Populaarsemad...
Allika järgi
RSS
Uudised erinevatest allikatest
Kokku 108431 uudist / nadala jooksul lisandunud 48 / kuu jooksul 217
Vanglatööstuse uued hooned loovad suurema võimaluse vangide toodangu turustamiseks
24.03.2017 Täna avati Tabasalus AS-i Eesti Vanglatööstus poolt rajatud uus hoonetekompleks, mille eesmärk on vangidele töötamisvõimaluse pakkumise kõrval tootmistegevuse suurendamine läbi tõhusama müügi ja turustuse organiseerimise. Ettevõtte juhataja Voldemar Nellise sõnul on nende tegevuse peamine eesmärk vangide taasühikonnastamine, mis tähendab tööõpet, tööoskuste arendamist ja sälitamist. „Tegutseme neist eesmärkidest lähtuvalt, nii et inimesel, kes vanglast vabaneb, oleks võimalus elus paremini hakkama saada. Meie töötajaskonnast (vangidest) vahetub aastas ca 75 protsenti. Oleme justkui kutsekool,” ütles Voldemar Nellis. „Sotsiaalse ettevõtluse eestvedamine on paras kübaratrikk, sest tulu teenimisel ning majanduslike eesmärkide seadmisel tuleb meil tegutseda viisil, mis ei mõju negatiivselt vangide tööhõive tagamisele,“ selgitas Nellis. Uute tööruumide avamisel osalenud justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul tuleb riigi rolli AS Eesti Vanglatööstus tegevuse suunamisel suurendada, rakendades tööle võimalikult palju vange, tagades neile kutsealase ettevalmistuse ja korralikud töötingimused, et vähendada võimalusi langeda tulevikus taas kuritegelikule teele. „Tunnustan siinkohal Eesti Vanglatööstuse juhte, kes on välja arendanud väga eduka kaubamärgi Stoveman, mis pakub tööd ca 150-le kinnipeetavale. Kuigi see protsent on võrreldes vangide arvuga väike, siis kaubamärgi edu, mille all toodetakse ja müüakse näiteks puiduküttega saunaahjusid, on hõivanud Eestis liidripositsiooni,“ ütles Urmas Reinsalu. „Tuleb arvestada, et kui vangidel pole aktiivset tegevust, siis on märgatavalt suurem võimalus negatiivsete mõjude tekkimiseks. Seega on oluline, et vanglas oleks tagatud võimalus tegeleda töö, huvialategevuse või õppimisega,“ lisas ta. Justiitsministeerium asutas 2001. aastal vangide tööhõive organiseerimiseks AS-i Eesti Vanglatööstus, mis on 100% riigi osalusega aktsiaselts. Stoveman saunaahjudel on CE sertifikaadid, mis on testitud Soomes Jyväskylas. Kõiki tooteid on võimalik näha ja tellida ettevõte kodulehel www.stoveman.ee Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
25. märtsil mälestatakse 68 aasta möödumist märtsiküüditamisest
23.03.2017 Märtsiküüditamise mälestustseremoonia toimub 25. märtsil Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba jalamil. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju. Eesti rahva nimel asetab pärja justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese. Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
25. märtsil mälestatakse 68 aasta möödumist märtsiküüditamisest
23.03.2017 Märtsiküüditamise mälestustseremoonia toimub 25. märtsil Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba jalamil. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju. Eesti rahva nimel asetab pärja justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese. Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Eesti astub järgmise olulise sammu naistevastase vägivallaga võitlemiseks
20.03.2017 Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisringile nn Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, mis on oluline samm võitluses naistevastase ja perevägivallaga ning selle probleemi ulatuse teadvustamisel. „Perevägivald ei ole kunagi ainult selle pere siseasi, vaid tõsine probleem, millega peab riik täie tõsidusega tegelema. Probleemi laia ulatust näitab kasvõi see, et pooled üle 15aastased Eesti inimesed on perevägivallaga isiklikult kokku puutunud ehk seda kunagi kas pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri sõnul on aga märkimisväärne, et kuigi enamik Eesti elanikest taunib vägivalla kasutamist abikaasade ja elukaaslaste vahel, on kümnendiku hinnangul see mõnikord paratamatu ja tihti süüdistatakse ohvrit selles, et ta kutsus oma käitumisega vägivalla ise esile. „Sellist mõtteviisi tuleb muuta, sest vägivallal ei ole mingisugust õigustust. Probleemiga tegelemine on meie kõigi ühine asi ja sellesse panustavad paljud ministeeriumid – lisaks justiitsministeeriumile ka siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium,“ rõhutas ta. Eesti on juba astunud mitmeid samme sellise vägivallaga võitlemiseks ja selle ennetamiseks. Riigikogu menetluses on eelnõu, mis muudab Eesti seadused vastavaks Istanbuli konventsiooni nõuetega. See tähendab, et eraldi kuritegudeks muutuvad sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine ning ahistav jälitamine, lisaks ka inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Varasemast ajast jõustus 2015. aastal karistusseadustikus muudatus, millega lähisuhtevägivald muutus eraldi kuriteoks ja selle eest nähti ette karmim karistus. Raskendavaks asjaoluks sai ka vägivald lapse juuresolekul. Samuti võeti 2015. aastal vastu ohvriabi direktiivis ette nähtud muudatused, mis tagavad kuriteoohvritele varasemast märksa tugevama kaitse ja õigused kriminaalmenetluses ning riigi toe kannatanutele. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivald lapse juuresolekul on selle raskeim vorm. Väga oluline on ohvri kaitsmine ja arusaam, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla detsembris 2014. Ratifitseerimise ettevalmistamiseks on Eesti muutnud karistusseadustikku, ohvriabi seadust ja välismaalaste seadust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Eesti astub järgmise olulise sammu naistevastase vägivallaga võitlemiseks
20.03.2017 Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisringile nn Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, mis on oluline samm võitluses naistevastase ja perevägivallaga ning selle probleemi ulatuse teadvustamisel. „Perevägivald ei ole kunagi ainult selle pere siseasi, vaid tõsine probleem, millega peab riik täie tõsidusega tegelema. Probleemi laia ulatust näitab kasvõi see, et pooled üle 15aastased Eesti inimesed on perevägivallaga isiklikult kokku puutunud ehk seda kunagi kas pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri sõnul on aga märkimisväärne, et kuigi enamik Eesti elanikest taunib vägivalla kasutamist abikaasade ja elukaaslaste vahel, on kümnendiku hinnangul see mõnikord paratamatu ja tihti süüdistatakse ohvrit selles, et ta kutsus oma käitumisega vägivalla ise esile. „Sellist mõtteviisi tuleb muuta, sest vägivallal ei ole mingisugust õigustust. Probleemiga tegelemine on meie kõigi ühine asi ja sellesse panustavad paljud ministeeriumid – lisaks justiitsministeeriumile ka siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium,“ rõhutas ta. Eesti on juba astunud mitmeid samme sellise vägivallaga võitlemiseks ja selle ennetamiseks. Riigikogu menetluses on eelnõu, mis muudab Eesti seadused vastavaks Istanbuli konventsiooni nõuetega. See tähendab, et eraldi kuritegudeks muutuvad sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine ning ahistav jälitamine, lisaks ka inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Varasemast ajast jõustus 2015. aastal karistusseadustikus muudatus, millega lähisuhtevägivald muutus eraldi kuriteoks ja selle eest nähti ette karmim karistus. Raskendavaks asjaoluks sai ka vägivald lapse juuresolekul. Samuti võeti 2015. aastal vastu ohvriabi direktiivis ette nähtud muudatused, mis tagavad kuriteoohvritele varasemast märksa tugevama kaitse ja õigused kriminaalmenetluses ning riigi toe kannatanutele. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivald lapse juuresolekul on selle raskeim vorm. Väga oluline on ohvri kaitsmine ja arusaam, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla detsembris 2014. Ratifitseerimise ettevalmistamiseks on Eesti muutnud karistusseadustikku, ohvriabi seadust ja välismaalaste seadust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Kuressaare linna rajatakse riigigümnaasium
Esmaspäeval, 20. märtsil kell 13 allkirjastavad minister Mailis Reps ja Kuressaare linnapea Madis Kallas Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt alustavad pooled läbirääkimisi riigigümnaasiumi asutamiseks Kuressaare linna. Kõik ajakirjanikud on oodatud! Saare maakond on viimane maakond, kus tänaseni ei oldud riigigümnaasiumi rajamises kokku lepitud. „Haridus- ja Teadusministeeriumil on seadusest tulenev kohustus käivitada igas maakonnas riigigümnaasium. Mul on väga hea meel, et riigi valmisolekule on nüüd lisandunud ka Kuressaare linna tahe ja täna sõlmitava lepinguga väljendame mõlemapoolset soovi riigigümnaasium asutada,“ sõnas minister Mailis Reps. Läbirääkimiste käigus selgitatakse välja õppehoone asukoht ja ehituse maht, õppekohtade vajadus, samuti kehalise kasvatuse ja spordiga tegelemise võimalused. Seejärel sõlmivad pooled üksikasjaliku kokkuleppe, milles määratletakse õppehoone asukoht, õppekohtade arv ja riigigümnaasiumi tegevuse alustamise ajakava. 2016/2017. õppeaastal õpib Saare maakonnas statsionaarses õppes 539 gümnasisti, neist 478 Kuressaares. Loodav riigigümnaasium on mõeldud nii Kuressaare linna kui kogu Saare maakonna õpilastele. Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega. Riigigümnaasiumide rajamist rahastatakse riigieelarvelistest ja Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
17.03.2017 Justiitsministeerium kuulutas välja lisakonkursi, et leida organisatsioone, kes pakuksid kuni 2017. aasta lõpuni tasuta õigusnõu eakatele, represseeritutele ja perevägivalla ohvritele. „Nende kolme sotsiaalselt tundliku rühma õiguste kaitse vajab erilist tähelepanu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tahame, et nad saaksid abi ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel ning perevägivalla ohvreid aidataks ka kohtumenetluses.“ Eakate õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda eakate isikute ülemaaline esindusorganisatsioon või mitu eakate esindusorganisatsiooni ühiselt. Represseeritute õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda ülemaaline represseeritud isikute esindusorganisatsioon või mitu represseeritud isikute esindusorganisatsiooni ühiselt. Perevägivalla ohvrite õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 25 000 eurot ühele taotlejale. Toetust võib taotleda organisatsioon, kellel on varasem perevägivalla ohvrite abistamise kogemus või mitu varasema perevägivalla ohvrite abistamise kogemusega organisatsiooni koos. Toetuse taotlejalt ei nõuta varasemat õigusnõustamise kogemust. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 1. mail 2017. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 2. aprilliks kell 23. Konkursi kontaktisik on Helen Põldsepp (helen.poldsepp@just.ee, 680 3114). Täpsemat teavet saab küsida meiliaadressil info@just.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
17.03.2017 Justiitsministeerium kuulutas välja lisakonkursi, et leida organisatsioone, kes pakuksid kuni 2017. aasta lõpuni tasuta õigusnõu eakatele, represseeritutele ja perevägivalla ohvritele. „Nende kolme sotsiaalselt tundliku rühma õiguste kaitse vajab erilist tähelepanu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tahame, et nad saaksid abi ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel ning perevägivalla ohvreid aidataks ka kohtumenetluses.“ Eakate õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda eakate isikute ülemaaline esindusorganisatsioon või mitu eakate esindusorganisatsiooni ühiselt. Represseeritute õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda ülemaaline represseeritud isikute esindusorganisatsioon või mitu represseeritud isikute esindusorganisatsiooni ühiselt. Perevägivalla ohvrite õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 25 000 eurot ühele taotlejale. Toetust võib taotleda organisatsioon, kellel on varasem perevägivalla ohvrite abistamise kogemus või mitu varasema perevägivalla ohvrite abistamise kogemusega organisatsiooni koos. Toetuse taotlejalt ei nõuta varasemat õigusnõustamise kogemust. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 1. mail 2017. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 2. aprilliks kell 23. Konkursi kontaktisik on Helen Põldsepp (helen.poldsepp@just.ee, 680 3114). Täpsemat teavet saab küsida meiliaadressil info@just.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 41264-41272 (kokku 108431)