Uudised erinevatest allikatest

Eesti toetab tugeva Euroopa prokuratuuri loomist

8.12.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu osales 8. detsembril ELi justiits- ja siseministrite nõukogul, kus rõhutas vajadust tagada tõhus EL finantshuvide kaitse kriminaalõiguse kaudu ning kinnitas Eesti valmisolekut liikuda edasi Euroopa prokuratuuri (EPPO) loomisega. „Euroopa Liidu finantshuvid on meie kõigi huvid ning kuigi ELi asutamise leping ei kohusta meid Euroopa prokuratuuri looma, peame me tegema poliitilise valiku, et tagada ELi maksumaksjate õige ja sihipärane kasutamine,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister kinnitas, et Eesti hinnangul oleks EPPO vajalik struktuur, mis tagaks sõltumatu menetluse läbiviimise EL finantsvahendite väärkasutamisega seotud kuritegudes. „Euroopa prokuratuur peab olema tugev, et täita temale pandud ülesanded. Tugev Euroopa prokuratuur on võimalik ainult siis, kui selle tegevusse panustavad kõik liikmesriigid. Me oleme püüdnud leida kõigile sobiliku kompromissi juba üle kolme aasta ning me oleme praegu hetkes, kui meil tuleb võtta vastu olulisi otsuseid. Ma kahtlen, kas ja kui palju meil on võimalik EPPO asutamise määruse eelnõu paremaks teha – juristidena ei jää me kunagi tekstiga rahule. Nüüd on aeg edasi liikuda ja Eesti hinnangul on laual olev kompromissettepanek väga hea ning me oleme valmis seda toetama.“ Euroopa prokuratuuri asutamine eeldab ELi liikmesriikide ühehäälset otsust. Ministri hinnangul tuleks sellest põhimõttest kinni pidada. Euroopa prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad ELi finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada ELi eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa prokuratuur. Eile, 7. detsembril kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga, õigusküsimuste voliniku Vera Jourovaga, mitme Euroopa Parlamendi liikmega ning teiste ELi kõrgetasemeliste ametnikega. Kohtumistel arutati peamiselt Eesti prioriteete ning eesmärke eelseisval Eesti ELi nõukogu eesistumisel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2017. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega esitada hiljemalt 10. jaanuariks 2017 Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2017). Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis kogunes üüriõiguse ümarlaud

02.12.2016 Justiitsministeeriumis kogunes täna pärastlõunal üüriõiguse ekspertide ja asjasse puutuvate organisatsioonide ümarlaud, kus arutati küsimuse üle, kas üürileandjate õiguste suurendamine ja üürnike õiguste vähendamine kasvataks Eesti üüriturgu. „Peame seisma selle eest, et ausatel inimestel oleks rohkem motivatsiooni ja julgust enda kortereid üürile anda ning selleks peavad olema neile tagatud seaduslikud õigused. Rohkem üüripindasid tähendab ka elavamat üüriturgu, õiglasemat konkurentsi ning paremaid hindasid üürnikele. Ei ole normaalne olukord, kus ausad üürileandjad peavad muretsema puuküürnike või selle pärast, et nad on sunnitud korteris pärast lühiajalist väljaüürimist kapitaalremondi tegema, sest see on ära lagastatud. Sel põhjusel koguneski täna ümarlaud, kus arutati üüriõiguse kaasajastamise küsimusi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Ministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli sellel aastal tehtud analüüsist selgus, et Eesti üüriõiguses on Euroopa Liidus n.ö keskmine. Teatud küsimustes on selles aga vastuolulisi, liiga üldsõnalisi või piiravaid lahendusi. Need teemad on üüri tõstmise alused; üürileandja võimalused lepingu lõpetamiseks, kui üürnik maksetega viivitab; remondi tegemise kohustuse vabalt kokku lepitav jaotus; üürniku võimalused lepingu lõpetamiseks ja leppetrahvide küsimus. Nende probleemide analüüsimiseks ja võimalike muudatuste väljapakkumiseks tellisime Tartu ülikoolilt analüüsi, mis valmib selle aasta lõpuks. Ümarlaual osalesid nii kohtunikud erinevatest kohtuastmetest, omanike keskliidu, Eesti kinnisvarafirmade liidu, Eesti linnade liidu, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tartu ülikooli, erinevate omavalitsuste, Kredexi esindajad ning kinnisvara investeeringute teemadega tegelevad inimesed.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis kogunes üüriõiguse ümarlaud

02.12.2016 Justiitsministeeriumis kogunes täna pärastlõunal üüriõiguse ekspertide ja asjasse puutuvate organisatsioonide ümarlaud, kus arutati küsimuse üle, kas üürileandjate õiguste suurendamine ja üürnike õiguste vähendamine kasvataks Eesti üüriturgu. „Peame seisma selle eest, et ausatel inimestel oleks rohkem motivatsiooni ja julgust enda kortereid üürile anda ning selleks peavad olema neile tagatud seaduslikud õigused. Rohkem üüripindasid tähendab ka elavamat üüriturgu, õiglasemat konkurentsi ning paremaid hindasid üürnikele. Ei ole normaalne olukord, kus ausad üürileandjad peavad muretsema puuküürnike või selle pärast, et nad on sunnitud korteris pärast lühiajalist väljaüürimist kapitaalremondi tegema, sest see on ära lagastatud. Sel põhjusel koguneski täna ümarlaud, kus arutati üüriõiguse kaasajastamise küsimusi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Ministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli sellel aastal tehtud analüüsist selgus, et Eesti üüriõiguses on Euroopa Liidus n.ö keskmine. Teatud küsimustes on selles aga vastuolulisi, liiga üldsõnalisi või piiravaid lahendusi. Need teemad on üüri tõstmise alused; üürileandja võimalused lepingu lõpetamiseks, kui üürnik maksetega viivitab; remondi tegemise kohustuse vabalt kokku lepitav jaotus; üürniku võimalused lepingu lõpetamiseks ja leppetrahvide küsimus. Nende probleemide analüüsimiseks ja võimalike muudatuste väljapakkumiseks tellisime Tartu ülikoolilt analüüsi, mis valmib selle aasta lõpuks. Ümarlaual osalesid nii kohtunikud erinevatest kohtuastmetest, omanike keskliidu, Eesti kinnisvarafirmade liidu, Eesti linnade liidu, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tartu ülikooli, erinevate omavalitsuste, Kredexi esindajad ning kinnisvara investeeringute teemadega tegelevad inimesed.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Seaduse tekst peab olema kasutajale arusaadav

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel, 24. korda peetaval õiguskeelepäeval peetud kõnes, et seaduse tekstid peavad ajastul, kus need on kõigile digitaalselt kättesaadavad, olema arusaadavad kõigile lugejatele, mitte vaid juristidele. „On mitmeid asjaolusid, mida õiguslooja peab seaduskeele selguse puhul arvestama. Esiteks peab ta arvesse võtma, kes on seaduse adressaat. Riigikohus on oma otsuses välja öelnud, et normi õigusselguse hindamisel peab arvesse võtma seda, kas see on suunatud tavakodanikele, suurettevõtetele või avalikele teenistujatele. Teiseks oluliseks teguriks on, kas säte piirab inimese õigusi ja paneb talle kohustusi. Sellised sätted peavad olema selgemad ja täpsemad,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Suurbritannia valitsuse tellimusel on tehtud uuring selle kohta, kes Suurbritannias seadustekste kasutavad ja kuidas neist aru saavad. Kui 1990. aastatel loeti seadust eelkõige paberil ja lugejateks olid peamiselt juristid, siis tänapäeval on elektrooniliste seaduste lugejaks üldjuhul tavainimesed ehk mittejuristid. „Selle näite järgi võib arvata, et ega meilgi ole olukord teistsugune. Pärast seda, kui trükiväljaande asemel ilmuvad seadused elektrooniliselt, on seadus kättesaadav suuremale hulgale inimestele, ka tavakodanikele. Selline lugejaskonna muutumine suurendab vajadust, et seadus oleks kirja pandud lihtsalt ja arusaadavalt ning et ta oleks kergesti leitav,“ rõhutas justiitsminister. Reinsalu sõnul tuleks neile muutunud oludele seadusi luues mõelda. „Üks lihtne moodus, kuidas juhtida lugeja õige tekstini, on sõnastada arusaadavamalt muutmisseaduse pealkiri, näiteks öeldes kohe pealkirjas, miks on vaja seadust muuta. Väike asi, mida on lihtne ellu viia. Kuid arvestades lugejaskonna muutust leian, et see on seaduse lugejale suur vastutulek,“ ütles minister.  Justiitsministeerium on selgemaid pealkirju viimasel ajal praktiseerinud. Kui vana malli järgi oleks näiteks muutmisseaduse pealkiri olnud lihtsalt avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus – ja sarnase pealkirjaga õigusakte võib internetist leida kümneid –, siis uue malli järgi on see Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest tulenev avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Seaduse tekst peab olema kasutajale arusaadav

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel, 24. korda peetaval õiguskeelepäeval peetud kõnes, et seaduse tekstid peavad ajastul, kus need on kõigile digitaalselt kättesaadavad, olema arusaadavad kõigile lugejatele, mitte vaid juristidele. „On mitmeid asjaolusid, mida õiguslooja peab seaduskeele selguse puhul arvestama. Esiteks peab ta arvesse võtma, kes on seaduse adressaat. Riigikohus on oma otsuses välja öelnud, et normi õigusselguse hindamisel peab arvesse võtma seda, kas see on suunatud tavakodanikele, suurettevõtetele või avalikele teenistujatele. Teiseks oluliseks teguriks on, kas säte piirab inimese õigusi ja paneb talle kohustusi. Sellised sätted peavad olema selgemad ja täpsemad,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Suurbritannia valitsuse tellimusel on tehtud uuring selle kohta, kes Suurbritannias seadustekste kasutavad ja kuidas neist aru saavad. Kui 1990. aastatel loeti seadust eelkõige paberil ja lugejateks olid peamiselt juristid, siis tänapäeval on elektrooniliste seaduste lugejaks üldjuhul tavainimesed ehk mittejuristid. „Selle näite järgi võib arvata, et ega meilgi ole olukord teistsugune. Pärast seda, kui trükiväljaande asemel ilmuvad seadused elektrooniliselt, on seadus kättesaadav suuremale hulgale inimestele, ka tavakodanikele. Selline lugejaskonna muutumine suurendab vajadust, et seadus oleks kirja pandud lihtsalt ja arusaadavalt ning et ta oleks kergesti leitav,“ rõhutas justiitsminister. Reinsalu sõnul tuleks neile muutunud oludele seadusi luues mõelda. „Üks lihtne moodus, kuidas juhtida lugeja õige tekstini, on sõnastada arusaadavamalt muutmisseaduse pealkiri, näiteks öeldes kohe pealkirjas, miks on vaja seadust muuta. Väike asi, mida on lihtne ellu viia. Kuid arvestades lugejaskonna muutust leian, et see on seaduse lugejale suur vastutulek,“ ütles minister.  Justiitsministeerium on selgemaid pealkirju viimasel ajal praktiseerinud. Kui vana malli järgi oleks näiteks muutmisseaduse pealkiri olnud lihtsalt avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus – ja sarnase pealkirjaga õigusakte võib internetist leida kümneid –, siis uue malli järgi on see Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest tulenev avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Juriidilise isiku juhatus võib varsti asuda ka välisriigis

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis võimaldab tulevikus juriidilise isiku juhatusel asuda ka väljaspool Eestit ning seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist. „Muudatuse eesmärk laiemalt on elavdada majanduskeskkonda läbi juriidiliste isikute juhtimise paindlikumaks muutmise. Peame käima kaasas infotehnoloogiliste uuendustega ning olema selles vallas eeskujuks ka teistele riikidele, pakkudes äriühingute juhtimiseks võimalusi kaasaegsete e-lahenduste kasutamiseks. Hetkel kehtiv reegel, et teatud kindlate Eesti juriidilise isiku liikide, nagu näiteks osaühingute ja aktsiaseltside, juhatus peab asuma Eestis, on ajale jalgu jäänud,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Näiteks teeb see nõue ministri sõnul Eesti e-residentidele vähem atraktiivseks ja seda olukorda tuli ärikeskkonna kaasajastamiseks muuta. Selleks, et muudatust ei hakataks kuritarvitama, on eelnõus lahendusena välja pakutud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise. Kontaktisiku nõue on tuntud juba kehtivas õiguses, kuid eelnõuga muutub see täpsemaks. See tähendab, et kontaktisik tuleb nimetada vaid juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis. Välisriigi äriühingute filiaalide jaoks kehtiv kontaktisiku regulatsioon ei muutu. Lisaks kehtestatakse eelnõuga põhimõte, et kõik ettevõtjad, sh füüsilisest isikust ettevõtjad ning välismaa äriühingute filiaalid peavad äriregistrile esitama oma elektronposti aadressi. Eelnõus olevate muudatuste kehtima hakkamise järel saab kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate ja filiaalidega kontakteeruda elektronposti aadressi kaudu ning suurenevad võimalused paberivabaks suhtluseks ettevõtjate ja riigi vahel. Hinnanguliselt ei ole äriregistrile oma elektronposti aadressi esitanud ca 7 % kõigist registrisse kantud ettevõtjatest ja välismaa äriühingu filiaalidest. Minister tõi välja ka selle, et eelnõu näeb siiski ette erandid mõningate juriidiliste isikute liikidele, nagu näiteks finantssektori ettevõtjad, kelle juhatus peab jätkuvalt asuma Eestis. „Seda nõuab nii finantssektori spetsiifika kui ka Euroopa Liidus kehtiv regulatsioon,“ selgitas Reinsalu. Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Juriidilise isiku juhatus võib varsti asuda ka välisriigis

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis võimaldab tulevikus juriidilise isiku juhatusel asuda ka väljaspool Eestit ning seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist. „Muudatuse eesmärk laiemalt on elavdada majanduskeskkonda läbi juriidiliste isikute juhtimise paindlikumaks muutmise. Peame käima kaasas infotehnoloogiliste uuendustega ning olema selles vallas eeskujuks ka teistele riikidele, pakkudes äriühingute juhtimiseks võimalusi kaasaegsete e-lahenduste kasutamiseks. Hetkel kehtiv reegel, et teatud kindlate Eesti juriidilise isiku liikide, nagu näiteks osaühingute ja aktsiaseltside, juhatus peab asuma Eestis, on ajale jalgu jäänud,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Näiteks teeb see nõue ministri sõnul Eesti e-residentidele vähem atraktiivseks ja seda olukorda tuli ärikeskkonna kaasajastamiseks muuta. Selleks, et muudatust ei hakataks kuritarvitama, on eelnõus lahendusena välja pakutud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise. Kontaktisiku nõue on tuntud juba kehtivas õiguses, kuid eelnõuga muutub see täpsemaks. See tähendab, et kontaktisik tuleb nimetada vaid juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis. Välisriigi äriühingute filiaalide jaoks kehtiv kontaktisiku regulatsioon ei muutu. Lisaks kehtestatakse eelnõuga põhimõte, et kõik ettevõtjad, sh füüsilisest isikust ettevõtjad ning välismaa äriühingute filiaalid peavad äriregistrile esitama oma elektronposti aadressi. Eelnõus olevate muudatuste kehtima hakkamise järel saab kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate ja filiaalidega kontakteeruda elektronposti aadressi kaudu ning suurenevad võimalused paberivabaks suhtluseks ettevõtjate ja riigi vahel. Hinnanguliselt ei ole äriregistrile oma elektronposti aadressi esitanud ca 7 % kõigist registrisse kantud ettevõtjatest ja välismaa äriühingu filiaalidest. Minister tõi välja ka selle, et eelnõu näeb siiski ette erandid mõningate juriidiliste isikute liikidele, nagu näiteks finantssektori ettevõtjad, kelle juhatus peab jätkuvalt asuma Eestis. „Seda nõuab nii finantssektori spetsiifika kui ka Euroopa Liidus kehtiv regulatsioon,“ selgitas Reinsalu. Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi