Uudised erinevatest allikatest

Minister Reinsalu ja volinik Jourová arutasid Eesti liitumist Euroopa Prokuratuuriga

21.04.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Euroopa Komisjoni õigus-, tarbija- ja soolise võrdõiguslikkuse küsimuste voliniku Věra Jourovága, et arutada Euroopa Prokuratuuri asutamist ja justiitsvaldkonna digiküsimusi. „Volinik Věra Jourová teeb väga head tööd Euroopa Prokuratuuri asutamise läbirääkimistel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kinnitasin talle veel kord, et Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist. Tänaseks on aga selge, et ühehäälset asutamisotsust ei tule ja vähemalt 17 liikmesriiki soovivad edasi liikuda tõhustatud koostöö vormis. Eestit praegu nende hulgas ei ole, sest selline asutamisviis võib kaasa tuua praktilisi probleeme, näiteks see, milliseks kujuneksid EPPO suhted olemasolevate asutustega ­– nagu Eurojusti ja ELi Pettustevastase Ametiga –, samuti uue asutuse loomise maksumus. Loodame leida neile küsimustele lähiajal vastused.“ Justiitsminister rääkis volinikuga veel Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) laiendamisest nii, et selle abil saaks vahetada ka kodakondsuseta isikute ja kolmandate riikide kodanike karistusandmeid. Samuti arutati e-lahenduste kasutamist eri õigusvaldkondades. Věra Jourová rõhutas, et Eesti kogemused selles valdkonnas väärivad jagamist teistele riikidele. Olulise teemana oli arutlusel ka lepinguõiguse pakett, millega soovitakse ühtlustada digitaalse sisu üleandmise ning kaupade interneti- jm kaugmüügi lepingute regulatsioone. Paketi eesmärk on kiirendada Euroopa digitaalse ühisturu kasvu, vähendada ettevõtjate kulusid ja anda tarbijale teistest liikmesriikidest kaupa ostes rohkem kindlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Minister Reinsalu ja volinik Jourová arutasid Eesti liitumist Euroopa Prokuratuuriga

21.04.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Euroopa Komisjoni õigus-, tarbija- ja soolise võrdõiguslikkuse küsimuste voliniku Věra Jourovága, et arutada Euroopa Prokuratuuri asutamist ja justiitsvaldkonna digiküsimusi. „Volinik Věra Jourová teeb väga head tööd Euroopa Prokuratuuri asutamise läbirääkimistel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kinnitasin talle veel kord, et Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist. Tänaseks on aga selge, et ühehäälset asutamisotsust ei tule ja vähemalt 17 liikmesriiki soovivad edasi liikuda tõhustatud koostöö vormis. Eestit praegu nende hulgas ei ole, sest selline asutamisviis võib kaasa tuua praktilisi probleeme, näiteks see, milliseks kujuneksid EPPO suhted olemasolevate asutustega ­– nagu Eurojusti ja ELi Pettustevastase Ametiga –, samuti uue asutuse loomise maksumus. Loodame leida neile küsimustele lähiajal vastused.“ Justiitsminister rääkis volinikuga veel Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) laiendamisest nii, et selle abil saaks vahetada ka kodakondsuseta isikute ja kolmandate riikide kodanike karistusandmeid. Samuti arutati e-lahenduste kasutamist eri õigusvaldkondades. Věra Jourová rõhutas, et Eesti kogemused selles valdkonnas väärivad jagamist teistele riikidele. Olulise teemana oli arutlusel ka lepinguõiguse pakett, millega soovitakse ühtlustada digitaalse sisu üleandmise ning kaupade interneti- jm kaugmüügi lepingute regulatsioone. Paketi eesmärk on kiirendada Euroopa digitaalse ühisturu kasvu, vähendada ettevõtjate kulusid ja anda tarbijale teistest liikmesriikidest kaupa ostes rohkem kindlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Täna arutatakse kavandatavaid samme tuge vajavate õpilaste heaks

Täna keskpäeval kohtub minister Mailis Reps partnerorganisatsioonide esindajatega, et arutada nii sisulisi kui ka rahastamisega seonduvaid muudatusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses. Eesmärk on senisest paremini toetada õpilasi, kel ilmnevad hariduslikud erivajadused. Hariduslike erivajadustega õpilaste kategoriseerimise süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus ei taga õpilastele vajalikku tuge ja paindlikku õppekorraldust. Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Selleks kavandatakse seadusandluses mitmeid muudatusi. „Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning sellisel juhul peab olema see kohe kättesaadav,“ ütles minister Mailis Reps. Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid. Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte eriklassi liik. Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele. Riik plaanib ka täiendava rahastamisega toetada kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisel alates 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas. Kohtumisel osalevad kohalike omavalitsuste, eripedagoogide liidu, logopeedide ühenduse, koolipsühholoogide ühenduse, sotsiaalpedagoogide ühenduse, puuetega inimeste koja, lastekaitse liidu jt esindajad. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister vannutas ametisse uue kohtunikuabi

18. aprillil asus Tartu maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabina ametisse Ave Talts, kes andis justiitsministri juures ka ametivande. Ave Talts on lõpetanud Tartu ülikooli juristina ning töötanud Tartu linna- ja maakohtus registrisekretärina. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister vannutas ametisse uue kohtunikuabi

18. aprillil asus Tartu maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabina ametisse Ave Talts, kes andis justiitsministri juures ka ametivande. Ave Talts on lõpetanud Tartu ülikooli juristina ning töötanud Tartu linna- ja maakohtus registrisekretärina. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu: „Eestis on Euroopa Liidu kõige digitaalsem kohtumenetlus“

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub värskest Euroopa justiitssüsteemide võrdlustabelist Justice Scoreboard. Esikohal ollakse digitaalse suhtluse ning teisel kohal kohtumenetluse kiiruse poolest. Euroopa Komisjon võrdles liikmeriikide õigusmõistmise tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. 2017. aasta tabel sisaldab ka andmeid kodanike õigusemõistmisele ligipääsu ja kohtutega suhtlemise kanalite kohta. Selgub, et olulisim tõhususe näitaja – kohtumenetluse pikkus – on Eestis väga hea. Meie esimese astme kohtutes lahendatakse asju Euroopa keskmisega võrreldes tunduvalt kiiremini ning Eesti on tsiviil- ja haldusasjade lahendamisel Taani järel teisel kohal. Liikmesriikide õigusemõistmise kvaliteeti võrreldes rõhutas komisjon probleemi digiallkirja kasutamisel, sest üle pooltes liikmesriikides ei ole digiallkirjastamine leidnud piisavalt rakendust. „Seevastu Eesti paistab digiallkirja kasutamisega silma ning meie advokaatide ja kohtu suhtlus on peaaegu 100% digitaalne. Selles on Eesti Euroopas esikohal,“ selgitas justiitsminister. „Meie kohtute esiletõstmine on eriti märkimisväärne seetõttu, et Eesti kohtute eelarve elaniku kohta oli üks ELi riikide väiksemaid: Eestis kulutatakse kohtutele 30 eurot ühe inimese kohta" märkis Reinsalu.   Euroopa Komisjoni võrdlustabeli eesmärk on anda usaldusväärset infot liikmesriikide õigusemõistmise tähtsaimate tahkude kohta ning aidata sel moel parandada liikmesriikide kohtusüsteemi. Sellega ei hinnata riikide õigusemõistmise toimimist, vaid püütakse juhtida riike oma õigusemõistmist täiustama. Andmed pärinevad Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe hindamise komisjonilt, kohtute kontaktisikutelt, Maailmapangalt, Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustikult ja teistelt organisatsioonidelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu: „Eestis on Euroopa Liidu kõige digitaalsem kohtumenetlus“

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub värskest Euroopa justiitssüsteemide võrdlustabelist Justice Scoreboard. Esikohal ollakse digitaalse suhtluse ning teisel kohal kohtumenetluse kiiruse poolest. Euroopa Komisjon võrdles liikmeriikide õigusmõistmise tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. 2017. aasta tabel sisaldab ka andmeid kodanike õigusemõistmisele ligipääsu ja kohtutega suhtlemise kanalite kohta. Selgub, et olulisim tõhususe näitaja – kohtumenetluse pikkus – on Eestis väga hea. Meie esimese astme kohtutes lahendatakse asju Euroopa keskmisega võrreldes tunduvalt kiiremini ning Eesti on tsiviil- ja haldusasjade lahendamisel Taani järel teisel kohal. Liikmesriikide õigusemõistmise kvaliteeti võrreldes rõhutas komisjon probleemi digiallkirja kasutamisel, sest üle pooltes liikmesriikides ei ole digiallkirjastamine leidnud piisavalt rakendust. „Seevastu Eesti paistab digiallkirja kasutamisega silma ning meie advokaatide ja kohtu suhtlus on peaaegu 100% digitaalne. Selles on Eesti Euroopas esikohal,“ selgitas justiitsminister. „Meie kohtute esiletõstmine on eriti märkimisväärne seetõttu, et Eesti kohtute eelarve elaniku kohta oli üks ELi riikide väiksemaid: Eestis kulutatakse kohtutele 30 eurot ühe inimese kohta" märkis Reinsalu.   Euroopa Komisjoni võrdlustabeli eesmärk on anda usaldusväärset infot liikmesriikide õigusemõistmise tähtsaimate tahkude kohta ning aidata sel moel parandada liikmesriikide kohtusüsteemi. Sellega ei hinnata riikide õigusemõistmise toimimist, vaid püütakse juhtida riike oma õigusemõistmist täiustama. Andmed pärinevad Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe hindamise komisjonilt, kohtute kontaktisikutelt, Maailmapangalt, Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustikult ja teistelt organisatsioonidelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valitsus kiitis heaks ülikoolidega sõlmitud halduslepingute muudatused

Avalik-õiguslike ülikoolidega mullu sõlmitud halduslepingud viiakse vastavusse uuendatud ülikooliseaduse ja rahastamispõhimõtetega, lisaks tuleb õppeasutustel edaspidi arvestada oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA tulemusi. Kuue avalik-õigusliku ülikooli halduslepingud aastateks 2016-2018 kiitis valitsus heaks eelmise aasta jaanuaris, misjärel allkirjastasid lepingud haridus- ja teadusminister ning rektorid. Nüüd viiakse halduslepingud vastavusse ülikooliseaduse muudatustega, mis jõustusid tänavu jaanuarist ning millega uuendati kõrghariduse rahastamismudelit. Halduslepingud seavad igale ülikoolile kolmeks aastaks kõige olulisemad eesmärgid, aastatel 2016-2018 on need tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega. Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kehtivad senised põhimõtted ja eesmärgid ka edaspidi. „Ülikoolid peavad kandma vastustust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, kasvatama oma tugevusi ja suurendama oma mõju ühiskonnas,“ ütles Reps. Varem igal aastal tulemuslepingus kokku lepitud kohustused tuuakse üle halduslepingusse. Lisaks uuendatud seadusest tulenevatele muudatustele on kõigisse lepingutesse lisatud viide oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemile OSKA. Ülikoolidel tuleb õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel arvestada OSKA raportite tulemusi ja soovitusi. TAUST Mullu sõlmitud halduslepingutega leppisid riik ja ülikoolid kokku, et ülikoolid keskenduvad oma vastutusvaldkondadele ning toetavad üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem. Ülikoolid peavad tagama õppekavade tõhusa toimimise, lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest: teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus jms. Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele. Iga ülikooliga lepiti kokku ka konkreetsed eesmärgid, näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga IT-valdkonna lõpetajate arvu suurendamine. Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi