Uudised erinevatest allikatest

Ministeerium soovib kuriteoga tekitatud kahju aegumistähtaega pikendada

18.10.2016 Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse kuriteoga tekitatud kahju osas pikendada kohtuotsusega tuvastatud nõude aegumistähtaega 10lt aastalt näiteks 30 aastale. „On absurdne, et teatud inimesed tekitavad riigile oma ohvrile või riigile suurt kahju ja jätavad selle lihtsalt tasumata. Ühel hetkel need nõuded aga aeguvad. Antud väljatöötamiskavatsusest peakski kasu olema just selliste juhtumite puhul,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiv aegumistähtaeg jõustus 2011. aastal võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse vastuvõtmisega. „Muudatuse eesmärk oli toona parandada nende inimeste olukorda, kes majanduskriisi tõttu olid raskustesse sattunud, kuid ei arvestanud sellega, et leevendas ka nende inimeste olukorda, kelle võlad olid tekkinud kuritegude tõttu. Seetõttu soovimegi praegu need kaks asja teineteisest eristada,“ selgitas Reinsalu. Täpsemalt on soov pikendada aegumistähtaega kuriteoga tekitatud kahjuhüvitamise nõuete puhul. Hetkel kehtib reegel, et kuriteoga tekitatud kahjunõue, mille kohus on oma lahendiga tunnustanud, aegub kümne aasta jooksul. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks see olla kindlasti pikem, näiteks 30 aastat.  Justiitsministeerium ootab tagasisidet selle kohta, kas kuriteo toimepanemine peab olema tuvastatud kohtuotsusega või piisab sellest, et kahju tekitamine on tuvastatud tsiviilkohtu poolt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ministeerium soovib kuriteoga tekitatud kahju aegumistähtaega pikendada

18.10.2016 Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse kuriteoga tekitatud kahju osas pikendada kohtuotsusega tuvastatud nõude aegumistähtaega 10lt aastalt näiteks 30 aastale. „On absurdne, et teatud inimesed tekitavad riigile oma ohvrile või riigile suurt kahju ja jätavad selle lihtsalt tasumata. Ühel hetkel need nõuded aga aeguvad. Antud väljatöötamiskavatsusest peakski kasu olema just selliste juhtumite puhul,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiv aegumistähtaeg jõustus 2011. aastal võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse vastuvõtmisega. „Muudatuse eesmärk oli toona parandada nende inimeste olukorda, kes majanduskriisi tõttu olid raskustesse sattunud, kuid ei arvestanud sellega, et leevendas ka nende inimeste olukorda, kelle võlad olid tekkinud kuritegude tõttu. Seetõttu soovimegi praegu need kaks asja teineteisest eristada,“ selgitas Reinsalu. Täpsemalt on soov pikendada aegumistähtaega kuriteoga tekitatud kahjuhüvitamise nõuete puhul. Hetkel kehtib reegel, et kuriteoga tekitatud kahjunõue, mille kohus on oma lahendiga tunnustanud, aegub kümne aasta jooksul. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks see olla kindlasti pikem, näiteks 30 aastat.  Justiitsministeerium ootab tagasisidet selle kohta, kas kuriteo toimepanemine peab olema tuvastatud kohtuotsusega või piisab sellest, et kahju tekitamine on tuvastatud tsiviilkohtu poolt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist

14.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas täna Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul Luksemburgis toetust Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomisele, mis hakkab uurima Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Samuti andis minister kolleegidele üle kirja, mis puudutab kommunismikuritegude uurimist. „Tõhusa Euroopa Prokuratuuri asutamine on võimalik üksnes liikmesriikide ühehäälse otsuse alusel ja see peab olema tugev institutsioon,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri hinnangul on EPPO asutamisel ka väga oluline hinnata põhjalikult prokuratuuri asutamisega kaasnevaid kulusid, et vältida olukorda, kus EPPO toimimisega kaasnevad kulud oleksid ebaproportsionaalselt kõrged.  „Eesti seisukoht on ka see, et tulevikus tasub kindlasti kaaluda Euroopa Prokuratuuri pädevuse laiendamise võimalust ka teistele piiriülestele rasketele kuritegudele. Kutsume Euroopa Liitu üles analüüsima ja hindama liikmesriikide karistuõiguse ühtlustamise vajadust ja võimalikkust näiteks inimsusevastaste kuritegude osas,“ märkis minister.   Euroopa Prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad EL finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada EL eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhtiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa Prokuratuur.  Lisaks arutasid ministrid ka Euroopa Komisjon 2012. aasta suvel esitatud direktiivi eelnõu, millega soovitakse tõhustada EL finantshuvide kaitset kriminaalõiguslike vahenditega. Lisaks andis justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumisel üle kirja ja raporti võimalike edasiste sammude kohta kommunismikuritegude uurimiseks asutuse loomiseks. Kiri anti riikide esindajatele, kes tegid 23. augustil 2015 Tallinnas Molotovi-Ribbentropi aastapäeval sellesisulise ühisavalduse. Avaldusele kirjutasid toona alla Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Gruusia, Poola ja Slovakkia justiitsministrid. „On väga tähtis astuda kommunismikuritegude uurimiseks konkreetseid samme, mistõttu loodan, et kolleegid teistest riikidest, kes selliste kuritegude tagajärjel kannatasid, annavad oma sisendi meie ettepanekutele, kuidas selles küsimuses edasi minna,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist

14.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas täna Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul Luksemburgis toetust Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomisele, mis hakkab uurima Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Samuti andis minister kolleegidele üle kirja, mis puudutab kommunismikuritegude uurimist. „Tõhusa Euroopa Prokuratuuri asutamine on võimalik üksnes liikmesriikide ühehäälse otsuse alusel ja see peab olema tugev institutsioon,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri hinnangul on EPPO asutamisel ka väga oluline hinnata põhjalikult prokuratuuri asutamisega kaasnevaid kulusid, et vältida olukorda, kus EPPO toimimisega kaasnevad kulud oleksid ebaproportsionaalselt kõrged.  „Eesti seisukoht on ka see, et tulevikus tasub kindlasti kaaluda Euroopa Prokuratuuri pädevuse laiendamise võimalust ka teistele piiriülestele rasketele kuritegudele. Kutsume Euroopa Liitu üles analüüsima ja hindama liikmesriikide karistuõiguse ühtlustamise vajadust ja võimalikkust näiteks inimsusevastaste kuritegude osas,“ märkis minister.   Euroopa Prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad EL finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada EL eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhtiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa Prokuratuur.  Lisaks arutasid ministrid ka Euroopa Komisjon 2012. aasta suvel esitatud direktiivi eelnõu, millega soovitakse tõhustada EL finantshuvide kaitset kriminaalõiguslike vahenditega. Lisaks andis justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumisel üle kirja ja raporti võimalike edasiste sammude kohta kommunismikuritegude uurimiseks asutuse loomiseks. Kiri anti riikide esindajatele, kes tegid 23. augustil 2015 Tallinnas Molotovi-Ribbentropi aastapäeval sellesisulise ühisavalduse. Avaldusele kirjutasid toona alla Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Gruusia, Poola ja Slovakkia justiitsministrid. „On väga tähtis astuda kommunismikuritegude uurimiseks konkreetseid samme, mistõttu loodan, et kolleegid teistest riikidest, kes selliste kuritegude tagajärjel kannatasid, annavad oma sisendi meie ettepanekutele, kuidas selles küsimuses edasi minna,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: ohtlikud kurjategijad peavad saama jäigema kohtlemise osaliseks

12.10.2016. Justiitsministeerium esitles täna uut poliitikat ohtlike kalduvuskurjategijate ja välisriikide kodanikest kurjategijate kohtlemiseks. „Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja ühiskonda kõige ohtlikumate kurjategijate eest ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime mõne muu ühiskonna turvatunnet oluliselt mõjutava teo. Meie eesmärk on tõhustada korduvalt vägivallatsenud isikute karistamist ning vähendada vanglast vabanenute retsidiivsust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks tahab ministeerium kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja loome võimaluse mõista eluaegne vangistus ka raske tervisekahjustuse, vägistamise või muu lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase iseloomuga teo.  „Muudame eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise ühiskonnale turvaliseks. Kui eluaegset vanglakaristust kandev isik on vangistuse vältel piisavalt pingutanud, et elada edas­pidi õiguskuulekalt ja oma teod heastada, siis saab ta võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumis­kontrolli alla,“ selgitas minister. Kui kohus soovib vägivallakuriteo eest varasemalt karistatud isikut vangistusest tingimisi vabastada, tuleb talle mõista karistus, mis pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele. „Ligi 70% isikutest vabaneb vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada. Seetõttu rakendame vanglast vabanenutele laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagame edaspidi vanglas parema vabanemisettevalmistuse,“ rõhutas Reinsalu. Samuti tutvustati täna ruumilise eripreventsiooni meedet. „Riik peab tagama, et välisriigi kodanikud ei saaks Eestis ohtlikke kuritegusid toime panna. Selleks tuleb pöörata senisest enam tähelepanu välismaalasest kurjategija lisakaristusena väljasaatmisele kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga,“ lausus Reinsalu. Tegemist on ettepanekutega avalikuks diskussiooniks ning ministeerium kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist. Manusena on lisatud materjalid nii ohtlike kalduvuskurjategijate kui ruumilise eripreventsiooni poliitikate kohta.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: ohtlikud kurjategijad peavad saama jäigema kohtlemise osaliseks

12.10.2016. Justiitsministeerium esitles täna uut poliitikat ohtlike kalduvuskurjategijate ja välisriikide kodanikest kurjategijate kohtlemiseks. „Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja ühiskonda kõige ohtlikumate kurjategijate eest ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime mõne muu ühiskonna turvatunnet oluliselt mõjutava teo. Meie eesmärk on tõhustada korduvalt vägivallatsenud isikute karistamist ning vähendada vanglast vabanenute retsidiivsust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks tahab ministeerium kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja loome võimaluse mõista eluaegne vangistus ka raske tervisekahjustuse, vägistamise või muu lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase iseloomuga teo.  „Muudame eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise ühiskonnale turvaliseks. Kui eluaegset vanglakaristust kandev isik on vangistuse vältel piisavalt pingutanud, et elada edas­pidi õiguskuulekalt ja oma teod heastada, siis saab ta võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumis­kontrolli alla,“ selgitas minister. Kui kohus soovib vägivallakuriteo eest varasemalt karistatud isikut vangistusest tingimisi vabastada, tuleb talle mõista karistus, mis pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele. „Ligi 70% isikutest vabaneb vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada. Seetõttu rakendame vanglast vabanenutele laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagame edaspidi vanglas parema vabanemisettevalmistuse,“ rõhutas Reinsalu. Samuti tutvustati täna ruumilise eripreventsiooni meedet. „Riik peab tagama, et välisriigi kodanikud ei saaks Eestis ohtlikke kuritegusid toime panna. Selleks tuleb pöörata senisest enam tähelepanu välismaalasest kurjategija lisakaristusena väljasaatmisele kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga,“ lausus Reinsalu. Tegemist on ettepanekutega avalikuks diskussiooniks ning ministeerium kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist. Manusena on lisatud materjalid nii ohtlike kalduvuskurjategijate kui ruumilise eripreventsiooni poliitikate kohta.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Korduvad roolijoodikud saavad karmimalt karistada

10.10.2016. Justiitsministeerium saadab täna valitsusse eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest. Samuti on plaanis kasutada mitmeid muid mõjutusvahendeid joobes juhtimise vähendamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riigi kohustus tagada oma kodanike turvalisus, sealhulgas liikluses. „Joobes sõidukijuhid ohustavad seda turvatunnet, kuna nende põhjustatud õnnetused on tihti väga raskete tagajärgedega. On teatud hulk inimesi, kes ei hooli korduvatest karistustest ja jätkavad purjus peaga sõitmist sellele vaatamata,“ rääkis ta. „Riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja justiitsministeerium on välja töötanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral,“ selgitas justiitsminister. Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist, milleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahetakse muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel. „Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile,“ tõi Reinsalu välja.  Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – s.t keegi sai raskelt viga või hukkus. „Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita,“ selgitas minister.    Samuti kehtestatakse kaassõitja väärtushinnanguid oluliselt muutev lähenemine joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole keelu- või käsuga ja selle eesmärk ei ole karistamine, vaid liikluskasvatuse olulise parandamise vajaduse teadvustamine. Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal. Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Korduvad roolijoodikud saavad karmimalt karistada

10.10.2016. Justiitsministeerium saadab täna valitsusse eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest. Samuti on plaanis kasutada mitmeid muid mõjutusvahendeid joobes juhtimise vähendamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riigi kohustus tagada oma kodanike turvalisus, sealhulgas liikluses. „Joobes sõidukijuhid ohustavad seda turvatunnet, kuna nende põhjustatud õnnetused on tihti väga raskete tagajärgedega. On teatud hulk inimesi, kes ei hooli korduvatest karistustest ja jätkavad purjus peaga sõitmist sellele vaatamata,“ rääkis ta. „Riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja justiitsministeerium on välja töötanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral,“ selgitas justiitsminister. Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist, milleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahetakse muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel. „Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile,“ tõi Reinsalu välja.  Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – s.t keegi sai raskelt viga või hukkus. „Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita,“ selgitas minister.    Samuti kehtestatakse kaassõitja väärtushinnanguid oluliselt muutev lähenemine joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole keelu- või käsuga ja selle eesmärk ei ole karistamine, vaid liikluskasvatuse olulise parandamise vajaduse teadvustamine. Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal. Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi