Uudised erinevatest allikatest

Reinsalu: narkomaania on ülisuurte kahjudega globaalne probleem ühiskonnas

Justiitsminister Urmas Reinsalu osaleb New Yorgis 19.-21. aprillini ÜRO peaassambleel uimastiprobleemi-teemalisel erakorralisel istungjärgul (UNGASS). Kohtumisel võtavad ÜRO liikmesriigid vastu uue resolutsiooni rahvusvahelise narkopoliitika kohta. Resolutsioon käsitleb nii uimastiennetuse, -kontrolli kui ka uimastisõltlaste rehabilitatsiooni teemasid. 20. aprillil on justiitsministril sõnavõtt plenaaristungil. 21. aprillil juhatab justiitsminister ühte viiest peaassamblee paneelist. Reinsalu juhitav paneel käsitleb uusi väljakutseid ja ohte maailma uimastiprobleemi lahendamisel. Reinsalu sõnul on narkomaania ülisuurte kahjudega probleem Eesti ühiskonna jaoks, kuid narkovastases võitluses on vaja mõista, et probleem on paraku kasvav ja globaalne. „Peame panustama ka globaalsete lahenduste väljatöötamisse uimastite vastases võitluses. Debatt uimastiprobleemi üle on ÜROs olnud terav. On tõsi, et paljudel riikidel ja huvirühmadel on tahe muuta senist globaalset narkopoliitikat ning muuta oluliselt  liberaalsemaks karistuspoliitilist lähenemist uimastitarbimise osas,“ ütles justiitsminister.  „UNGASSil saab selgeks, milline on rahvusvaheline konsensus uimastipoliitika tuleviku osas. Sellel arutelul otsustatu mõju on tulevikus globaalsete suundade kujundamisel ja suhtumisel uimastitesse otsustava kaaluga,“ lisas Reinsalu.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: äriõigus peab e-residentsuse huvides muutuma paindlikumaks

Justiitsminister Urmas Reinsalu  saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega võib juriidilise isiku juhatus asuda tulevikus ka väljaspool Eestit ning võimaldatakse seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist.   Muudatuse eesmärk on muuta Eesti juriidiliste isikute juhtimist paindlikumaks ja võimaldada kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ning hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sh võimaldada asutada juriidilisi isikuid ning kuuluda nende juhtorganitesse. Kehtiva õiguse järgi peab aga Eesti juriidilise isiku juhatuse asukoht olema Eestis.   „Nõue, et näiteks äriühingu juhatus peab alati asuma Eestis, muudab Eesti e-residentide jaoks vähem-atraktiivseks, mistõttu töötasime välja vastava eelnõu. Äriõiguse reeglid peavad teenima, mitte takistama majanduse konkurentsivõimet. Me leidsime töötava lahenduse, mis tagab ka Eesti äriõiguse õiguskindluse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   „Oleme eelnõus lahendusena välja pakkunud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise,“ selgitas minister.    Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.   Juriidilised isikud peavad edaspidi esitama äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ka enda ja teatud juhtudel oma juhatuse aadressina näidatud koha kasutamise õigusele viitava dokumendi või selle koopia. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: äriõigus peab e-residentsuse huvides muutuma paindlikumaks

Justiitsminister Urmas Reinsalu  saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega võib juriidilise isiku juhatus asuda tulevikus ka väljaspool Eestit ning võimaldatakse seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist.   Muudatuse eesmärk on muuta Eesti juriidiliste isikute juhtimist paindlikumaks ja võimaldada kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ning hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sh võimaldada asutada juriidilisi isikuid ning kuuluda nende juhtorganitesse. Kehtiva õiguse järgi peab aga Eesti juriidilise isiku juhatuse asukoht olema Eestis.   „Nõue, et näiteks äriühingu juhatus peab alati asuma Eestis, muudab Eesti e-residentide jaoks vähem-atraktiivseks, mistõttu töötasime välja vastava eelnõu. Äriõiguse reeglid peavad teenima, mitte takistama majanduse konkurentsivõimet. Me leidsime töötava lahenduse, mis tagab ka Eesti äriõiguse õiguskindluse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   „Oleme eelnõus lahendusena välja pakkunud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise,“ selgitas minister.    Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.   Juriidilised isikud peavad edaspidi esitama äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ka enda ja teatud juhtudel oma juhatuse aadressina näidatud koha kasutamise õigusele viitava dokumendi või selle koopia. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Välismaal elavad eestlased saavad taas taotleda stipendiumi ja toetust

Rahvuskaaslaste programmi raames on välja kuulutatud kaks taotlusvooru: välismaal elavad eestlased saavad taas taotleda toetust eesti keele ja kultuuri õppeks ning väliseesti noored võivad kandideerida stipendiumile, et asuda õppima Eesti kõrg- või kutsekoolis. „Välismaal asuvate eesti koolide, lasteaedade ja seltside toetamine eesti keele õpetamisel ja eestikeelse hariduse andmisel on väga oluline, sest just emakeeleoskus ja side Eestiga on võtme-eeldusteks Eestisse tagasipöördumisel,“ märkis Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson. Ta lisas, et mitmed rahvuskaaslaste programmi stipendiumi toel Eestisse õppima asunud noored on varem õppinud eesti keelt mõnes eesti kogukonna loodud koolis. Stipendiumikonkurss väliseesti noortele Stipendiumikonkursil võetakse vastu taotlusi kahes kategoorias: tasemeõppeks ja keeleõppeks. Tasemeõppe stipendiumiga toetatakse väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Stipendium sisaldab elamis- ja sõidutoetust, samuti kaetakse vajadusel üliõpilase õppekoha maksumus, tervisekindlustus ja elamisloa riigilõiv. Keeleõppe stipendiumiga toetatakse eesti keele üheaastaseid õpinguid Tartu Ülikoolis. Stipendiumikonkursi taotlused tuleb esitada sihtasutusele Archimedes, elektrooniliselt esitades on tähtaeg 5. mail ja posti teel esitades 12. mail. Lisainfo Projektikonkurss eesti keele ja kultuuri õpetamiseks välismaal Projektikonkursiga toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist väliseesti kogukondades, laste- ja keelelaagrite korraldamist asukohamaades, logopeedilist nõustamist, õpetajate täienduskoolitust ja metoodilist abi ning õppereiside korraldamist Eestisse. Eesti Instituut ootab taotlusi juriidilistelt isikutelt kuni 1. maini. Lisainfo Taust Rahvuskaaslaste programmiga toetab Eesti riik välismaal elavaid eestlasi järjepidevalt alates 2004. aastast. Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 150 000-200 000 rahvuskaaslast. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti kohtusüsteem on Euroopa üks tõhusamaid

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub sellel nädalal avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabelist. „Eestil on taaskord põhjust rahul olla, meie kohtusüsteem on mitme näitaja põhjale Euroopa Liidu tõhusamate seas nagu näitab värskelt avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabel. Ka Euroopa Komisjoni pressikonverentsil märgiti Eestit kui positiivset näidet,“ütes justiitsminister Urmas Reinsalu. Eestis kulus 2014. aastal tsiviil- ja ärivaidluste lahendamiseks esimese astme kohtus keskmiselt 125 päeva, mis on Luksemburgi (103 päeva) ja Leedu (97 päeva) järel edetabeli kolmas tulemus. Kõige kauem võtab tüliküsimuste lahendamine aega Maltal (532 päeva) ja Küprosel (638 päeva). Haldusküsimuste lahendamiseks esimese astme kohtus kulus Eestis uuringu järgi 141 päeva, mis on tabeli neljas tulemus (lühim aeg Sloveenias 112 ja Rootsis 114 päeva). Tabelis kõrgel kohal ollakse ka Eesti kohtunike osalemises EL seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel (Sloveenia ja Iirimaa järel kolmas). Eesti on ka tabeli eesotsas riikide osas, kellel on kõige vähem pooleliolevaid kohtuasju 100 elaniku kohta, vastav näitaja on 1,6. Aastal 2012 oli vastav näitaja Eestis aga näiteks 2,8. Samuti paigutus Eestis tulemustabeli esimesse poolde kohtusüsteemi sõltumatuse tajumise osas. Kõrgeimad hinnangud kohtute sõltumatusele anti Soome (6,6), Taani (6,3) ja Holland (6,3) puhul, Eesti vastav näitaja oli 5,7. Madalaimad näitajad mõõdeti aga Slovakkias (2,6), Bulgaarias (2,7) ja Horvaatias (3,2). Eestis kulutatakse kohtutele 29 eurot ühe inimese kohta, olles võrdsel kohal Rumeeniaga. Enim kulutavad kohtutele Luksemburg (179 eur/in) ja Suurbritannia (155 eur/in). Kõige väiksemad kulud on Küprosel (25 eur/in). Euroopa Komisjon koostab ja avaldab EL justiitsvaldkonna tulemustabelit eesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kohtusüsteemi parandamisele ja reformimisele. Lisaks riikide individuaalsele hindamisele aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel tuvastada võimalikud puudujäägid ja toetab liikmesriike vajaduse korral struktuurireformide tegemisel õigusemõistmise valdkonnas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti kohtusüsteem on Euroopa üks tõhusamaid

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub sellel nädalal avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabelist. „Eestil on taaskord põhjust rahul olla, meie kohtusüsteem on mitme näitaja põhjale Euroopa Liidu tõhusamate seas nagu näitab värskelt avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabel. Ka Euroopa Komisjoni pressikonverentsil märgiti Eestit kui positiivset näidet,“ütes justiitsminister Urmas Reinsalu. Eestis kulus 2014. aastal tsiviil- ja ärivaidluste lahendamiseks esimese astme kohtus keskmiselt 125 päeva, mis on Luksemburgi (103 päeva) ja Leedu (97 päeva) järel edetabeli kolmas tulemus. Kõige kauem võtab tüliküsimuste lahendamine aega Maltal (532 päeva) ja Küprosel (638 päeva). Haldusküsimuste lahendamiseks esimese astme kohtus kulus Eestis uuringu järgi 141 päeva, mis on tabeli neljas tulemus (lühim aeg Sloveenias 112 ja Rootsis 114 päeva). Tabelis kõrgel kohal ollakse ka Eesti kohtunike osalemises EL seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel (Sloveenia ja Iirimaa järel kolmas). Eesti on ka tabeli eesotsas riikide osas, kellel on kõige vähem pooleliolevaid kohtuasju 100 elaniku kohta, vastav näitaja on 1,6. Aastal 2012 oli vastav näitaja Eestis aga näiteks 2,8. Samuti paigutus Eestis tulemustabeli esimesse poolde kohtusüsteemi sõltumatuse tajumise osas. Kõrgeimad hinnangud kohtute sõltumatusele anti Soome (6,6), Taani (6,3) ja Holland (6,3) puhul, Eesti vastav näitaja oli 5,7. Madalaimad näitajad mõõdeti aga Slovakkias (2,6), Bulgaarias (2,7) ja Horvaatias (3,2). Eestis kulutatakse kohtutele 29 eurot ühe inimese kohta, olles võrdsel kohal Rumeeniaga. Enim kulutavad kohtutele Luksemburg (179 eur/in) ja Suurbritannia (155 eur/in). Kõige väiksemad kulud on Küprosel (25 eur/in). Euroopa Komisjon koostab ja avaldab EL justiitsvaldkonna tulemustabelit eesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kohtusüsteemi parandamisele ja reformimisele. Lisaks riikide individuaalsele hindamisele aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel tuvastada võimalikud puudujäägid ja toetab liikmesriike vajaduse korral struktuurireformide tegemisel õigusemõistmise valdkonnas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamisel jõuti meelepärase kompromissini

Läbirääkimiste käigus partneritega jõuti üksmeelele, et uus süsteem peab ühendama lasteaiad ja lapsehoiud. Kui vahepeal tekitas vaidlusi lasteaias alla 3aastaste laste rühmades kõrgharidusega õpetajate vajalikkus, siis kokkulepitud kompromisslahenduse kohaselt peab olema lasteaiarühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad. Eesti Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille ütles kompromissi kommenteerides: „Kuna esimesed eluaastad on lapse kasvamisel otsustava tähtsusega, siis pean oluliseks kokkulepet, et koolieelsete lasteasutuste 1,5–3aastaste laste rühmades töötab professionaalne personal, kellest üks on kindlasti kõrgharidusega õpetaja. Tegu on õppeasutustega, kus pakutakse 1,5–7aastastele lastele nii alusharidust kui hoidu ja lähtutakse riikliku õppekava põhimõtetest ning õpikäsitusest“. Lapsehoiud muutuvad kvaliteetsemaks Väljatöötamisel oleva seaduse kohaselt saavad lapsehoiud taotleda alushariduse võimaldamise õigust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Samuti lepiti läbirääkimiste käigus kokku selles, et vaadatakse üle lapsehoidjatele kehtestatud kutse- ja koolituse nõuded, need peavad muutuma rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Seega muutub seaduse abiga paremaks ka lapsehoiu kvaliteet. Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Petersoni sõnul on kavas kehtestada sisulised nõuded lapsehoiule ja uuendada lapsehoidjate kutsestandardit. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamiskavatsuse järgi on alusharidus ja lapsehoid edaspidi ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust sünnist kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist. Kohalikud omavalitsused loovad kõigile 1,5-7aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalused lapsehoiuks ja alushariduse omandamiseks – seda võib korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori võimalusi. Alates 3aastastest lastest peab olema loodud võimalused alushariduseks lasteaias. Tiina Petersoni sõnul on oluline usaldada lasteasutuse juhte ning kohalikke omavalitsusi, samuti kaasata erasektorit kohtade võimaldamisel. Muude kohtumiste kõrval toimus alushariduse ja lapsehoiu seaduse teemaline seminar Moostes, kus osalesid eelnõu väljatöötamisse kaasatud partnerite, sealhulgas lasteaedade, lapsehoidude, omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja ministeeriumide esindajad. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas karistuspoliitika töörühma

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas süüteoennetuse nõukogu juurde karistuspoliitika töörühma, et asuda hindama karistuspoliitikat tervikuna ja hinnata võimalikke uusi abinõusid. Reinsalu sõnul on keskne kriminaalpoliitika ülesanne korduvkuritegevuse vähendamine. See eeldab süsteemselt erinevate karistuspoliitiliste abinõude rakendamist. „Korduvkuritegevuse vähendamiseks peame üle vaatama kõik kriminaalpoliitilised tööriistad ja arvestama teiste riikide kogemusega. Ei saa olla normaalne, et 70 % isikuid vabaneb vanglast ilma mingisuguse järelkontrollita, samas kuuluvad sellesse rühma just kõrgeima potentsiaalse retsidiivsusega isikud. Ministeerium kavatseb välja töötada laiema karistusjärgse käitumiskontrolli süsteemi," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Töörühmal on 18 liiget, muuhulgas endine Harju maakohtu juht Helve Särgava, vandeadvokaat Jaanus Tehver, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor Anna Markina, EELK Tallinna Peeteli koguduse õpetaja ja vanglast vabanenutele tugiisiku teenust pakkuv Avo Üprus jne. Töörühma juht on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi