Uudised erinevatest allikatest

Justiitsministeerium: omandireform pani aluse omanike ühiskonnale

Täna möödus omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisest 25 aastat. Sellega seoses toimus justiitsministeeriumis ümarlaud, kus tehti kokkuvõtteid ning arutati omandireformi pooleliolevaid küsimusi. Kohtumisel osalesid toonased omandireformi elluviijad, omanike liit, represseeritute ühendus, kirikute esindajad, rahandusministeeriumi ja Harju maavalitsuse esindajad. Ühiselt tõdeti, et omandireform andis Eesti majanduse arengule tugeva tõuke. Reformi käigus menetleti 144 000 tagastamisjuhtumit ja avalduse esitas 240 000 isikut. Praegu on menetlemisel veel alla 400 juhtumi. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et omandireform oli määratu tähtsusega pööre, kus Eesti ühiskond naasis okupatsioonist vabasse ühiskonda. „Okupatsioon võttis inimestelt omandiõiguse. Omandireform pani paika erastamise, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja maareformi alused. Reform lähtus printsiibist, et Eesti on 1918. aastal loodud riik,“ ütles minister Reinsalu. „Meil on seadusest tulenev kohustus otsustada omandireformi raames veel käesoleva aasta lõpuks sellised seni lahendamata juhtumid nagu Niguliste kiriku ja Petseri kloostri varade kompenseerimine õigusjärgsele omanikule. Need küsimused vajavad valitsuse otsust,“ selgitas justiitsminister. Justiitsministeeriumi reformiaegse kantsleri Mihkel Oviiri arvates on omandireformi tähtsust võimatu alahinnata. Tema sõnul sai tänu reformile kujuneda Eestis omanikkond ja omandisuhetele anti õiguslik selgus, see omakorda aga oli kaalukas eeldus, mis aitas majandusel arenema hakata. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium: omandireform pani aluse omanike ühiskonnale

Täna möödus omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisest 25 aastat. Sellega seoses toimus justiitsministeeriumis ümarlaud, kus tehti kokkuvõtteid ning arutati omandireformi pooleliolevaid küsimusi. Kohtumisel osalesid toonased omandireformi elluviijad, omanike liit, represseeritute ühendus, kirikute esindajad, rahandusministeeriumi ja Harju maavalitsuse esindajad. Ühiselt tõdeti, et omandireform andis Eesti majanduse arengule tugeva tõuke. Reformi käigus menetleti 144 000 tagastamisjuhtumit ja avalduse esitas 240 000 isikut. Praegu on menetlemisel veel alla 400 juhtumi. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et omandireform oli määratu tähtsusega pööre, kus Eesti ühiskond naasis okupatsioonist vabasse ühiskonda. „Okupatsioon võttis inimestelt omandiõiguse. Omandireform pani paika erastamise, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja maareformi alused. Reform lähtus printsiibist, et Eesti on 1918. aastal loodud riik,“ ütles minister Reinsalu. „Meil on seadusest tulenev kohustus otsustada omandireformi raames veel käesoleva aasta lõpuks sellised seni lahendamata juhtumid nagu Niguliste kiriku ja Petseri kloostri varade kompenseerimine õigusjärgsele omanikule. Need küsimused vajavad valitsuse otsust,“ selgitas justiitsminister. Justiitsministeeriumi reformiaegse kantsleri Mihkel Oviiri arvates on omandireformi tähtsust võimatu alahinnata. Tema sõnul sai tänu reformile kujuneda Eestis omanikkond ja omandisuhetele anti õiguslik selgus, see omakorda aga oli kaalukas eeldus, mis aitas majandusel arenema hakata. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Homme mälestatakse 75 aasta möödumist juuniküüditamisest

Homme, 14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Seetõttu võetakse installatsioon maha samal moel, kui see paigaldatud on. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Homme mälestatakse 75 aasta möödumist juuniküüditamisest

Homme, 14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Seetõttu võetakse installatsioon maha samal moel, kui see paigaldatud on. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: suurema majanduskasvu võti on parem konkurentsivõime

Tänasel Cobalti advokaadibüroo õiguskonverentsil kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti konkurentsivõime probleemidest ja ütles, et suurema majanduskasvu võti seisneb paremas konkurentsivõimes. Justiitsminister rõhutas, et Eesti majandus on jäänud kinni keskmise sissetuleku akvaariumi. Sealt jõukamatele riikidele järgi jõudmine on suurusjärgus raskem ülesanne kui keskmise sissetulekutaseme saavutamine. Enamik sarnaseid riike seda ministri sõnul suutnud pole. Reinsalu rääkis, et kui viimasel kahekümne aastaga on pool eesti SKP kasvust tulnud uue kapitali juurdevoolu tõttu, siis tänaseks on välisinvesteeringute osakaal languses. „See probleem kõrvuti tööturu kokkutõmbumise ja nullseisus tootlikkusega tähendab, et me ei realiseeri piisavalt oma konkurentsivõime potentsiaali,“ märkis ta.   Justiitsminister ütles, et Eesti konkurentsivõime kasv on vajalik seada kogu valitsuse poliitika keskseks ülesandeks. „Meil on täiesti reaalne saavutada täna neljaprotsendiline jätkusuutlik majanduskasv, kui suudame panustada konkurentsivõimesse enam, näitavad nii Eesti Panga kui Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangud,“ lausus Reinsalu. Läinud kuul tutvustas justiitsminister valitsusele raportit „Konkurentsivõime 2.0“, mis sisaldab 64 ettepanekut konkurentsivõime kasvuks, seades eesmärgiks paindlikuma tööturu, paremad investeerimisvõimalused ja väiksema halduskoormuse. Valitsus jätkab raporti arutamist lähitulevikus. Raport paneb ette moodustada peaministri juhtimisel püsivalt tegutsev konkuretsivõime nõukogu, et juhtida pidevat sellekohast poliitikat. „Peame enam ka konkurentsipiitikat kujundama vaba turu põhiseks. Mitmetes valdkondades on piirangud põhjendamatult jäigad ja turgu takistavad, olgu selleks tervis voi  keskkonnavaldkond,“ viitas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: suurema majanduskasvu võti on parem konkurentsivõime

Tänasel Cobalti advokaadibüroo õiguskonverentsil kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti konkurentsivõime probleemidest ja ütles, et suurema majanduskasvu võti seisneb paremas konkurentsivõimes. Justiitsminister rõhutas, et Eesti majandus on jäänud kinni keskmise sissetuleku akvaariumi. Sealt jõukamatele riikidele järgi jõudmine on suurusjärgus raskem ülesanne kui keskmise sissetulekutaseme saavutamine. Enamik sarnaseid riike seda ministri sõnul suutnud pole. Reinsalu rääkis, et kui viimasel kahekümne aastaga on pool eesti SKP kasvust tulnud uue kapitali juurdevoolu tõttu, siis tänaseks on välisinvesteeringute osakaal languses. „See probleem kõrvuti tööturu kokkutõmbumise ja nullseisus tootlikkusega tähendab, et me ei realiseeri piisavalt oma konkurentsivõime potentsiaali,“ märkis ta.   Justiitsminister ütles, et Eesti konkurentsivõime kasv on vajalik seada kogu valitsuse poliitika keskseks ülesandeks. „Meil on täiesti reaalne saavutada täna neljaprotsendiline jätkusuutlik majanduskasv, kui suudame panustada konkurentsivõimesse enam, näitavad nii Eesti Panga kui Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangud,“ lausus Reinsalu. Läinud kuul tutvustas justiitsminister valitsusele raportit „Konkurentsivõime 2.0“, mis sisaldab 64 ettepanekut konkurentsivõime kasvuks, seades eesmärgiks paindlikuma tööturu, paremad investeerimisvõimalused ja väiksema halduskoormuse. Valitsus jätkab raporti arutamist lähitulevikus. Raport paneb ette moodustada peaministri juhtimisel püsivalt tegutsev konkuretsivõime nõukogu, et juhtida pidevat sellekohast poliitikat. „Peame enam ka konkurentsipiitikat kujundama vaba turu põhiseks. Mitmetes valdkondades on piirangud põhjendamatult jäigad ja turgu takistavad, olgu selleks tervis voi  keskkonnavaldkond,“ viitas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Juuniküüditamisest möödub 75 aastat

14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta –, mis otsivad teed vabadusse ja tõusevad päeva jooksul taevasse. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin ning järk-järgult lastakse taeva poole pisaraid sümboliseerivad õhupallid. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka  Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Juuniküüditamisest möödub 75 aastat

14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta –, mis otsivad teed vabadusse ja tõusevad päeva jooksul taevasse. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin ning järk-järgult lastakse taeva poole pisaraid sümboliseerivad õhupallid. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka  Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi