Uudised erinevatest allikatest

Liiva kalmistul mälestati NKVD käe läbi hukkunud riigivanemaid, sõjaväelasi, ühiskonnategelasi ja eraisikuid

14.06.2017. Täna meenutati punaokupatsiooni toime pandud massimõrva, milles NKVD sõjatribunali otsustega mõisteti surma ja hukati kümneid süütuid eraisikuid, Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelasi ning Vabadussõjast osavõtnuid. 1941. aasta algusest suve lõpuni korraldas stalinistlik režiim Pirita-Kosel Scheeli suvemõisas massimõrva, milles tapeti palju eesti ühiskonnategelasi ja riigiametnikke ning sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Ajaloolaste hinnangul hukati endises Scheeli suvemõisas ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht Helmut Veem, ning Vabadussõja kangelased, kindralmajor Aleksander Tõnisson ja kolonelleitnant Oskar Luiga. „Seejuures süüdistati Eesti kodanikke Vene NFSV – s.t võõra riigi – kriminaalkoodeksi sätete alusel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Need metsikud hukkamised, mis Scheeli suvemõisas toime pandi, annavad tunnistust, et sovetivõimule ei läinud ei juriidiline, ajalooline ega inimlik õigus kõige vähematki korda. Punaokupantide eesmärk oli hävitada Eesti riik, tappes selleks riigijuhte ja ametnikke, aga ka lihtsaid kodanikke, ning kustutada sel kombel eesti rahva mälu,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu on enesestmõistetav, et oma iseolemise ja identiteedi hoidmiseks peame toonaseid sündmusi põlvest põlve meeles pidama.“ Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis oma kõnes: „Need, keda siin ja praegu mälestame, elasid eeskujudena ning surid kangelastena. Meie kohus on neid austada ja mäletada, aga ka järgida neid nende tegudes, ideedes ja veendumustes, hoolida oma riigist ning anda oma osa meie oma vaba riigi kestvusesse". Pankur Klaus Scheelile kuulunud Pirita-Kose maavaldus natsionaliseeriti 1940. aastal ja anti NKVD käsutusse. Alates 1941. aasta algusest toimusid seal NKVD sõja­tribunali salaistungid, kus kohtualused mõisteti surma ja lasti kohapeal maha. Hukatute laibad maeti sealsamas hoonete põrandate alla ja parki. Aastatel 1941–1942 leiti Scheeli suvemõisast 78 hukatut, kellest avastamise ajal õnnestus identifitseerida vaid 34. Kuna samal ajal nende inimeste hukkamisega küüditas sovetlik okupatsioonivõim Eestist palju nende sugulasi ja omakseid, siis ei olnud neil võimalik aidata mõrvatuid ära tunda. Seetõttu tehti mõrvatud kindlaks hukkunute kirjelduse, riietuse ning neilt leitud esemete ja dokumentide abil. NKVD tribunal tegutses Pirita-Kosel 1941. aasta augustini. Paljud arreteeritud hukati kiirkorras pärast NSV Liidu ja Saksamaa sõja algust. Okupatsiooni aja kuulus Scheeli suvemõis sovetiarmeele ning kogu info hukkamiste kohta oli salastatud ja sündmustest rääkimine oli rangelt keelatud. Alles 1990. aastal oli Eesti NSV KGB sunnitud massimõrva tunnistama ja samal aastal algatas Eesti NSV prokuratuur 1941. aasta sündmuste uurimiseks kriminaalasja, mille raames õnnestus kindlaks teha veel hulk mõrvatuid. 1942. aasta sügisel maeti Pirita-Kosel mõrvatud koos mujalt Tallinnast ja selle lähikonnast leitud kommunismiohvritega (kokku 114 inimest) ümber Tallinna Liiva kalmistule, kus tänapäeval paikneb punaterrori ohvrite mälestusmärk. Aastail 1940–1941 arreteeris Nõukogude okupatsioonivõim ligi 8000 inimest, neist enamik – peaaegu 7800 – mõrvati Eestis või hukkus Venemaa laagrites. Okupatsioonivõim küüditas ligi 10 000 inimest, kellest umbes 6000 suri Venemaal. Tuhatkond inimest jäi teadmata kaduma. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Liiva kalmistul mälestati NKVD käe läbi hukkunud riigivanemaid, sõjaväelasi, ühiskonnategelasi ja eraisikuid

14.06.2017. Täna meenutati punaokupatsiooni toime pandud massimõrva, milles NKVD sõjatribunali otsustega mõisteti surma ja hukati kümneid süütuid eraisikuid, Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelasi ning Vabadussõjast osavõtnuid. 1941. aasta algusest suve lõpuni korraldas stalinistlik režiim Pirita-Kosel Scheeli suvemõisas massimõrva, milles tapeti palju eesti ühiskonnategelasi ja riigiametnikke ning sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Ajaloolaste hinnangul hukati endises Scheeli suvemõisas ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht Helmut Veem, ning Vabadussõja kangelased, kindralmajor Aleksander Tõnisson ja kolonelleitnant Oskar Luiga. „Seejuures süüdistati Eesti kodanikke Vene NFSV – s.t võõra riigi – kriminaalkoodeksi sätete alusel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Need metsikud hukkamised, mis Scheeli suvemõisas toime pandi, annavad tunnistust, et sovetivõimule ei läinud ei juriidiline, ajalooline ega inimlik õigus kõige vähematki korda. Punaokupantide eesmärk oli hävitada Eesti riik, tappes selleks riigijuhte ja ametnikke, aga ka lihtsaid kodanikke, ning kustutada sel kombel eesti rahva mälu,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu on enesestmõistetav, et oma iseolemise ja identiteedi hoidmiseks peame toonaseid sündmusi põlvest põlve meeles pidama.“ Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis oma kõnes: „Need, keda siin ja praegu mälestame, elasid eeskujudena ning surid kangelastena. Meie kohus on neid austada ja mäletada, aga ka järgida neid nende tegudes, ideedes ja veendumustes, hoolida oma riigist ning anda oma osa meie oma vaba riigi kestvusesse". Pankur Klaus Scheelile kuulunud Pirita-Kose maavaldus natsionaliseeriti 1940. aastal ja anti NKVD käsutusse. Alates 1941. aasta algusest toimusid seal NKVD sõja­tribunali salaistungid, kus kohtualused mõisteti surma ja lasti kohapeal maha. Hukatute laibad maeti sealsamas hoonete põrandate alla ja parki. Aastatel 1941–1942 leiti Scheeli suvemõisast 78 hukatut, kellest avastamise ajal õnnestus identifitseerida vaid 34. Kuna samal ajal nende inimeste hukkamisega küüditas sovetlik okupatsioonivõim Eestist palju nende sugulasi ja omakseid, siis ei olnud neil võimalik aidata mõrvatuid ära tunda. Seetõttu tehti mõrvatud kindlaks hukkunute kirjelduse, riietuse ning neilt leitud esemete ja dokumentide abil. NKVD tribunal tegutses Pirita-Kosel 1941. aasta augustini. Paljud arreteeritud hukati kiirkorras pärast NSV Liidu ja Saksamaa sõja algust. Okupatsiooni aja kuulus Scheeli suvemõis sovetiarmeele ning kogu info hukkamiste kohta oli salastatud ja sündmustest rääkimine oli rangelt keelatud. Alles 1990. aastal oli Eesti NSV KGB sunnitud massimõrva tunnistama ja samal aastal algatas Eesti NSV prokuratuur 1941. aasta sündmuste uurimiseks kriminaalasja, mille raames õnnestus kindlaks teha veel hulk mõrvatuid. 1942. aasta sügisel maeti Pirita-Kosel mõrvatud koos mujalt Tallinnast ja selle lähikonnast leitud kommunismiohvritega (kokku 114 inimest) ümber Tallinna Liiva kalmistule, kus tänapäeval paikneb punaterrori ohvrite mälestusmärk. Aastail 1940–1941 arreteeris Nõukogude okupatsioonivõim ligi 8000 inimest, neist enamik – peaaegu 7800 – mõrvati Eestis või hukkus Venemaa laagrites. Okupatsioonivõim küüditas ligi 10 000 inimest, kellest umbes 6000 suri Venemaal. Tuhatkond inimest jäi teadmata kaduma. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: me mäletame kommunistliku võimu ülekohut

14.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud juuniküüditamise 76. aastapäeval, et okupantide eesmärk hävitada meie inimeste elusid ei hävitanud mälestust küüditatutest. „1941. aastal küüditas okupatsioonivõim kümme tuhat eestlast, kellest kolmandik olid lapsed. Me jääme mäletama igat eestlast, keda kommunistlik võim küüditas. Me ei unusta iialgi ülekohut, mis on meile ja teistele rahvastele tehtud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Küüditamisohvrite austamiseks korraldati keskpäeval Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelesid justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja naiskodukaitsja Berit Cavegn, mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop emeeritus, kirikute nõukogu president Andres Põder. Mälestuspärja asetasid president ning riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Enne pärgade asetamist helisesid Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellad. Leo Õispuu rääkis oma kõnes vajaduse jäädvustada ohvrite nimed raamatutesse ja raiuda kivisse. „Küüditamine tähendas kodu kaotust, mis oli eestlastele kui koduinimestele eriti valus,“ ütles Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Naiskodukaitsja Berit Cavegn ütles oma kõnes: „On ääretult oluline, et kõik räägiksid oma lugu; et langenud inimesi mäletatakse; et tulevatele põlvedele antakse edasi jutud neist koledustest, mida on läbi elatud. Inimesed peavad väärtustama ajalugu ja aja hõlma vajunud inimesi, teadma fakte ning mõistma küüditamise kuritöö tähendust. Ainult nii saavad ka tulevased põlved Eesti riiki vääriliselt hoida.“ 1941. aastal küüditatud inimeste mälestuseks kaetakse Vabaduse väljak kujundliku pisarate mere installatsiooniga. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, MTÜ Tulipisar, Eesti Mälu Instituut, Tallinna Reaalkooli õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum ja Justiitsministeerium.   Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Eesti Mälu Instituut: Martin Andreller, martin.andreller@mnemosyne.ee, 503 7152 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: me mäletame kommunistliku võimu ülekohut

14.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud juuniküüditamise 76. aastapäeval, et okupantide eesmärk hävitada meie inimeste elusid ei hävitanud mälestust küüditatutest. „1941. aastal küüditas okupatsioonivõim kümme tuhat eestlast, kellest kolmandik olid lapsed. Me jääme mäletama igat eestlast, keda kommunistlik võim küüditas. Me ei unusta iialgi ülekohut, mis on meile ja teistele rahvastele tehtud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Küüditamisohvrite austamiseks korraldati keskpäeval Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelesid justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja naiskodukaitsja Berit Cavegn, mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop emeeritus, kirikute nõukogu president Andres Põder. Mälestuspärja asetasid president ning riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Enne pärgade asetamist helisesid Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellad. Leo Õispuu rääkis oma kõnes vajaduse jäädvustada ohvrite nimed raamatutesse ja raiuda kivisse. „Küüditamine tähendas kodu kaotust, mis oli eestlastele kui koduinimestele eriti valus,“ ütles Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Naiskodukaitsja Berit Cavegn ütles oma kõnes: „On ääretult oluline, et kõik räägiksid oma lugu; et langenud inimesi mäletatakse; et tulevatele põlvedele antakse edasi jutud neist koledustest, mida on läbi elatud. Inimesed peavad väärtustama ajalugu ja aja hõlma vajunud inimesi, teadma fakte ning mõistma küüditamise kuritöö tähendust. Ainult nii saavad ka tulevased põlved Eesti riiki vääriliselt hoida.“ 1941. aastal küüditatud inimeste mälestuseks kaetakse Vabaduse väljak kujundliku pisarate mere installatsiooniga. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, MTÜ Tulipisar, Eesti Mälu Instituut, Tallinna Reaalkooli õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum ja Justiitsministeerium.   Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Eesti Mälu Instituut: Martin Andreller, martin.andreller@mnemosyne.ee, 503 7152 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kütusepetturid teevad maksuametile 50 miljoniga külma

Maksuamet võitleb kütusepetturite uute nippidega, mille tõttu jääb riigil igal aastal saamata poolsada miljonit eurot. Maksumaksja portaal, avaldatud 8 aastat tagasi

Maksuamet kasvatab kohtulahingutes võiduskoori

Maksuamet, kellel on järjest vähem maksuvaidlustega kohtuasju, on kohtus üha võidukam. Maksuameti kohtuvaidluste võiduprotsent hakkab lähenema 90-le, kuid üha enam lahendab amet vaidlused kohtusse minemata. Maksuameti avalike suhete juhi Rainer Lauritsa sõnul on aastate jooksul paljudes küsimustes kohtupraktika välja kujunenud ja maksuseaduste rakendamine saanud parema selguse. Lisaks suhtleb amet maksumaksjatega aktiivsemalt ning nii tehakse deklaratsioone ka vabatahtlikult korda. Maksumaksja portaal, avaldatud 8 aastat tagasi

Sester: mind on korduvalt mujale kutsutud

Panditulumaks oma algsel kujul oleks olnud jõulisem ja konkreetsem samm kui selle asemel kokku lepitud alternatiiv, ütles peagi ametist lahkuv rahandusminister Sven Sester. Maksumaksja portaal, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti saab eesistumise ajal ülesande alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi neljal teemal

8.06.2017. Täna, 8. juunil Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul jõudsid liikmesriigid kokkuleppele neljas olulises teemas, mis annavad Eestile kui juulist alustavale ELi eesistujale võimaluse alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. „Malta asendamine sellise tulemusliku nõupidamise juhtimisel, nagu oli tänane justiitsküsimuste nõukogu, oli Eestile tõeline au. Liikmesriikide vahel saavutati kokkulepe EPPO, digisisu üleandmise, kriminaalõiguse abil rahapesu vastase võitluse ja andmekaitset institutsioonides käsitleva algatuse osas. Juulist algab Eesti eesistumine ja siis saab meie rolliks olema vastutusrikas läbirääkimiste protsess Euroopa Parlamendiga,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministrid jõudsid täna kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri asutamises. „Liikmesriigid on astunud suure sammu Euroopa Prokuratuuri loomise suunas. Tänaseks on koostööleppega ühinenud 18 liikmesriiki ja veel kaks – Austria ja Itaalia – on teavitanud ühinemissoovist. Järgmiseks vajalikuks sammuks on Euroopa Parlamendi nõusoleku saamine ja me kindlasti teeme eesistujana kõik, et see nõusolek veel sellel aastal saada,“ selgitas Reinsalu. Euroopa Prokuratuuri ülesandeks saab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude, näiteks ELi toetusi puudutavate kelmuste, piiriüleste käibemaksupettuste, eelarvet kahjustavate korruptsioonikuritegude jmt uurimine. Tänase kokkuleppega astuti suur samm edasi ka Euroopa digitaalse ühtse turu loomisel. „Enamik meist vaatab online-videosid, kuulab muusikat, loeb e-raamatuid või tarbib muul moel digitaalse sisu üleandmisega seotud teenuseid. Digitaalsed lahendused ja kogu digivaldkonna areng jookseb piltlikult öeldes seadusandlusel eest ära, sest Euroopas on digitaalse sisu üleandmisel olemas vaid üksikud reeglid tarbija lepingueelse teavitamise ja taganemisõiguse kohta,“ ütles Reinsalu. Kokkulepe saavutati ka ELi institutsioonide andmekaitset puudutavates regulatsioonides. Tegemist on Euroopa Komisjoni ettepanekuga töötada välja reeglid, mille järgi tuleb kõigil EL institutsioonidel järgida isikuandmete töötlemisel ja jagamisel ühtseid andmekaitsereegleid. „Vaid neljakuuse ettevalmistusega jõuti kokkuleppele rahapesu vastu võitlemise direktiivis. See näitab, et kõik liikmesriigid tunnetavad väga teravat vajadust lõigata läbi terrorismi rahastamine ning tagada euroopa inimeste rahu ja turvalisus,“ ütles Reinsalu. Järgmise eesistujana sai justiitsminister Reinsalu võimaluse kolleegidele lühidalt tutvustada Eesti järgmise kuue kuu prioriteete ELis. Justiitsministeerium keskendub eesistumise ajal sellele, et ELis oleksid tagatud parema õigusloome põhimõtted ja elektroonilised lahendused leiaksid laialdasemat kasutust. Loe lähemalt Eesti eesistumise justiitsvaldkonna kohta.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi