused peavad põhinema tõenduspõhistel andmetel ja kaasnevad mõjud olema analüüsitud. Lisaks tuleb püüda vähendada tarbetut bürokraatiat ja võtta kasutusele lihtsustamist võimaldavaid lahendusi, sealhulgas e-lahendusi. Euroopa Liidu kontekstis on parem õigusloome tihedalt seotud ettevõtlusega ja konkurentsivõime tõstmisega. Sellest vaatenurgast käsitletakse teemasid ka konverentsil. Samuti jookseb konkurentsivõime arendamise joon läbi Eesti paremat õigusloomet puudutavatest alusdokumentidest, näiteks riigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 või justiitsministeeriumis 2015. aastal välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kava (406.84 KB). 27. juunil toimuvast konverentsist võtavad osa kõikide ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad, samuti eksperdid OECD-st kui organisatsioonist, mis on parema õigusloome rahvusvahelise standardi seadja. Kokku on Tallinna oodata ligikaudu 90 osalejat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa parema õigusloome direktorid kogunevad Eestis

26.06.2017. 27. juunil kohtuvad Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et arutada valdkonna põhimõtteid, samuti edulugusid ja kitsaskohti. Konverents paneb aluse parema õigusloome alastele tegevustele Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal. „Eestis lähtume põhimõttest, et uut õigust tuleb luua ainult siis, kui õiguslik sekkumine on tingimata vajalik ja muid sobivaid meetmeid ei ole enam võimalik rakendada. Sedasama peame püüdma tegudes näidata ka Euroopa Liidu suunal ja eesistujana seisma veelgi aktiivsemalt selle eest, et hea õigusloome põhimõtetele pöörataks kõrgendatud tähelepanu kõigis nõukogu töörühmades,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi Nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Konverentsil võetakse erilise tähelepanu alla mõjude hindamine, kaasamine ning digilahenduste kaudu ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamine, samuti hea õigusloome põhimõtete rakendamine muutunud oludes, näiteks jagamismajanduse reguleerimise kontekstis. Parem õigusloome (ingl k. better regulation, eesti keeles enam tuntud kui hea õigusloome) on õigusloome kvaliteeti tähistav üldnimetaja. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt peab hea seaduse loomiseks olema toimunud sisuline ja huvirühmi ära kuulav arutelu, otsused peavad põhinema tõenduspõhistel andmetel ja kaasnevad mõjud olema analüüsitud. Lisaks tuleb püüda vähendada tarbetut bürokraatiat ja võtta kasutusele lihtsustamist võimaldavaid lahendusi, sealhulgas e-lahendusi. Euroopa Liidu kontekstis on parem õigusloome tihedalt seotud ettevõtlusega ja konkurentsivõime tõstmisega. Sellest vaatenurgast käsitletakse teemasid ka konverentsil. Samuti jookseb konkurentsivõime arendamise joon läbi Eesti paremat õigusloomet puudutavatest alusdokumentidest, näiteks riigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 või justiitsministeeriumis 2015. aastal välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kava (406.84 KB). 27. juunil toimuvast konverentsist võtavad osa kõikide ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad, samuti eksperdid OECD-st kui organisatsioonist, mis on parema õigusloome rahvusvahelise standardi seadja. Kokku on Tallinna oodata ligikaudu 90 osalejat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib konkursiga projekti aitamaks lapsi, kelle vanemad on vangis

26.06.2017. Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi, et leida projekt, mille abil toetada ja aidata lapsi, kelle vanemad viibivad vanglas. Konkursi võitja saab projekti elluviimiseks toetust 50 000 eurot. „Lapse jaoks on tema vanema vanglasse sattumine kriis, ja meie eesmärk on aidata lapsel seda kriisi lahendada tema tuleviku jaoks võimalikult väikeste kahjudega,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Konkursil otsime häid tõenduspõhiseid ideid, mida pakkuja on võimeline Eestis ellu viima.“ Reinsalu märkis, et olukorras, kus vanem on toime pannud kuriteo ja viibib vanglas, tunnevad lapsed ennast oma vanemate tegude pärast tihti kaasvastutajana, millele lisandub veel häbi- ja süütunne. „Sageli toob ema või isa vangiminek lapsele ka kogukonna negatiivse tähelepanu, mis teeb lapsest oma vanema kuriteo „nähtamatu“ ohvri.“ Konkursiga otsibki ministeerium projekti, mis aitaks kinnipeetavate lastel ühiskonnas paremini toime tulla; vähendaks lapsel vanema vanglasse sattumisega kaasnevat sotsiaalse isolatsiooni riski ning lapse süü- ja häbitunnet; aitaks kaasa kinnipeetavast vanema ja tema lapse suhtluse parandamisele, kui see lähtub lapse huvidest, ja ennetaks vanema vanglas viibimisest tulenevat negatiivset mõju lapse arengule. Konkursil osaleda võivad kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, sh mittetulundusühingud ja sihtasutused. Projekt tuleb ellu viia koostöös kõigi vanglatega. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt kümme protsenti projekti eelarvest ja see võib olla täies ulatuses kaetud vabatahtliku tööga. Projekti kestus on kuni kaks aastat ja tegevus peavad algama 2017. aastal. Eestikeelne, digitaalselt allkirjastatud taotlus tuleb esitada hiljemalt 10.09. 2017 e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Kuriteoennetuse toetus“. Taotluse vorm ja täpsemad tingimused Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib konkursiga projekti aitamaks lapsi, kelle vanemad on vangis

26.06.2017. Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi, et leida projekt, mille abil toetada ja aidata lapsi, kelle vanemad viibivad vanglas. Konkursi võitja saab projekti elluviimiseks toetust 50 000 eurot. „Lapse jaoks on tema vanema vanglasse sattumine kriis, ja meie eesmärk on aidata lapsel seda kriisi lahendada tema tuleviku jaoks võimalikult väikeste kahjudega,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Konkursil otsime häid tõenduspõhiseid ideid, mida pakkuja on võimeline Eestis ellu viima.“ Reinsalu märkis, et olukorras, kus vanem on toime pannud kuriteo ja viibib vanglas, tunnevad lapsed ennast oma vanemate tegude pärast tihti kaasvastutajana, millele lisandub veel häbi- ja süütunne. „Sageli toob ema või isa vangiminek lapsele ka kogukonna negatiivse tähelepanu, mis teeb lapsest oma vanema kuriteo „nähtamatu“ ohvri.“ Konkursiga otsibki ministeerium projekti, mis aitaks kinnipeetavate lastel ühiskonnas paremini toime tulla; vähendaks lapsel vanema vanglasse sattumisega kaasnevat sotsiaalse isolatsiooni riski ning lapse süü- ja häbitunnet; aitaks kaasa kinnipeetavast vanema ja tema lapse suhtluse parandamisele, kui see lähtub lapse huvidest, ja ennetaks vanema vanglas viibimisest tulenevat negatiivset mõju lapse arengule. Konkursil osaleda võivad kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, sh mittetulundusühingud ja sihtasutused. Projekt tuleb ellu viia koostöös kõigi vanglatega. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt kümme protsenti projekti eelarvest ja see võib olla täies ulatuses kaetud vabatahtliku tööga. Projekti kestus on kuni kaks aastat ja tegevus peavad algama 2017. aastal. Eestikeelne, digitaalselt allkirjastatud taotlus tuleb esitada hiljemalt 10.09. 2017 e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Kuriteoennetuse toetus“. Taotluse vorm ja täpsemad tingimused Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid

22.06.2017. Justiitsministeerium kavandab pahatahtlikult vastutusest hoiduvate ettevõtjate mõjutamiseks uusi meetmeid, näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamist ja juhatuse liikmena tegusemise keelamise lihtsustamist. „Pahatahtlike, kavalaid võtteid ja alatuid skeeme kasutavate juhatuse liikmete arv on viimastel aastatel kasvanud ja olukord vajab lahendamist,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud.“ Täna arutasid eksperdid justiitsministeeriumi võimalusi, kuidas parandada edaspidi Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, eelkõige seda, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma. Kohtumisel osalesid kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu, võlausaldajate liidu, rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti esindajad. Täna arutusel olnud ettepanekute põhjal koostab justiitsministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Esitatud ettepanekutest otsustati edasi liikuda näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamise plaaniga, et vähendada ebausaldusväärse taustaga juhatuse liikmete määramist ühingu juhatusse. Samuti leidis üldist heakskiitu kavatsus lihtsustada ühingute vabatahtlikku likvideerimismenetlust, näiteks lühendades kehtivas õiguses sisalduvaid kohustuslikke tähtaegu. Põhjalikku arutelu leidis ka küsimus, mida saaks teha nende ühingutega, millel juhatus üldse puudub (on tagasi kutsutud või on ise tagasi astunud). Ühiselt jõuti järeldusele, et tuleks suurendada osanike, aktsionäride või liikmete vastutust olukorras, kus nad ei ole suutnud juriidilisele isikule teovõimelist juhatust valida. Üksmeelselt peeti õigeks, et edaspidi peaks olema palju kergem määrata kohtul juhatuse liikmena tegutsemise keelde, seda eelkõige juhul, kui pankrotimenetlust ei algatatagi ja ühingu likvideeritakse vara puudumise tõttu menetluse raugemise tulemusena. Otsustati, et heaks ideeks on ka pankrotimenetluse raames tagasivõitmise tähtaegade peatamine ajaks, kui võlgnik üritab oma maksejõuetuses jagu saada saneerimismenetluse raames. Lisaks arutleti põhjalikult, kas ja kuidas tagada, et ühingud esitaksid oma majandusaasta aruanded võimalikult õigeaegselt või kuidas saavutada olukord, et ühingu kontaktaadress ja muud andmed oleksid registris usaldusväärsed ja õiged. Samas mööndi, et võib-olla neis küsimustes ei ole võimalik leida üht ja head lahendust, aga teisalt on need kindlasti küsimused, mis peavad lahendatud saama. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid

22.06.2017. Justiitsministeerium kavandab pahatahtlikult vastutusest hoiduvate ettevõtjate mõjutamiseks uusi meetmeid, näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamist ja juhatuse liikmena tegusemise keelamise lihtsustamist. „Pahatahtlike, kavalaid võtteid ja alatuid skeeme kasutavate juhatuse liikmete arv on viimastel aastatel kasvanud ja olukord vajab lahendamist,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud.“ Täna arutasid eksperdid justiitsministeeriumi võimalusi, kuidas parandada edaspidi Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, eelkõige seda, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma. Kohtumisel osalesid kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu, võlausaldajate liidu, rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti esindajad. Täna arutusel olnud ettepanekute põhjal koostab justiitsministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Esitatud ettepanekutest otsustati edasi liikuda näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamise plaaniga, et vähendada ebausaldusväärse taustaga juhatuse liikmete määramist ühingu juhatusse. Samuti leidis üldist heakskiitu kavatsus lihtsustada ühingute vabatahtlikku likvideerimismenetlust, näiteks lühendades kehtivas õiguses sisalduvaid kohustuslikke tähtaegu. Põhjalikku arutelu leidis ka küsimus, mida saaks teha nende ühingutega, millel juhatus üldse puudub (on tagasi kutsutud või on ise tagasi astunud). Ühiselt jõuti järeldusele, et tuleks suurendada osanike, aktsionäride või liikmete vastutust olukorras, kus nad ei ole suutnud juriidilisele isikule teovõimelist juhatust valida. Üksmeelselt peeti õigeks, et edaspidi peaks olema palju kergem määrata kohtul juhatuse liikmena tegutsemise keelde, seda eelkõige juhul, kui pankrotimenetlust ei algatatagi ja ühingu likvideeritakse vara puudumise tõttu menetluse raugemise tulemusena. Otsustati, et heaks ideeks on ka pankrotimenetluse raames tagasivõitmise tähtaegade peatamine ajaks, kui võlgnik üritab oma maksejõuetuses jagu saada saneerimismenetluse raames. Lisaks arutleti põhjalikult, kas ja kuidas tagada, et ühingud esitaksid oma majandusaasta aruanded võimalikult õigeaegselt või kuidas saavutada olukord, et ühingu kontaktaadress ja muud andmed oleksid registris usaldusväärsed ja õiged. Samas mööndi, et võib-olla neis küsimustes ei ole võimalik leida üht ja head lahendust, aga teisalt on need kindlasti küsimused, mis peavad lahendatud saama. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi