Uudised erinevatest allikatest

Justiitsministeerium kutsub inimkaubanduse ohvreid endast teada andma

20.02.2017 Veebruaris alanud sotsiaalkampaania 1ELU juhib tähelepanu inimkaubandusega seotud juhtumitele Eestis. 2016. aastal kasvas inimkaubandusega seotud kuritegude arv 85lt 94le, selgub justiitsministeeriumi statistikast. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riik algatanud inimkaubanduse tõkestamiseks kampaania, et ohvreid ja lähedasi teavitada ning julgustada inimesi juhtumitest teada andma. “2016. aastal registreeritud inimkaubandusega seotud kuritegude arv jäi veidi  alla 100 ning statistika järgi on paljude kuritegude taga samad inimesed ehk tegu on korduvate toimepanijatega. Kahjuks on tegelik kuritegude arv ilmselt suurem, kuna paljud sellistest juhtumitest on politseile või abi andvatele organisatsioonidele teadmata. Tihti ei küsita abi või ei teata kuhu pöörduda,” lisas Reinsalu. “Oleme aastatega üles ehitanud riigi tugisüsteemi, et ohvreid abistada. Meie võimekus inimesi aidata on tegelikult suurem, kui praegune juhtumite arv,” selgitas Reinsalu. Ta lisas, et tänu 2017. aastast kehtima hakanud ohvriabi seaduse muudatusele saab riik teenust pakkuda suuremale hulgale inimestele. “Kui varem oli teenuste kasutamiseks vaja algatatud kriminaalmenetlust, siis nüüd saame tugiteenuseid pakkuda ka juba inimkaubanduse juhtumi kahtluse korral. Praegu saab 60-päevase perioodi jooksul, mil menetlust pole veel algatatud, ohver juba kasutada inimkaubanduse kuriteo ohvritele mõeldud teenuseid, sh näiteks juriidilist nõustamist, psühholoogilist abi, ajutist majutust ja vajalikke tervishoiuteenuseid.” Ka projekti koostööpartneri MTÜ Living for Tomorrow juht Sirle Blumberg rõhutas, et inimkaubandus on väga raske kuritegu ja selle ohvriks langenud inimene ei ole süüdi selles, mis temaga juhtus või tehti. “Kellelegi ei ole antud õigust teist inimest ekspluateerida. Süü ning häbitunne, mida ohver kannab, on tekitatud teadlikult, et viimane ei julgeks kuskilt abi paluda. Seetõttu julgustan abivajajaid helistama inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamisliinile 6607 320,” lisas Blumberg. Inimkaubandusjuhtumite korral aitavate abiorganisatsioonide nimekirja leiab http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus. Sotsiaalkampaania 1ELU põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes. Inimkaubanduse juhtumite äratundmiseks valmisid kampaania esimeseks faasiks neli videoklippi, mis selgitavad erinevaid inimkaubandusega, sh tööalase ekspluateerimisega, seotud juhtumeid ning ärgitavad inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma. Veebruarikuine kampaaniaperiood keskendub tööalase ekspluateerimisele. Videoklippe näidatakse Tallinna bussi-, ja lennujaamas, sadamates, lisaks ka Tallinki laevadel, Apollo kinodes üle Eesti ning online-kanalites. Lisainfot leiab kampaania Facebooki lehelt https://www.facebook.com/1ELU-705600759611129/?fref=ts. Lisaks jagatakse koolide ja kutsekoolide, töötukassa, tööinspektsiooni, ohvriabi ja teiste organisatsioonide kaudu abi andvate organisatsioonide andmetega visiitkaarte. Kampaaniat 1ELU  ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit Sisejulgeoleku fondi kaudu ja EV Siseministeerium. Suveni kestva projekti II ja III faasis keskendutakse vastavalt seksuaalsele ekspluateerimise ja laste kuritegevuslikel eesmärkidel ärakasutamise ennetamisele. Projekti viivad ellu Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea. Manusena on lisatud ka inimkaubanduse alast statistikat. Lisainformatsioon: Anu Leps Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunikanu.leps@just.ee 6208117 Sirle Blumberg Juhataja MTÜ Living for Tomorrowsirle@lft.ee 6607 320 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub inimkaubanduse ohvreid endast teada andma

20.02.2017 Veebruaris alanud sotsiaalkampaania 1ELU juhib tähelepanu inimkaubandusega seotud juhtumitele Eestis. 2016. aastal kasvas inimkaubandusega seotud kuritegude arv 85lt 94le, selgub justiitsministeeriumi statistikast. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riik algatanud inimkaubanduse tõkestamiseks kampaania, et ohvreid ja lähedasi teavitada ning julgustada inimesi juhtumitest teada andma. “2016. aastal registreeritud inimkaubandusega seotud kuritegude arv jäi veidi  alla 100 ning statistika järgi on paljude kuritegude taga samad inimesed ehk tegu on korduvate toimepanijatega. Kahjuks on tegelik kuritegude arv ilmselt suurem, kuna paljud sellistest juhtumitest on politseile või abi andvatele organisatsioonidele teadmata. Tihti ei küsita abi või ei teata kuhu pöörduda,” lisas Reinsalu. “Oleme aastatega üles ehitanud riigi tugisüsteemi, et ohvreid abistada. Meie võimekus inimesi aidata on tegelikult suurem, kui praegune juhtumite arv,” selgitas Reinsalu. Ta lisas, et tänu 2017. aastast kehtima hakanud ohvriabi seaduse muudatusele saab riik teenust pakkuda suuremale hulgale inimestele. “Kui varem oli teenuste kasutamiseks vaja algatatud kriminaalmenetlust, siis nüüd saame tugiteenuseid pakkuda ka juba inimkaubanduse juhtumi kahtluse korral. Praegu saab 60-päevase perioodi jooksul, mil menetlust pole veel algatatud, ohver juba kasutada inimkaubanduse kuriteo ohvritele mõeldud teenuseid, sh näiteks juriidilist nõustamist, psühholoogilist abi, ajutist majutust ja vajalikke tervishoiuteenuseid.” Ka projekti koostööpartneri MTÜ Living for Tomorrow juht Sirle Blumberg rõhutas, et inimkaubandus on väga raske kuritegu ja selle ohvriks langenud inimene ei ole süüdi selles, mis temaga juhtus või tehti. “Kellelegi ei ole antud õigust teist inimest ekspluateerida. Süü ning häbitunne, mida ohver kannab, on tekitatud teadlikult, et viimane ei julgeks kuskilt abi paluda. Seetõttu julgustan abivajajaid helistama inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamisliinile 6607 320,” lisas Blumberg. Inimkaubandusjuhtumite korral aitavate abiorganisatsioonide nimekirja leiab http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus. Sotsiaalkampaania 1ELU põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes. Inimkaubanduse juhtumite äratundmiseks valmisid kampaania esimeseks faasiks neli videoklippi, mis selgitavad erinevaid inimkaubandusega, sh tööalase ekspluateerimisega, seotud juhtumeid ning ärgitavad inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma. Veebruarikuine kampaaniaperiood keskendub tööalase ekspluateerimisele. Videoklippe näidatakse Tallinna bussi-, ja lennujaamas, sadamates, lisaks ka Tallinki laevadel, Apollo kinodes üle Eesti ning online-kanalites. Lisainfot leiab kampaania Facebooki lehelt https://www.facebook.com/1ELU-705600759611129/?fref=ts. Lisaks jagatakse koolide ja kutsekoolide, töötukassa, tööinspektsiooni, ohvriabi ja teiste organisatsioonide kaudu abi andvate organisatsioonide andmetega visiitkaarte. Kampaaniat 1ELU  ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit Sisejulgeoleku fondi kaudu ja EV Siseministeerium. Suveni kestva projekti II ja III faasis keskendutakse vastavalt seksuaalsele ekspluateerimise ja laste kuritegevuslikel eesmärkidel ärakasutamise ennetamisele. Projekti viivad ellu Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea. Manusena on lisatud ka inimkaubanduse alast statistikat. Lisainformatsioon: Anu Leps Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunikanu.leps@just.ee 6208117 Sirle Blumberg Juhataja MTÜ Living for Tomorrowsirle@lft.ee 6607 320 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorteühinguid ligi poole miljoni euroga

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas noorteühingute aastatoetuse saajad ning toetuste suurused, tänavu saab riigieelarvest toetust 18 noorteühingut ja toetuste kogusumma ulatub pea poole miljoni euroni. Noorteühingud esitasid taotlused ministeeriumile eelmise aasta detsembris. Taotluste hindamise järel otsustati sel aastal toetada 18 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. Aastatoetuste kogusumma on 488 541 eurot. Alates 2017. aastast on noorteühingute aastatoetuste saamise tingimuseks ühingute tegevuse seotus noortevaldkonna pikemaajaliste riiklike eesmärkidega ning toetust on võimalik taotleda ka kaheks aastaks. Vastavalt noorsootöö seadusele võivad noorteühingu aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades. Noorteühingutel on oluline roll noorte kaasamisel ja noorte ees seisvate väljakutsetega tegelemisel. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: ohtlikel isikutel tuleb tõkestada pääs riigivõimu juurde

18.02.2017 Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pannakse selgelt paika avaliku võimu ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise kord. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et taustakontrolli eesmärk on tagada avalikku võimu täitvate inimeste usaldusväärsus, et selliseid ülesandeid täidetakse kindlalt, õiguspäraselt ja otstarbekalt. „Taustakontroll võimaldab ennetada ja varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski,“ selgitas minister. „Teenistusse võtmisel tuleb olla teadlik riskidest, mis puudutavad näiteks  isiku korruptsiooniohtlikkust, sõltuvusi või Eesti riiki vaenavat hoiakut. Samas peavad seaduses olema selged reeglid paigas, et välistada ametnike omavoli,“ ütles Reinsalu. Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine hetkel sellest, mida tööandja peab vajalikuks koguda. Uus seadus paneb selleks paika selgemad reeglid. „Samuti võimaldab uus kord inimesel endal paremini aru saada, milliseid andmeid tema usaldusväärsuse hindamiseks võib koguda,“ rääkis justiitsminister. Eelkõige tehtakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega. Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja, kaitseliidu liige jt. Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega. Hinnang inimese usaldusväärsusele antakse taustakontrolli tegemise hetke seisuga. Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal. Eriseaduste alusel, nagu näiteks politsei- ja piirivalveametnike, päästeametnike, maksuametnike ning vanglateenistujate suhtes tehtav kontroll jääb samaks, nagu see seni on olnud. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: ohtlikel isikutel tuleb tõkestada pääs riigivõimu juurde

18.02.2017 Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pannakse selgelt paika avaliku võimu ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise kord. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et taustakontrolli eesmärk on tagada avalikku võimu täitvate inimeste usaldusväärsus, et selliseid ülesandeid täidetakse kindlalt, õiguspäraselt ja otstarbekalt. „Taustakontroll võimaldab ennetada ja varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski,“ selgitas minister. „Teenistusse võtmisel tuleb olla teadlik riskidest, mis puudutavad näiteks  isiku korruptsiooniohtlikkust, sõltuvusi või Eesti riiki vaenavat hoiakut. Samas peavad seaduses olema selged reeglid paigas, et välistada ametnike omavoli,“ ütles Reinsalu. Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine hetkel sellest, mida tööandja peab vajalikuks koguda. Uus seadus paneb selleks paika selgemad reeglid. „Samuti võimaldab uus kord inimesel endal paremini aru saada, milliseid andmeid tema usaldusväärsuse hindamiseks võib koguda,“ rääkis justiitsminister. Eelkõige tehtakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega. Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja, kaitseliidu liige jt. Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega. Hinnang inimese usaldusväärsusele antakse taustakontrolli tegemise hetke seisuga. Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal. Eriseaduste alusel, nagu näiteks politsei- ja piirivalveametnike, päästeametnike, maksuametnike ning vanglateenistujate suhtes tehtav kontroll jääb samaks, nagu see seni on olnud. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus Poola kolleegiga

15.02.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu viibis täna visiidil Poolas, kus kohtuS nende justiitsministri Zbigniew Ziobroga, et arutada kommunistlike režiimide kuritegude uurimise küsimust ning tutvustada justiitsvaldkonna prioriteete Eesti EL eesistumise ajal. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas kohtumisel, et kommunismikuritegude uurimine on meie kohustus ja Poola koostöö selles vallas on meile väga oluline. „Teemaga tuleb ekspertide tasemel edasi tegeleda ning panna paika selge ajakava,“ ütles Reinsalu. 23. augustil 2015 võtsid kaheksa riigi esindajad vastu ühisavalduse kommunismikuritegude uurimiseks rahvusvahelise asutuse moodustamiseks ja otsustasid selle teemaga tegelemiseks kutsuda kokku ekspertgrupi. Ühisavalduse tegid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Gruusia justiitsministeeriumide esindajad. Samuti tutvustas justiitsminister Poola kolleegile oma valdkonna prioriteete EL eesistumise ajal. “Meie eesmärgiks parem õigusloome, ühisturu ja turvalisuse küsimustega tegelemine. Samuti on väga oluline kõik, mis puudutab e-õiguskeskkonna (eJustice) arendamist,” rääkis Reinsalu. Poola toetas Eesti eesistumise prioriteete. Ministrid külastasid ühiselt ka Varssavi Ülestõusu muuseumi.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus Poola kolleegiga

15.02.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu viibis täna visiidil Poolas, kus kohtuS nende justiitsministri Zbigniew Ziobroga, et arutada kommunistlike režiimide kuritegude uurimise küsimust ning tutvustada justiitsvaldkonna prioriteete Eesti EL eesistumise ajal. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas kohtumisel, et kommunismikuritegude uurimine on meie kohustus ja Poola koostöö selles vallas on meile väga oluline. „Teemaga tuleb ekspertide tasemel edasi tegeleda ning panna paika selge ajakava,“ ütles Reinsalu. 23. augustil 2015 võtsid kaheksa riigi esindajad vastu ühisavalduse kommunismikuritegude uurimiseks rahvusvahelise asutuse moodustamiseks ja otsustasid selle teemaga tegelemiseks kutsuda kokku ekspertgrupi. Ühisavalduse tegid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Gruusia justiitsministeeriumide esindajad. Samuti tutvustas justiitsminister Poola kolleegile oma valdkonna prioriteete EL eesistumise ajal. “Meie eesmärgiks parem õigusloome, ühisturu ja turvalisuse küsimustega tegelemine. Samuti on väga oluline kõik, mis puudutab e-õiguskeskkonna (eJustice) arendamist,” rääkis Reinsalu. Poola toetas Eesti eesistumise prioriteete. Ministrid külastasid ühiselt ka Varssavi Ülestõusu muuseumi.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kriminaalmenetlus muutub kiiremaks

13.02.2017. Justiitsministeerium edastas arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetlusseadustiku revisjoni väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal inimeste põhiõiguste kaitse. „Seni suurim reform Eesti kriminaalmenetluses toimus 2004. aastal, kui jõustus praegu kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ning tunnistati kehtetuks kriminaalmenetluse koodeks. See seadustik on juba kahel korral läbinud suured põhimõttelised muudatused ning lisaks on tehtud mitukümmend üksikute probleemide lahendamiseks vajalikku täiendust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Suurematest muudatustest saab välja tuua, et 2011. aastal täiendati seadustikku võistleva kohtumenetluse osaga ning 2016. aastal jõustusid muudatused, millega parandati isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitset kriminaalmenetluse läbiviimisel. „Kõigi nende muudatuste tulemusel on seaduse tekst paratamatult muutunud hüplikuks ning kohati ebasüsteemseks. Samuti on viimase kümne aasta jooksul muutunud infotehnoloogilised võimalused, mida kehtiv seadus suurel määral arvesse ei võta. Senine praktika on näidanud, et mitmed seni tehtud valikutest ei pruugi enam asjakohased ja otstarbekad olla, vaid neid tuleks uuesti hinnata ning vajadusel muuta,“ selgitas Reinsalu. Minister rõhutas, et sellega on võimalik vältida menetluses tarbetut bürokraatiat ning säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal isikute põhiõiguste kaitse. Nende probleemide lahendamiseks algataski justiitsministeerium 2016. aasta alguses kriminaalmenetluse revisjoni, mille tarbeks loodi komisjon, kuhu kuuluvad riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, advokatuuri, prokuratuuri ja siseministeeriumi esindajad. Praegu on tegemist revisjoni esimese etapiga, mis on planeeritud kestma kuni 2017. aasta teise pooleni ning millega on kavas ellu viia need revisjoni käigus väljapakutavad muudatused, mis ei nõua süsteemseid muudatusi ja ümberkorraldusi seadustiku tekstis, vaid on vajalikud kriminaalmenetluse kuluefektiivsuse saavutamiseks ning on võimalik ellu viia olemasoleva seadustiku raames väheste muudatuste tegemisega. Väljatöötamiskavatsuses on käsitletud selliseid teemasid nagu üleminek digitaliseeritud kriminaalmenetlusele, digitaalsete tõendite kasutamise võimaluste laiendamine,  eeluurimiskohtunike süsteemi muutmine ning tõendite vormistamisel dubleerimise vältimine. Eelnõu väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Arvamusi selle kohta ootab justiitsministeerium kuni 9. märtsini.  Kriminaalmenetlusõiguse revisjoni viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õiguse revisjon“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi