Uudised erinevatest allikatest

Justiitsminister jätkab uute töökohtade viimist Ida-Virumaale

30.04.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis regionaalminister Arto Aasale kirja, milles toob välja, et Ida-Virumaad tuleb töökohtade loomisel käsitleda eriliselt ja viia sinna 1000 töökohta. Ministeerium on sinna seni viinud juba 400 töökohta ja langetas hiljuti otsuse vanglate keskapteegi ning registrite ja infosüsteemide keskuse IT-abi üksuse Ida-Virumaale paigutamiseks.  „Olen veendunud, et Ida-Virumaa integreerimisele suunatud tegevusi ei saa käsitleda tavapärase regionaalpoliitikana, vaid see on ennekõike sisejulgeolekuküsimus. Sellega tegelemisel peab arvesse võtma neidsamu asjatundjate riskihinnanguid, mis laiapindse riigikaitse planeerimiselgi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kirjas.  Ministri sõnul ei sa ülesande kaalukust arvestades pidada ületamatuks takistuseks selle täitmisel tekkivaid üksikuid ametkondlikke ebamugavusi. Reinsalu tõi välja, et justiitsministeerium astub uusi samme ametikohtade piirkonda viimiseks. „Nii oleme tänaseks otsustanud pealinnast välja Ida-Virumaale 2016. aastal viia vanglate keskapteegi Jõhvi ning 2017. aastal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abi üksuse Narva. Lisaks analüüsime riigi õigusabi määramise kompetentsikeskuse ning kohtute tsentraliseeritud haldusteenistuse loomist sellesse maakonda,“ rõhutas Reinsalu.  Vaadates justiitsministeeriumi seniseid samme riigi kohaloleku kasvatamiseks Ida-Virumaal, on viimase seitsme aasta jooksul oma valitsemisalas Ida-Virumaale paigutatud ligi 400 töökohta nii Viru vangla ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna näol. „Oleme valmis ka teistele riigiasutustele selles vallas oma teadmise jagama,“ märkis justiitsminister.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister jätkab uute töökohtade viimist Ida-Virumaale

30.04.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis regionaalminister Arto Aasale kirja, milles toob välja, et Ida-Virumaad tuleb töökohtade loomisel käsitleda eriliselt ja viia sinna 1000 töökohta. Ministeerium on sinna seni viinud juba 400 töökohta ja langetas hiljuti otsuse vanglate keskapteegi ning registrite ja infosüsteemide keskuse IT-abi üksuse Ida-Virumaale paigutamiseks.  „Olen veendunud, et Ida-Virumaa integreerimisele suunatud tegevusi ei saa käsitleda tavapärase regionaalpoliitikana, vaid see on ennekõike sisejulgeolekuküsimus. Sellega tegelemisel peab arvesse võtma neidsamu asjatundjate riskihinnanguid, mis laiapindse riigikaitse planeerimiselgi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kirjas.  Ministri sõnul ei sa ülesande kaalukust arvestades pidada ületamatuks takistuseks selle täitmisel tekkivaid üksikuid ametkondlikke ebamugavusi. Reinsalu tõi välja, et justiitsministeerium astub uusi samme ametikohtade piirkonda viimiseks. „Nii oleme tänaseks otsustanud pealinnast välja Ida-Virumaale 2016. aastal viia vanglate keskapteegi Jõhvi ning 2017. aastal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abi üksuse Narva. Lisaks analüüsime riigi õigusabi määramise kompetentsikeskuse ning kohtute tsentraliseeritud haldusteenistuse loomist sellesse maakonda,“ rõhutas Reinsalu.  Vaadates justiitsministeeriumi seniseid samme riigi kohaloleku kasvatamiseks Ida-Virumaal, on viimase seitsme aasta jooksul oma valitsemisalas Ida-Virumaale paigutatud ligi 400 töökohta nii Viru vangla ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna näol. „Oleme valmis ka teistele riigiasutustele selles vallas oma teadmise jagama,“ märkis justiitsminister.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Riik toetab õpilaskodude pidamist

Vabariigi Valitsus kiitis heaks määruse, mille kohaselt saavad koolide pidajad 1,3 miljoni euro ulatuses toetust õpilaskodude pidamiseks. Ühe õpilaskodukoha kohta eraldab riik 2000 eurot toetust aastas, kokku on kavas eraldada 1,3 miljonit eurot, aasta varem oli toetussumma suurus 1,29 miljonit eurot. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele tuginedes saavad toetust 34 kooli pidajat, neist 31 on kohalikud omavalitsused ja 3 erakooli pidajad. Õpilaskodutoetuse eraldamiseks sõlmitakse koolide pidajatega lepingud. Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul on riiklik õpilaskodude toetus suureks abiks toimetulekuraskustes peredest pärit lastele ning võimaldab neil põhiharidust omandada. „Siiski ei saa unustada, et õpilaskodus elamine ei saa olla lapsele püsivaks lahenduseks, lapse koht on ikka kodus. Õpilaskodu ei tohi võtta ära vastutust kodult ning ka kohalikult omavalitsuselt, kes peab peret toimetulekuraskuste korral toetama,“ lisas ta. Õpilaskodutoetust võib kasutada õpilaskodu õpilastega seotud personali- ja majandamiskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks. Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus, maavanema nõusolek ning lapsevanema nõusolek. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele kehtestab Vabariigi Valitsus õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning iga-aastaselt toetuse jaotuse koolide pidajate vahel. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: mingisugust „Panamat“ Eestist ei tule!

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei muuda äriühingu juhatuse liikme asukoha meie riigist väljapoole lubamine Eestit rahapesumaaks ja maksuparadiisiks, nagu on eelnõu kriitikud välja toonud. „Eesti ei muutu maksuparadiisiks, sest Eesti ärikeskkond ei ole võrreldav maksuparadiisidega - meil on avalik ja kõigile kättesaadav äriregister, lihtne ja efektiivne maksusüsteem, äriühingu juhatusse ja nõukogusse saavad kuuluda üksnes füüsilised, mitte aga juriidilised isikud, nagu see on võimalik paljudes nn maksuparadiisides,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu äriseadustiku eelnõud kommenteerides. Justiitsministeerium saatis aprilli keskel ministeeriumidele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks äriseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on ausate välisettevõtete majandustegevuse kergendamine. Eelnõuga soovitakse leevendada juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, mis ei peaks enam tulevikus asuma tingimata Eestis. Samas ei muudeta juriidilise isiku enda asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis. „Kriitika, et muudatuste tulemusena võiksime muutuda rahapesumaaks ja maksuparadiisiks ei ole pädev. Kuigi sellised võrdlused mõjuvad nn Panama lekke valguses pilkupüüdvana, ei haaku need eriti tegelikkusega,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul tugineb ettepanek paljuski Saksamaal aastast 2008 jõus oleva regulatsiooniga. „Saksamaad loetakse põhjendatult ausa ja konkurentsivõimelise ärikeskkonna eeskujuks. Lisaks tuleb tähele panna, et ka täna saavad välisriikide kodanikud kuuluda piiranguteta Eesti äriühingute juhtorganitesse. Seda nõuavad ka WTO reeglid,“ ütles Reinsalu. Minister rõhutas, et kokkuvõttes ei suurenda pakutud muudatus iseenesest välismaa variisikute kasutamise riski võrreldes olemasolevaga. Pigem loob antud eelnõu selles vallas suurema läbipaistvuse ja toetab ausaid ettevõtjaid. Nii võimaldab uus regulatsioon heausksel välismaisel ettevõtjal selgelt deklareerida, et äriühingu juhatus ei asu Eestis, see info on äriregistrist kõigile näha ja tehingupartnerid saavad seda arvestada, nt nõuda täiendavaid tagatisi. Justiitsministeerium ei alahinda samas kuidagi välismaiste variisikutega kaasnenud probleeme, selle põhjused on aga paljuski mujal kui kooskõlastamisele saadetud eelnõus. „Kavatsen neid küsimusi tõsiselt arutada kõigi huvigruppidega, kui eelnõule on tagasiside laekunud.“ „Panama lekkest aga lõpetuseks veel niipalju, et pean põhimõtteliselt valeks lähenemist, et me peaksime selle valguses oma ärikeskkonda nüüd tunduvalt rangemaks muutma. Vastupidi, meie ülesanne on hoopis tõestada, et aus ettevõtlus läbipaistva ärikeskkonnaga ja madala halduskoormusega riigis on mõistlikum kui kahtlased skeemid läbi maksuparadiiside, mis ühel või teisel moel lõpuks nagunii välja tulevad,“ ütles justiitsminister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: mingisugust „Panamat“ Eestist ei tule!

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei muuda äriühingu juhatuse liikme asukoha meie riigist väljapoole lubamine Eestit rahapesumaaks ja maksuparadiisiks, nagu on eelnõu kriitikud välja toonud. „Eesti ei muutu maksuparadiisiks, sest Eesti ärikeskkond ei ole võrreldav maksuparadiisidega - meil on avalik ja kõigile kättesaadav äriregister, lihtne ja efektiivne maksusüsteem, äriühingu juhatusse ja nõukogusse saavad kuuluda üksnes füüsilised, mitte aga juriidilised isikud, nagu see on võimalik paljudes nn maksuparadiisides,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu äriseadustiku eelnõud kommenteerides. Justiitsministeerium saatis aprilli keskel ministeeriumidele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks äriseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on ausate välisettevõtete majandustegevuse kergendamine. Eelnõuga soovitakse leevendada juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, mis ei peaks enam tulevikus asuma tingimata Eestis. Samas ei muudeta juriidilise isiku enda asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis. „Kriitika, et muudatuste tulemusena võiksime muutuda rahapesumaaks ja maksuparadiisiks ei ole pädev. Kuigi sellised võrdlused mõjuvad nn Panama lekke valguses pilkupüüdvana, ei haaku need eriti tegelikkusega,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul tugineb ettepanek paljuski Saksamaal aastast 2008 jõus oleva regulatsiooniga. „Saksamaad loetakse põhjendatult ausa ja konkurentsivõimelise ärikeskkonna eeskujuks. Lisaks tuleb tähele panna, et ka täna saavad välisriikide kodanikud kuuluda piiranguteta Eesti äriühingute juhtorganitesse. Seda nõuavad ka WTO reeglid,“ ütles Reinsalu. Minister rõhutas, et kokkuvõttes ei suurenda pakutud muudatus iseenesest välismaa variisikute kasutamise riski võrreldes olemasolevaga. Pigem loob antud eelnõu selles vallas suurema läbipaistvuse ja toetab ausaid ettevõtjaid. Nii võimaldab uus regulatsioon heausksel välismaisel ettevõtjal selgelt deklareerida, et äriühingu juhatus ei asu Eestis, see info on äriregistrist kõigile näha ja tehingupartnerid saavad seda arvestada, nt nõuda täiendavaid tagatisi. Justiitsministeerium ei alahinda samas kuidagi välismaiste variisikutega kaasnenud probleeme, selle põhjused on aga paljuski mujal kui kooskõlastamisele saadetud eelnõus. „Kavatsen neid küsimusi tõsiselt arutada kõigi huvigruppidega, kui eelnõule on tagasiside laekunud.“ „Panama lekkest aga lõpetuseks veel niipalju, et pean põhimõtteliselt valeks lähenemist, et me peaksime selle valguses oma ärikeskkonda nüüd tunduvalt rangemaks muutma. Vastupidi, meie ülesanne on hoopis tõestada, et aus ettevõtlus läbipaistva ärikeskkonnaga ja madala halduskoormusega riigis on mõistlikum kui kahtlased skeemid läbi maksuparadiiside, mis ühel või teisel moel lõpuks nagunii välja tulevad,“ ütles justiitsminister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab korruptsioonivastast ennetust riigi äriühingutes

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et toetada korruptsioonivastaseid ennetustegevusi riigi- ning kohalike omavalitsuste omanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Toetuse suurus on 7000 eurot. „Korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes on strateegiliselt oluline nii riigi läbipaistvuse kui ja julgeoleku seisukohalt. Samuti saab riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvaid äriühingud lugeda avaliku sektori osaks, mistõttu on nende juht- ja kontrollorganite liikmetele ühiskonna poolt kõrgemad ootused kui eraomanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Põhjuseks on see, et needsamad liikmed täidavad ka avalikku ülesannet,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Toetust saab taotleda korruptsioonijuhtumeid käsitlevate koolitusprogrammide väljatöötamiseks ja läbiviimiseks ning juhendmaterjali koostamiseks korruptsioonivältiva ärikeskkonna kohta. Projektiga seoses läbiviidavad koolitused ja muud tegevused ning koostatavad materjalid peavad olema sihtrühmadele tasuta. Konkursil võivad osaleda Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ning erõiguslikud juriidilised isikud. Projekti kestus peab olema kuni üks aasta ja tegevused (sh ettevalmistavad) peavad algama hiljemalt 2016. aasta augustis. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 20.05.2016 eesti keeles e-posti aadressile konkurss@just.ee, märgusõnaga „Korruptsiooni ennetus“.  Taotluste esitamise täpsemad tingimused on leitavad korruptsiooniveebist.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab korruptsioonivastast ennetust riigi äriühingutes

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et toetada korruptsioonivastaseid ennetustegevusi riigi- ning kohalike omavalitsuste omanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Toetuse suurus on 7000 eurot. „Korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes on strateegiliselt oluline nii riigi läbipaistvuse kui ja julgeoleku seisukohalt. Samuti saab riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvaid äriühingud lugeda avaliku sektori osaks, mistõttu on nende juht- ja kontrollorganite liikmetele ühiskonna poolt kõrgemad ootused kui eraomanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Põhjuseks on see, et needsamad liikmed täidavad ka avalikku ülesannet,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Toetust saab taotleda korruptsioonijuhtumeid käsitlevate koolitusprogrammide väljatöötamiseks ja läbiviimiseks ning juhendmaterjali koostamiseks korruptsioonivältiva ärikeskkonna kohta. Projektiga seoses läbiviidavad koolitused ja muud tegevused ning koostatavad materjalid peavad olema sihtrühmadele tasuta. Konkursil võivad osaleda Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ning erõiguslikud juriidilised isikud. Projekti kestus peab olema kuni üks aasta ja tegevused (sh ettevalmistavad) peavad algama hiljemalt 2016. aasta augustis. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 20.05.2016 eesti keeles e-posti aadressile konkurss@just.ee, märgusõnaga „Korruptsiooni ennetus“.  Taotluste esitamise täpsemad tingimused on leitavad korruptsiooniveebist.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandiga

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjorn Jaglandiga, kes viibib visiidil Eestis seoses Eesti poolse Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistumisega alates 18.maist. Kohtumistel kõneldi Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise prioriteetidest, Eesti-poolsest konventsioonide ratifitseerimisest ja seadusandluse inimõigusi puudutavatest muudatustest, samuti olukorrast Ukrainas, rändekriisist ja terrorismivastasest võitlusest. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et Eesti kavatseb jõustada terrorivastase Euroopa Nõukogu konventsiooni muudatused viivitusteta. „Sõda terrorismiga eeldab tugevat riikide ühisrinnet ja me ratifitseerime seadusemuudatused lähitulevikus,“ ütles justiitsminister. Reinsalu rõhutas vestluses Euroopa nõukogu peasekretäriga, et terrorina tuleb käsitleda ka Luganski ja Donetski separatistide tegevust. „Kui inimesed on äärmusliku tegevuse ja hoiakutega ning pöörduvad nende ühiskondade tuumväärtuste vastu, kes on neile pakkunud kodu, siis on neil ühiskondadel igati põhjendatud alus ennast kaitsta. Radikaliseerumise vastu tuleb jõuliselt tegutseda eriti haridusasutustes ja koolides, nagu on näidanud mitmete riikide kogemus. Samuti ei tohiks kõhelda mitteintegreerunud ekstremistide väljasaatmises. See on tõhus ja preventiivne meede," ütles Urmas Reinsalu. Eesti on Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja selle aasta 18. maist kuni 22. novembrini. Eesti eesistumise prioriteedid on laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ning inimõigused ja õigusriik internetis. Euroopa Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Eesti võtab eesistumise üle Bulgaarialt ning annab üle Küprosele novembris. Poliitiliselt esindab organisatsiooni eesistumise ajal eesistujariigi välisminister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi