Uudised erinevatest allikatest

Justiitsminister: Otto Tiefi valitsus andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse

Täna tähistame riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse päeva. 22. september 1944 oli põhiseadusliku valitsuse eksiili mineku kuupäev, mille järgselt Eesti valitsus ei saanud kuni okupatsiooniaja lõpuni kokku tulla. Täna tähistab Eesti riik iseseisvuse taastamise järgselt vastupanuvõitluse päeva juba kümnendat korda. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on ülimalt oluline, et Eesti riik peab meeles ja tunnustab igal aastal mälestusüritusega Otto Tiefi valitsuse moodustamist ja neid inimesi välisteenistuses, tänu kellele me saame täna rääkida riiklikust järjepidevusest ja iseseisvast Eestist. „22. september on verstapost. Kolm päeva sai kahe okupatsioonirežiimi vahel sini-must-valge lipp Hermanni tornis lehvida, põhiseaduslik Eesti riik astus korraks ellu ja andis selge signaali, et niipea, kui olud võimaldasid, tegime meeleheitliku katse uuesti vabaks saada. Vastupanuvõitluse päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse,“ rõhutas justiitsminister. „Ühe väikese riigi iseseisvus pole kunagi iseenestmõistetav. Täna on põhjust öelda aitäh Eesti rahvale, et okupatsiooni ajal iseseisva Eesti unistus ei kustunud. Eriline tänu neile naistele ja meestele, kes rasketel aegadel omaenese elu hinnaga avaldasid vastupanu, kes võitlesid okupatsiooni vastu relvastatult ja relvastamata, kes astusid vastu metsavendadena, keda Eesti riigi kalliks pidamise eest arreteeriti, piinati ja tapeti, kuid kes hoidsid ikka üle põlvede hinges meie sini-must-valget lippu. Eesti riik oskab seda hinnata, et inimesed ei väsinud lootmast ja vastu panemast,“ ütles Reinsalu. „Riiklike tähtpäevade üks mõte on meeles pidada ajaloosündmusi ja seda, mis on meile oluline. 22. septembrit 1944 toomine tänapäeva annab meile võimaluse korraks mõelda, kuidas oleksime ise käitunud selles olukorras. Kas oleksime eeskujuks oma lastele nagu need vaprad mehed ja naised, kes astusid vastu okupatsioonivõimu terrorile.“ Kell 7.00 heiskasid kooliõpilased Eesti lipu Pika Hermanni torni, kell 9.00 asetas justiitsminister koos üliõpilastega Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahva poolt. Sellele järgneb kell 10.00 akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide austusavaldus Otto Tiefi valitsuse liikmetele Tallinna Metsakalmistul, Otto Tiefi haual, kus peab kõne justiitsminister Urmas Reinsalu. Õhtul kell 18.45 algab tudengite rongkäik Raekoja platsilt Vabaduse väljakule, misjärel toimub Vabadussõja võidusamba jalamil pidulik kõnekoosolek. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: Otto Tiefi valitsus andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse

Täna tähistame riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse päeva. 22. september 1944 oli põhiseadusliku valitsuse eksiili mineku kuupäev, mille järgselt Eesti valitsus ei saanud kuni okupatsiooniaja lõpuni kokku tulla. Täna tähistab Eesti riik iseseisvuse taastamise järgselt vastupanuvõitluse päeva juba kümnendat korda. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on ülimalt oluline, et Eesti riik peab meeles ja tunnustab igal aastal mälestusüritusega Otto Tiefi valitsuse moodustamist ja neid inimesi välisteenistuses, tänu kellele me saame täna rääkida riiklikust järjepidevusest ja iseseisvast Eestist. „22. september on verstapost. Kolm päeva sai kahe okupatsioonirežiimi vahel sini-must-valge lipp Hermanni tornis lehvida, põhiseaduslik Eesti riik astus korraks ellu ja andis selge signaali, et niipea, kui olud võimaldasid, tegime meeleheitliku katse uuesti vabaks saada. Vastupanuvõitluse päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse,“ rõhutas justiitsminister. „Ühe väikese riigi iseseisvus pole kunagi iseenestmõistetav. Täna on põhjust öelda aitäh Eesti rahvale, et okupatsiooni ajal iseseisva Eesti unistus ei kustunud. Eriline tänu neile naistele ja meestele, kes rasketel aegadel omaenese elu hinnaga avaldasid vastupanu, kes võitlesid okupatsiooni vastu relvastatult ja relvastamata, kes astusid vastu metsavendadena, keda Eesti riigi kalliks pidamise eest arreteeriti, piinati ja tapeti, kuid kes hoidsid ikka üle põlvede hinges meie sini-must-valget lippu. Eesti riik oskab seda hinnata, et inimesed ei väsinud lootmast ja vastu panemast,“ ütles Reinsalu. „Riiklike tähtpäevade üks mõte on meeles pidada ajaloosündmusi ja seda, mis on meile oluline. 22. septembrit 1944 toomine tänapäeva annab meile võimaluse korraks mõelda, kuidas oleksime ise käitunud selles olukorras. Kas oleksime eeskujuks oma lastele nagu need vaprad mehed ja naised, kes astusid vastu okupatsioonivõimu terrorile.“ Kell 7.00 heiskasid kooliõpilased Eesti lipu Pika Hermanni torni, kell 9.00 asetas justiitsminister koos üliõpilastega Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahva poolt. Sellele järgneb kell 10.00 akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide austusavaldus Otto Tiefi valitsuse liikmetele Tallinna Metsakalmistul, Otto Tiefi haual, kus peab kõne justiitsminister Urmas Reinsalu. Õhtul kell 18.45 algab tudengite rongkäik Raekoja platsilt Vabaduse väljakule, misjärel toimub Vabadussõja võidusamba jalamil pidulik kõnekoosolek. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Järgmisel aastal saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st

Alates 1. jaanuarist 2017 saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esmakordselt elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest. „Pere lagunemise korral on tihtipeale üks keerulisemaid küsimusi elatise kättesaamine vanemalt, kes lapsega enam koos ei ela. Eriti sellisel juhul, kui üks vanematest pole Eesti kodanik ega ela siin. Seega on Ameerika Ühendriikide konventsiooniga ühinemine kindlasti oluline sündmus, olles abiks nii mõnelegi Eesti üksikvanemale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Tegemist on „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooniga. Ameerika Ühendriigid olid esimene riik, kes konventsiooni 23. novembril 2007 allkirjastas, kuid seni poldud seda ratifitseeritud. Seega on USA 33.s riik, kes konventsiooniga ühineb. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2017. USA ratifitseeris konventsiooni 7. septembril. Eesti ühines konventsiooniga 1. augustil 2014. Lisaks kõigile Euroopa Liidu riikidele on konventsiooniga ühinenud ka Norra, Ukraina, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina. Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis, tuleb esmalt pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis. Täpsemalt saab selle kohta, milliseid samme on vaja teha ja milliseid dokumente esitada, lugeda JuristAitab veebilehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Järgmisel aastal saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st

Alates 1. jaanuarist 2017 saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esmakordselt elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest. „Pere lagunemise korral on tihtipeale üks keerulisemaid küsimusi elatise kättesaamine vanemalt, kes lapsega enam koos ei ela. Eriti sellisel juhul, kui üks vanematest pole Eesti kodanik ega ela siin. Seega on Ameerika Ühendriikide konventsiooniga ühinemine kindlasti oluline sündmus, olles abiks nii mõnelegi Eesti üksikvanemale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Tegemist on „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooniga. Ameerika Ühendriigid olid esimene riik, kes konventsiooni 23. novembril 2007 allkirjastas, kuid seni poldud seda ratifitseeritud. Seega on USA 33.s riik, kes konventsiooniga ühineb. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2017. USA ratifitseeris konventsiooni 7. septembril. Eesti ühines konventsiooniga 1. augustil 2014. Lisaks kõigile Euroopa Liidu riikidele on konventsiooniga ühinenud ka Norra, Ukraina, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina. Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis, tuleb esmalt pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis. Täpsemalt saab selle kohta, milliseid samme on vaja teha ja milliseid dokumente esitada, lugeda JuristAitab veebilehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama noortevaldkonna tegijaid

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja noortevaldkonna tunnustuskonkursi, mille eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning mõjukamaid algatusi nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil. Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi rõhutas, et noortevaldkonnas tegutsevad inimesed teevad tähtsat ja tänuväärset tööd. „Noorsootöös osalemine pakub noorele väärtuslikke kogemusi ja oskusi,“ märkis Ojakivi. „Just pühendunud noorsootöötaja võib olla see, kes aitab noorel leida oma tee ja kutsumuse.“  Tunnustuskonkursile saab esitada kandidaate üheteistkümnes kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing, aasta osaluskogu, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noortevaldkonna sõber/toetaja, aasta sündmus/algatus/koostöö noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. november. Kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Eesti Noorstootöö Keskuse veebilehel. Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas üleriigilised noorte- ja noorsooühingud, katusorganisatsioonid, koolid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused jne. Lõpliku ettepaneku kandidaatide riiklikuks tunnustamiseks teeb haridus- ja teadusministrile Eesti Noorsootöö Keskuse poolt moodustatud tunnustuskomisjon, kuhu kuuluvad ka noorte esindajad. Tunnustusauhinnad antakse üle järgmise aasta jaanuaris. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus India kolleegiga

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna India IT- ja justiitsministri Ravi Shankar Prasadiga. Arutati nii Eesti laevakaitsjate küsimust, kui tutvustati meie e-lahendusi. Urmas Reinsalu tõstatas India kolleegiga kohtudes 14 Eesti laevakaitsja küsimusega tegelemise ning kinnitas, et see teema on meie riigi jaoks väga oluline. Reinsalu avaldas lootust, et India teeb omalt poolt kõik, et juhtum kiire lahenduse saaks ning rõhutas seda, et loodetavasti saab lähiajal India poolt allkirjastatud ka kahepoolne leping karistatud isikute koduriiki ületoomiseks.   Reinsalu tutvustas India kolleegile Eesti e-lahendusi, s.h erinevaid digitaalseid registreid ning avaliku e-toimiku võimalusi. Räägiti ka sellest, et on oluline arendada rahvusvahelist koostööd küberkuritegevusega võitlemisel ning vahetada sellealaseid kogemusi. India minister ütles, et talle avaldab muljet Eesti tase küberkuritegevusega võitlemisel. Ta rõhutas, et ka võitluses terrorismiga on küberturvalisus äärmiselt oluline ning kindlasti peaksid riigid sellealast koostööd tegema.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus India kolleegiga

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna India IT- ja justiitsministri Ravi Shankar Prasadiga. Arutati nii Eesti laevakaitsjate küsimust, kui tutvustati meie e-lahendusi. Urmas Reinsalu tõstatas India kolleegiga kohtudes 14 Eesti laevakaitsja küsimusega tegelemise ning kinnitas, et see teema on meie riigi jaoks väga oluline. Reinsalu avaldas lootust, et India teeb omalt poolt kõik, et juhtum kiire lahenduse saaks ning rõhutas seda, et loodetavasti saab lähiajal India poolt allkirjastatud ka kahepoolne leping karistatud isikute koduriiki ületoomiseks.   Reinsalu tutvustas India kolleegile Eesti e-lahendusi, s.h erinevaid digitaalseid registreid ning avaliku e-toimiku võimalusi. Räägiti ka sellest, et on oluline arendada rahvusvahelist koostööd küberkuritegevusega võitlemisel ning vahetada sellealaseid kogemusi. India minister ütles, et talle avaldab muljet Eesti tase küberkuritegevusega võitlemisel. Ta rõhutas, et ka võitluses terrorismiga on küberturvalisus äärmiselt oluline ning kindlasti peaksid riigid sellealast koostööd tegema.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub taas esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate saab esitada 14. oktoobrini. „Vaprad on need inimesed, kes astuvad kurjategijatele vastu ja julgevad ohtlikus olukorras sekkuda. Kui keegi on hädas, ei tohi ühiskonna hoiak olla selline, et jäädakse passiivseks pealtvaatajaks. Kartma peavad kurjategijad, mitte ausad inimesed. Kutsun inimesi ka sel aastal esitama kandidaate, kes julgete tegude eest tunnustust väärivad,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelmisel aastal said aumärgi 11 vaprat inimest, neist viis alaealist. Näiteks aitasid märgi saanud vägivalla ja röövimise ohvreid, autoõnnetusse sattunuid jne. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet. Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 14. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil kart.repponen@just.ee. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab kriminaalpoliitika veebist. Samal aadressil saab pikemalt lugeda ka eelmistel aastatel aumärgi saanute lugusid.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi