Uudised erinevatest allikatest

Reinsalu: riik peab võtma paadunud kurjategijad suurema tähelepanu alla

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel prokuratuuri üldkogul, et riik peab võtma paadunud kurjategijad senisest suurema tähelepanu alla ja nende karistusi karmistama. Justiitsminister tõi kriminaalpoliitika eriti tähtsa eesmärgina välja korduvkuritegevuse vähendamise ja riigi tugevama kehtestamise paadunud kurjategijate suhtes, olgu selleks korduvalt purjus peaga rooli istuvad inimesed, vanglast vabanemise protsessi sujuvamaks muutmine, karistusjärgse käitumiskontrolli laiem kohaldamine või välisriigi kodanike lisakaristusena riigist väljasaatmise suurendamine.  „Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja tegelema sellega, et elanike turvatunne oleks suurem. Mitmed hiljutised juhtumid on näidanud, et just korduvalt kuritegusid toime pannud inimestega tuleb senisest märksa intensiivsemalt tegeleda,“ rõhutas Reinsalu. Minister avaldas ka head meelt, et ühiskonna usaldus prokuratuuri vastu on kõrge. „Elanikkonnas läbi viidud riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse uuringu andmetel usaldab prokuratuuri 61% elanikest, tähelepanuväärne on ka see, 27% küsitletuist ei osanud vastavale küsimusele vastata, kuna nad ei ole prokuratuuriga kokku puutunud või ei tea prokuratuuri kohta. Usaldus on prokuratuuri suurim vara,“ rääkis justiitsminister oma kõnes.  „Tähelepanu tuleb pöörata igale kontaktile menetlusosalistega, sealhulgas eriti kannatanute ja tunnistajatega. Prokuröri ei tuleks küll näha klienditeenindajana, kuid põhimõte on sama – ühe inimese halb kogemus jõuab 10-20 inimeseni ning õõnestab seeläbi usaldust. Üha enam tuleb pöörata nägu toimikust inimese poole ja prokuratuur on seda järjest enam teinud,“ lisas minister. Reinsalu tõigi ühe olulise punktina oma kõnes välja ohvrite õiguste kaitse ja eelmise aasta lõpus riigikogus selle tagamiseks vastu võetud seadusemuudatused. Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka paremini turvatunnet, usaldust riigi vastu tagada. Minister rääkis oma kõnes ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjonist, mille märksõnaks on säästlik menetlus – digitaalse menetluse ja digitõendite võimalused, samuti on väljakutseks küsimus, kas Eesti vajab ikka kõigis kriminaalasjades kolme kohtuastet või on siin ka ressursside säästmise võimalusi. Samuti tõi Reinsalu välja põhiõiguste paketiga seotud küsimused; alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise selliselt, et noored tajuksid vastutust tehtud tegude eest ja neid oleks lihtsam hoida tulevikus õigel teel.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: riik peab võtma paadunud kurjategijad suurema tähelepanu alla

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel prokuratuuri üldkogul, et riik peab võtma paadunud kurjategijad senisest suurema tähelepanu alla ja nende karistusi karmistama. Justiitsminister tõi kriminaalpoliitika eriti tähtsa eesmärgina välja korduvkuritegevuse vähendamise ja riigi tugevama kehtestamise paadunud kurjategijate suhtes, olgu selleks korduvalt purjus peaga rooli istuvad inimesed, vanglast vabanemise protsessi sujuvamaks muutmine, karistusjärgse käitumiskontrolli laiem kohaldamine või välisriigi kodanike lisakaristusena riigist väljasaatmise suurendamine.  „Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja tegelema sellega, et elanike turvatunne oleks suurem. Mitmed hiljutised juhtumid on näidanud, et just korduvalt kuritegusid toime pannud inimestega tuleb senisest märksa intensiivsemalt tegeleda,“ rõhutas Reinsalu. Minister avaldas ka head meelt, et ühiskonna usaldus prokuratuuri vastu on kõrge. „Elanikkonnas läbi viidud riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse uuringu andmetel usaldab prokuratuuri 61% elanikest, tähelepanuväärne on ka see, 27% küsitletuist ei osanud vastavale küsimusele vastata, kuna nad ei ole prokuratuuriga kokku puutunud või ei tea prokuratuuri kohta. Usaldus on prokuratuuri suurim vara,“ rääkis justiitsminister oma kõnes.  „Tähelepanu tuleb pöörata igale kontaktile menetlusosalistega, sealhulgas eriti kannatanute ja tunnistajatega. Prokuröri ei tuleks küll näha klienditeenindajana, kuid põhimõte on sama – ühe inimese halb kogemus jõuab 10-20 inimeseni ning õõnestab seeläbi usaldust. Üha enam tuleb pöörata nägu toimikust inimese poole ja prokuratuur on seda järjest enam teinud,“ lisas minister. Reinsalu tõigi ühe olulise punktina oma kõnes välja ohvrite õiguste kaitse ja eelmise aasta lõpus riigikogus selle tagamiseks vastu võetud seadusemuudatused. Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka paremini turvatunnet, usaldust riigi vastu tagada. Minister rääkis oma kõnes ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjonist, mille märksõnaks on säästlik menetlus – digitaalse menetluse ja digitõendite võimalused, samuti on väljakutseks küsimus, kas Eesti vajab ikka kõigis kriminaalasjades kolme kohtuastet või on siin ka ressursside säästmise võimalusi. Samuti tõi Reinsalu välja põhiõiguste paketiga seotud küsimused; alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise selliselt, et noored tajuksid vastutust tehtud tegude eest ja neid oleks lihtsam hoida tulevikus õigel teel.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister kuulutas välja konkursi 11 kohtuniku leidmiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi 11 kohtuniku leidmiseks Tallinnasse, Tartusse ja Virumaale. Justiitsminister kuulutas välja konkursi kahele Tallinna ringkonnakohtu, ühele Tartu ringkonnakohtu, kahele Harju maakohtu, kolmele Viru maakohtu, kahele Tallinna halduskohtu ja ühele Tartu halduskohtu kohtuniku kohale. Ministri hinnangul on kohtumenetluse toimimise huvides äärmiselt oluline täita vabad kohtunikukohad aegsasti ning hoolitseda kohtunike järelkasvu eest. „Lähiaastatel on aina suuremal hulgal kohtunikest võimalus siirduda pensionile, mis tähendab, et kohtusüsteem vajab lähitulevikus pensionile minevate kohtunike asemele aina enam uusi kolleege. Selleks, et kohtunike põlvkonnavahetus toimuks sujuvalt ega mõjutaks negatiivselt õigusemõistmise toimimist, ongi oluline täita aegsasti vabad kohtunikukohad,“ rõhutas Reinsalu. Täpsemat infot välja kuulutatud kohtuniku konkursi kohta leiab Ametlikest Teadaannetest. Samuti saab lisainfot küsida riigikohtu telefonil 730 9062. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister kuulutas välja konkursi 11 kohtuniku leidmiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi 11 kohtuniku leidmiseks Tallinnasse, Tartusse ja Virumaale. Justiitsminister kuulutas välja konkursi kahele Tallinna ringkonnakohtu, ühele Tartu ringkonnakohtu, kahele Harju maakohtu, kolmele Viru maakohtu, kahele Tallinna halduskohtu ja ühele Tartu halduskohtu kohtuniku kohale. Ministri hinnangul on kohtumenetluse toimimise huvides äärmiselt oluline täita vabad kohtunikukohad aegsasti ning hoolitseda kohtunike järelkasvu eest. „Lähiaastatel on aina suuremal hulgal kohtunikest võimalus siirduda pensionile, mis tähendab, et kohtusüsteem vajab lähitulevikus pensionile minevate kohtunike asemele aina enam uusi kolleege. Selleks, et kohtunike põlvkonnavahetus toimuks sujuvalt ega mõjutaks negatiivselt õigusemõistmise toimimist, ongi oluline täita aegsasti vabad kohtunikukohad,“ rõhutas Reinsalu. Täpsemat infot välja kuulutatud kohtuniku konkursi kohta leiab Ametlikest Teadaannetest. Samuti saab lisainfot küsida riigikohtu telefonil 730 9062. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Riigi toetus kõrgharidusõppele kasvab peaaegu 155 miljoni euroni

Riik toetab kõrgharidusõppe läbiviimist tänavu 154,7 miljoni euroga – tegevustoetust saavad avalik-õiguslikud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid peavad kindlustama õppe parema kvaliteedi, tõhustama töökorraldust ja vastama rohkem ühiskonna vajadustele. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning ülikoolide rektorid allkirjastasid tulemuslepingud, milles lepiti ülikoolidega kokku õppe läbiviimise ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust puudutavad kohustused. Minister Jürgen Ligi tõi välja, et kõikide ülikoolidega on rahastamise kasvu taustal lepitud kokku konkreetsed eesmärgid. „Tartu ja Tehnikaülikoolilt ootame IT-õppekavadele vastuvõtu suurendamist. Vajadus nende spetsialistide järele on suurem tänasest pakkumisest ja kasvab. Tartu Ülikooliga leppisime kokku, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata arstide järelkasvu tagamisele,“ sõnas minister. Minister märkis, et Tallinna Ülikooliga jõuti läbirääkimistel ühisele arusaamale vajadusest muuta õpe interdistsiplinaarsemaks. „Eesti Muusikaakadeemia, Kunstiakadeemia ja Maaülikooliga leppisime kokku praktilise ja ettevõtlusõppe mahu suurendamises. Iga lõpetaja peab oskama ja julgema oma oskusi ka ettevõtluses rakendada,“ lisas minister Ligi. Tulemuslepingud suunavad ülikoole tegema tihedamat koostööd ja üle vaatama ebamõistliku dubleerimise õppekavades. Koostöövõimalusi peavad analüüsima õiguse õppekavagrupis TLÜ, TTÜ ja TÜ, arhitektuuriõppe osas EKA ja TTÜ, eripedagoogika õppekavadel TLÜ ja TÜ ning etenduskunstide alal EMTA, EKA, TÜ ja TLÜ. Kõigil kõrgkoolidel tuleb analüüsida ja esitada ettepanekud kõrgharidus- ja teadusasutuste võrgus vajalike muudatuste ning konsolideerimise põhimõtete kohta. Eesmärgid ülikoolide lõikes TTÜ laiendab ligipääsu informaatika ja infotehnoloogia õppekavadele, suurendamaks lõpetajate arvu. Vähendada tuleb õppekavade koguarvu bakalaureuseastmes. EKA töötab välja ühtsed praktikakorralduse põhimõtted, loob üliõpilastele ja õppejõududele paremad võimalused inglise keele taseme tõstmiseks ja toetab ettevõtlusõppe läbiviimist suuremas mahus. EMÜ suurendab praktika mahtu ning praktikute kaasatust kõikidel õppekavadel ja töötab välja magistriõppes vähemalt ühe uue ingliskeelse õppekava. EMTA suurendab kohustusliku ettevõtlusõppe ja -praktika mahtu magistriõppekavades ja tagab esmaste ettevõtlusalaste pädevuste andmise kõigile bakalaureuse astme üliõpilastele. TLÜ töötab välja interdistsiplinaarse õppe ja üldpädevuste arendamise õppeaine üliõpilastele ja piloteerib seda. TÜ tõhustab koostööd gümnaasiumitega, sh pakkudes õpilastele erinevad e-kursuseid ning suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis vastuvõetute arvu. Infograafika Taustainfo Riigieelarveline tegevustoetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks on kõrgharidusreformi järel iga-aastaselt kasvanud. 2013. aastal said kõrgkoolid tegevustoetusteks 119,1 miljonit, 2014. aastal 135,8 miljonit ja 2015. aastal 151 miljonit eurot ning tänavu pea 155 miljonit eurot. Avalik-õiguslikele ülikoolidele eraldatakse tegevustoetust tulemuslepingute alusel, rakenduskõrgkoolidele ministri käskkirja alusel. Valitsus kiitis avalik-õiguslike ülikoolide tulemuslepingud heaks 10. märtsil ning andis haridus- ja teadusministrile volitused nende allkirjastamiseks.  Jaanuaris allkirjastasid minister Jürgen Ligi ja kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid halduslepingud aastateks 2016-2018, mis seavad igale ülikoolile järgmise kolme aasta kõige olulisemad eesmärgid. Igal aastal sõlmitakse halduslepingu lisana tulemusleping, milles on rahastamise mahud ja ülesanded konkreetse aasta kohta. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: ehitame kommunismiohvrite memoriaali mälestusmärgi ka langenud vabadusvõitlejaile mõeldes

Täna , 27.märtsil, Eesti vabadusvõitleja Jüri Kuke (1. mai 1940 Pärnu – 27. märts 1981 Vologda) surma-aastapäeval,  tähistatakse mitteametliku tähtpäevana langenud vabadusvõitleja päeva. Tartus toimuvale langenud vabadusvõitlejate päeva konverentsi ettekandes ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk rajatakse ka okupatsiooni vältel  võidelnud ja hukkunud vabadusvõitlejatele mõeldes.  „Kõik ohvrid, kes kannatasid kommunismikuritegude tõttu, väärivad meie poolset mäletamist ja meelespidamist. Vajame praegu rohkem kui ohutumatel aegadel koondumist põhimõtete ümber ja eitavat suhtumist konjunkturistlikku kohanemispoliitikasse. Kohanemispoliitika lõpptee tähendab sisuliselt minevikus toimunud kollaboratsiooni ja okupatsiooni tolereerimist,“ ütles justiitsminister. Reinsalu sõnul tuleb nendele püüetele, mis avalikult või möödaminnes hindavad ümber põhimõttelise tähtsusega küsimusi, sealhulgas poliitilise lähiajalooga seotud küsimusi, enamat tähelepanu pöörata. „See on ohtlik mõttekäik, mis hakkab kahjustama meie rahvuslikku eneseteadvust olulisel määral tulevikus. Nii ongi mõeldav, et justiitsroimar Vallimäe, tundes ennast ohutult,  mõnitab vabadusvõitleja Niklust ja teotab siitilmast lahkunud ohvreid,“ lisas Reinsalu. „Omaette tõsine teema on Okupatsioonide Muuseumi ümbernimetamiseks Vabamuks. Algatus laiendada muuseumi ekspositsioonipinda ja seda kaasajastada on väga tervitatav, aga mingil juhul ei saa leppida, et Eestis kaob keskne just okupatsiooni meenutamisele suunatud muuseum. Pean vajalikuks, et Okupatsioonide Muuseumi külaskäik oleks kõigile koolinoortele kättesaadav osana kooliprogrammist,“ selgitas justiitsminister. „Toetudes samadele põhimõtetele, algatas eelmise aasta 23. augustil Justiitsministeerium rahvusvahelise initsiatiivi, mis puudutab rahvusvahelise õigusemõistmise asutuse loomist kommunismikuritegude uurimiseks ja menetlemiseks. Tänaseks on üle kümne Euroopa Liidu ja muu riigi selle initsiatiivi ja tegevusega ühinenud“. „Kui mälestame ohvreid, siis on selge, et kui on ohvrid, siis on ka süüdlane ja tema poolt tekitatud okupatsioonikahju. Selle mahavaikimine  tähendab möödunu sisulist unustamist. On kõlanud arvamusi, otsekui oleks tegemist minevikuga, millega meil ei ole mõtet enam tegeleda.  Minevikuta pole aga tulevikku. Moraalne õigus loobuda sellest rahvusvahelisest õigusest tulenevast nõudest  on aga ainult ohvritel,“ rääkis Reinsalu.   „Soovin tänasel vabadusvõitlejate konverentsil osalejatele jätkuvat vaprat ja söakat vaimu - hoidkem Jüri Kuke mälestust üle aegade. Hoiame Eesti vabadust ja mälestust selle vabaduse eest seisnud märtritest“, ütles Urmas Reinsalu.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: ehitame kommunismiohvrite memoriaali mälestusmärgi ka langenud vabadusvõitlejaile mõeldes

Täna , 27.märtsil, Eesti vabadusvõitleja Jüri Kuke (1. mai 1940 Pärnu – 27. märts 1981 Vologda) surma-aastapäeval,  tähistatakse mitteametliku tähtpäevana langenud vabadusvõitleja päeva. Tartus toimuvale langenud vabadusvõitlejate päeva konverentsi ettekandes ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk rajatakse ka okupatsiooni vältel  võidelnud ja hukkunud vabadusvõitlejatele mõeldes.  „Kõik ohvrid, kes kannatasid kommunismikuritegude tõttu, väärivad meie poolset mäletamist ja meelespidamist. Vajame praegu rohkem kui ohutumatel aegadel koondumist põhimõtete ümber ja eitavat suhtumist konjunkturistlikku kohanemispoliitikasse. Kohanemispoliitika lõpptee tähendab sisuliselt minevikus toimunud kollaboratsiooni ja okupatsiooni tolereerimist,“ ütles justiitsminister. Reinsalu sõnul tuleb nendele püüetele, mis avalikult või möödaminnes hindavad ümber põhimõttelise tähtsusega küsimusi, sealhulgas poliitilise lähiajalooga seotud küsimusi, enamat tähelepanu pöörata. „See on ohtlik mõttekäik, mis hakkab kahjustama meie rahvuslikku eneseteadvust olulisel määral tulevikus. Nii ongi mõeldav, et justiitsroimar Vallimäe, tundes ennast ohutult,  mõnitab vabadusvõitleja Niklust ja teotab siitilmast lahkunud ohvreid,“ lisas Reinsalu. „Omaette tõsine teema on Okupatsioonide Muuseumi ümbernimetamiseks Vabamuks. Algatus laiendada muuseumi ekspositsioonipinda ja seda kaasajastada on väga tervitatav, aga mingil juhul ei saa leppida, et Eestis kaob keskne just okupatsiooni meenutamisele suunatud muuseum. Pean vajalikuks, et Okupatsioonide Muuseumi külaskäik oleks kõigile koolinoortele kättesaadav osana kooliprogrammist,“ selgitas justiitsminister. „Toetudes samadele põhimõtetele, algatas eelmise aasta 23. augustil Justiitsministeerium rahvusvahelise initsiatiivi, mis puudutab rahvusvahelise õigusemõistmise asutuse loomist kommunismikuritegude uurimiseks ja menetlemiseks. Tänaseks on üle kümne Euroopa Liidu ja muu riigi selle initsiatiivi ja tegevusega ühinenud“. „Kui mälestame ohvreid, siis on selge, et kui on ohvrid, siis on ka süüdlane ja tema poolt tekitatud okupatsioonikahju. Selle mahavaikimine  tähendab möödunu sisulist unustamist. On kõlanud arvamusi, otsekui oleks tegemist minevikuga, millega meil ei ole mõtet enam tegeleda.  Minevikuta pole aga tulevikku. Moraalne õigus loobuda sellest rahvusvahelisest õigusest tulenevast nõudest  on aga ainult ohvritel,“ rääkis Reinsalu.   „Soovin tänasel vabadusvõitlejate konverentsil osalejatele jätkuvat vaprat ja söakat vaimu - hoidkem Jüri Kuke mälestust üle aegade. Hoiame Eesti vabadust ja mälestust selle vabaduse eest seisnud märtritest“, ütles Urmas Reinsalu.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: kommunismiohvrite mälestuseks rajame ohvrite nimedega memoriaali

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel märtsiküüditamise aastapäeval, et kommunismiohvrite kannatusi ei tohi unustada, sest ilma minevikku mäletamata pole ka tulevikku. Kommunismiohvrite mälestuseks rajab riik oma 100. sünnipäevaks ohvrite nimedega memoriaali. „Kommunistlik režiim hävitas ja represseeris halastamatult süütuid inimesi. Küüditamise ohvriks langes suur osa Eesti elanikkonnast, kes pidid Siberis kannatama ja paljud neist ka hukkusid seal. Oma ajalugu peab mäletama, seda ei tohi eitada. Kui võtta rahvalt tema minevik, siis pole meil ka tulevikku,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. „Kui kommunistlik okupatsioonirežiim oleks Eestis märatsenud veel paar inimpõlve, oleks see tähendanud rahvuse füüsilist ja kultuurilist hävitamist. Üle 200 000 inimkaotuse okupatsiooniajast seab meile kohustuse olnut mitte iial unustada ja nõuda ohvritele õigust ja õiglust.“ Selsamal põhjusel on ministri sõnul oluline ka eile välja kuulutatud ideekonkurss Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks. Memoriaal on kavas rajada Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Konkursi võistlusala asub Tallinnas Maarjamäel Kesklinna linnaosas Kadrioru ja Pirita vahel Lasnamäe panganeemiku alumisel terrassil. Võistlusala suurus on 3,8 hektarit. Võistlusalaga tegeldes tuleb arvestada ümbritsevat Maarjamäe mälestusala ehk kontaktala suurusega 13 hektarit ning Pirita tee äärset parkimisala. Uue mälestusmärgi rajatised ei tohi paikneda praeguse memoriaali rajatistest lähemal kui 50 meetrit. Mälestuspaigas märgitakse nimeliselt ära ligikaudu 20 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 67 aastat. Kell 12 alanud tseremoonial esinesid sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister. Lisaks asetasid pärjad Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Merike Martinson, diplomaatilise korpuse nimel Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu. Õhtul kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil ja Tartus Raekoja platsil. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi